Projekti „Targalt internetis“ neljapäeval Tartus toimunud aastakonverents keskendus teemale, kuidas noored internetiavarustes oma õigusi ja kohustusi mõistavad ning kasutavad; missuguse jalajälje nad endast sinna jätavad. Kas nad tajuvad vastutust, mis kaasneb avaliku teabe jagamisega?

Konverents "Minu jalaj@lg internetis" Tartus 7.02.2013.

Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi õppejõud Priit Hõbemägi andis alustuseks kuulajatele n-ö meediatausta: kuidas tehnoloogia mõjutab ajalehtede tegijaid ja lugejaid. Meedia sisu pole samasugune nagu näiteks põlvkond tagasi. Kuid noored ei loe seetõttu mitte vähem, vaid nad loevad teistmoodi: kiirelt pilku pealkirjadest üle libistades, graafikuid lugedes, sekka videoid käivitades, linkidel klõpsides. Interneti-keskkond lihtsalt nõuab teistmoodi lähenemist, infoküllus on tohutu. Samas mida rohkem infot noor saab, seda tolerantsem ta on.

Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak kõneles teemal „Nähtamatu auditoorium ja noorte privaatsusstrateegiad sotsiaalmeedias“. Ta tegi kokkuvõtte, et võrreldes sotsiaalmeedia algusajaga, kus noorele tundus, et ta on internetis ihuüksi ja keegi ei näe ega tea, mis ta seal ütleb või mis pilte üles riputab, on olukord tunduvalt paremaks muutunud. Noored hoolivad oma privaatsusest, aga strateegiad, mida nad kasutavad, ei pruugi olla parimad.

Andra Siibak analüüsis noorte käitumist sotsiaalameedias.

Riigi Infosüsteemide Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre pani kuulajatele südamele, et internet ei pruugi alati olla tarkuse allikas. Vastupidi – sealt võib hulgi leida materjale, mis inimese ajutegevust pärsivad, mitte ei soodusta. Seega rohkem kriitilist suhtumist nii online-meedia kui sotsiaalvõrgustike puhul!

Vaade saali.

Tallinna Perekeskuse psühholoog Tiiu Meres tõi oma ettekandes välja, et küberkiusamise puhul nõuanded nagu „Räägi vanematega“, „Räägi sõpradega“, „Pöördu spetsialisti poole“ ei pruugi toimida. Keerulises olukorras on esimene reaktsioon see, et tegelikult ei oska mitte midagi teha ega kuhugi pöörduda, ja inimene tahab kõigepealt ikka ise toime tulla.

Ettekannetele järgnenud töötoad keskendusid e-õigustele ja kohustustele klassiruumis, probleemidesse sattunud lapse aitamisele ja noorte suhtlemisele/käitumisele veebis.

Noorte käitumisest sotsiaalmeedias teavad kõige paremini rääkida noored ise. Töötuba "Noored veebis". Madli Leikopi fotod. 

Samal teemal: 

• Digitaalne jalajälg - avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale
• Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikes - poolt või vastu?
• Ühegi murega ei pea üksi olema - lasteabi nõuandetelefon aitab
• Targalt internetis kodulehekülg

Kas on mõistlik eeldada, et enamus sellest sarnaneb kuiva liivaga või pigem jäävad meist selged jäljed, küsib projekti "Targalt internetis" koolitaja Kalev Pihl.

Jalajälje loetavusele lisaks on kombeks kõneleda ka jälje suurusest. Teatrietenduses „Armastus kolme apelsini vastu“ oli Pantalone kindel, et mõnikord ei ole jalalabasid mitte kaks, vaid üks ja see üks on väga suur. Sellise suurega saab siis jätta suurema jälje, kahe väiksega aga erinevaid ning pisut vähem märgatavaid.

Päriselus on lapsena meie jalajäljed väikesed, mis suuremaks kasvades suurenevad. Internetis on jalalaba suurus enamasti meie endi teha ning selle õige suuruse valimine on tähtis. Kuid vähemalt hetkel on aga nii, et internetis jäävad paljude täiskasvanute jalajäljed laste omadele alla.

Digitaalne jalajälg on avastamisrõõmu pakkuv teema, mis aga paneb lapsevanema teadmised ja oskused proovile — mismoodi ja mida peaks rääkima oma lastele nende tegevuse tagajärgedest Internetis. Pildi või video postitamist enda kohta on tabavalt võrreldud tätoveeringu tegemisega. On ju lihtne koostada õuduslugusid sellest, kuidas lapse tulevane tööandja vaatab tema põhikooliaegsete pidude pilte, algelisi tantsusamme või ambitsioonikat lauluettekannet ja teeb järelduse, et sellist töötajat ta ei vaja. Tore on seejuures, et selline õuduslugu ei ole ilmtingimata eriti õudne — tulevase tööandja kohta on kõik see sama olemas, ning tallegi tunduks kuidagi kahtlane, kui ta tööotsija eelneva elu kohta midagi sisukat ja pisut naeruväärset ei leia.

Foto: Stockvault
Ühiskondlikud tavad on pidevas muutumises ning Internet on kindlasti ajanud sassi meie senise tunde privaatsusest ning enesepaljastusest. Me oleme sedavõrd huvitatud teiste inimeste eludest ning ka enda eluseikade avalikuks tegemisest, et selle nimel kaotame paljud aastasadu kehtinud piirid lubatu ja keelatu vahel. Keegi ei tea täpselt, kus see piiride lõhkumine lõpeb ja selge pole ka see, millised uued piirid on vajalikud, et kujunenud olukorras inimesena siiski terveks jääks.

Arutlege ja nähke ka tagajärgi
Lapsevanemad on kohustatud arutlema omavahel ja oma lastega tehnoloogiast tingitud muutustest meie igapäevaelus, kultuuris ja lähisuhetes. Õpetlikud näited viimasest ajast on Tommy Jones'i lood, ning lugu, kus laps oma vanematele uinuteid jagas, et ise Internetis kauem saaks olla.

Kuidas lapsevanem mõjutab oma last digitaalse jalajälje juhtimisel ja milline võib olla vastureaktsioon, see on veel avastamata maa. Üldiselt tasub uskuda, et veebis on liiv märg ja jäljed selged ning äratuntavad ja suunata tegevusi sellest eeldusest lähtuvalt.

Samas — mida laps või täiskasvanu konkreetselt ette võtab (digi)maailmas ei olegi nii tähtis, oluline on, et me oma tegevuse võimalikke pikaajalisi tagajärgi ette oskame näha ja nendega lepime. Sarnaselt mõne tätoveeringuga, kus kehale kantud nimi võib peegeldada eluaegset pühendumist või üht öist seiklust, on oluline, et selle tätoveeringu kandja ise oleks oma kaunistusega rahul.

Sellel nädalal tähistame turvalise interneti nädalat. Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt http://www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Autor: Kalev Pihl, koolitaja ja kolme lapse isa

Samal teemal:

• Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikes – poolt või vastu?
• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva
• 10 soovitust vanemale, kuidas kaitsta oma last internetiohtude eest
• Kolmas veebikonstaabel hakkab nõu andma vene keeles
• Peep: digitaalajastu on inimkonna jaoks väga suur pööre
• Facebookis on enam kui 83 miljonit võltskontot
• Facebook kaalub praeguse vanusepiirangu kaotamist

Taustast niipalju, et mitte igas riigis ei ole taoline suhtlemine lubatud, näiteks nii Ameerikas kui ka Inglismaal on see kohtusse kaebamise kartuses kooli juhtkonna poolt pigem ära keelatud, kirjutab projekti "Targalt internetis" koolitaja Birgy Lorenz.

Eestis õnneks olukord veel nii hull ei ole, kuid siiski mitmed uuringus osalenud õpetajad tõid välja, et kindlasti tuleb mõned reeglid kohe alguses paika panna: näiteks kas klassijuhataja võiks võtta sõbraks ainult oma klassi õpilased, või võtta sõbraks kõik kes seda soovivad, või võtta ainult need, kellest on saanud vilistlased ja seda ka ainult siis, kui inimene tõesti on „sõbra“ tiitlit väärt. Õpilaste arvamustes selliseid iseärasusi ei täheldatud, kuna suhtlusportaali „sõbraks“ olemist nii tõsiselt ei võeta, pigem on see tuttavate kontaktide loend, mis on alati mugavalt kättesaadav. Samamoodi on lastel sõpru tunduvalt enam ja mõni üksik õpetaja seal hulgas erilist tähelepanu ei pälvinud.

Kui õpetaja ja õpilased siiski on internetis üksteist „sõbraks“ klikkinud, siis kaasneb sellega nii rõõmu kui ka väljakutseid. Positiivseks pooleks võib olla info kiirem levik nt. ürituste kohta või kui tund jääb ära, õpilased saavad õpetajalt lisakonsultatsiooni küsida ja õpetaja õpib oma vahvaid õpilasi paremini tundma. Probleemiks on aga liigne avatus, sest enamasti pole inimestel kombeks oma tegemisi filtreerida. Täiskasvanud võivad seega sattuda olukorda, kus saadakse tüütuid mängukutseid, õhtuste ürituste pilte või grammatiliselt ebakorrektseid ja koledaid sõnavõtte, mida võib-olla õpetaja silm ei peaks nägema. Teatud juhtudel näevad õpetajad ka kohustust reageerida, näiteks kui mõni tütarlaps on ennast esitlenud nappides rõivastes, mis pole tema eale sobilik. Lisaks võib apsakaid juhtuda ka õpetajate poolelt, kus välisreisil Egiptuses tehtud pildid on äkitselt saanud koolipeal üsna populaarseks. Teisalt jälle on õpetaja ka inimene ja ega temagi ei käi basseinis kott peas ning ürp üll. Samas ei ole sobilik ennast üle eksponeerida, sest meie digitaalne mina võiks ikkagi olla pigem positiivne ja siivas kui see, et avame ennast maailmale mõtlematult ja täielikult.

Foto: Flickr

Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitab koolidele õppimise eesmärgil suhtlusvõrgustikes sõbrustamiseks näiteks klassi konto avamist Edmondo nimelises keskkonnas, KidBlog-i kasutamist, pildigaleriide lukustamist parooliga, mis aitaks hoida klassis ja koolis toimuva näha ainult neile, kes on selles osalised — õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Samas ei pea erinevate võrgustike kontode omamine, kui see just ei ole kooli poolt antud ametlik e-posti konto, olema kohustuslik. Kindlasti ei tohiks aga öelda ei e-õppe uutele võimalustele, sest enamus vastajatest leidis need olevat kasulikud

Esimese sammuna soovitan õpilastel, vanematel ja õpetajal omavahel kokku leppida, milleks sellist keskkonda kasutatakse ja kas see peaks olema avalik. Kindlasti tuleks aga aru saada ka sellest, et iga asi nõuab aega ning pühendumist. Näiteks ei ole mõtet luua klassi-blogi, kuhu keegi midagi üles ei postita või mida keegi kunagi külastada ei planeeri.
Seega oleme inimesed nii internetis kui ka päriselus!

Autor: Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli doktorant, Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja õpetaja, projekti "Targalt internetis" koolitaja

Samal teemal:

• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva
• 10 soovitust vanemale, kuidas kaitsta oma last internetiohtude eest
• Kolmas veebikonstaabel hakkab nõu andma vene keeles
• Peep: digitaalajastu on inimkonna jaoks väga suur pööre
• Facebookis on enam kui 83 miljonit võltskontot
• Facebook kaalub praeguse vanusepiirangu kaotamist

Veebikonstaabel Oksana Luik hakkab tööle venekeelsetes suhtlusvõrgustikes, et tõsta vene keelt emakeelena rääkivate inimeste teadlikkust internetiturvalisuse teemadel ning nõustada neid erinevates turvalisust puudutavates küsimustes, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Esmalt alustab kolmas veebikonstaabel tegevust sotsiaalmeedia keskkondades nagu Facebook ja VKontakte.

Veebikonstaabli kohale korraldatud konkursi võitnud ja esmaspäevast ametisse asunud vanemkonstaabel Oksana Luik on lõpetanud politsei ja piirivalvekolledži Paikuse kooli ja sisekaitseakadeemia ning on töötanud neli aastat Põhja prefektuuri noorsoopolitseinikuna. Tema töökoht asub nüüdsest korrakaitsepolitseiosakonnas.

„Ma mõistan inimesi, kes soovivad oma muredest rääkida oma emakeeles, nii osatakse kasutada just neid sõnu ja väljendada ennast just niimoodi, et inimest õigesti mõistetaks,“ sõnas Luik.

„Vene keelt kõneleva kogukonna puhul on oht, et eesti keele mittepiisav oskus või kartus keeleliselt eksida, võib jätta inimese olulise informatsioonita või koguni abita. Interneti ajastul, mil väga suur osa suhtlusest toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes ja foorumites, on tähtis, et vene kogukonna liikmetel oleks võimalik politseilt abi ja nõu küsida ka oma emakeeles, seda eriti noorte puhul," ütles korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits.

Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp alustas tööd 1. juunil 2011, teine veebikonstaabel Maarja Punak lisandus aasta hiljem.

Veebikonstaabli ülesandeks on vastata interneti suhtlusportaalides, foorumites ja e-kirja teel kõikvõimalikele küsimustele, mis võivad inimestel politseitööga seoses tekkida. Kõige rohkem pöördutakse veebikonstaabli poole liiklusseadust puudutavate küsimustega. Sageli teatatakse veebikonstaablile kelmustest ja vargustest ning raskematel juhtudel ka lapspornograafiast või alaealiste seksuaalsest ärakasutamisest.

2012. aastal teenindasid veebikonstaablid 5441 kirja või teadet.

Allikas: BNS

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Eesti veebikonstaabli projekt pälvis rahvusvahelise preemia
• Politsei: küberkiusamise teateid tuleb üle päeva, aga süüdlasi karistada ei saa
• Tööd alustab teine veebikonstaabel
• Koolielu küsimustele vastas veebikonstaabel Andero Sepp

Noorte internetiteadlikkust edendav Tiigrihüppe Sihtasutus on koostanud kümme soovitust mida lapsevanemana teha, et kaitsta oma last internetis peituvate ohtude eest:
1.      Võta isiklik vastutus, kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte ning koostage selle põhjal interneti kasutamise reeglid. Kirjuta kokkulepe paberile, et selle saaks arvuti juurde nähtavale kohale meeldetuletuseks üles riputada.
2.      Hari iseennast. Ürita ennast hoida kursis arengutega interneti kasutamises.  Õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida sinu lapski kasutab (jututoad, sotsiaalmeedia kanalid, foorumid jne.).
3.      Õpi tundma oma lapse ja tema sõprade interneti kasutamisharjumusi. Kontrolli ka logifaile, et näha, kus Sinu laps on käinud.
4.      Tuvasta netilehed, mida Sa sooviksid et Su laps külastab ja ka need lehed, millest laps peaks hoiduma.
5.      Tee endale selgeks, kuhu pöörduda tõsisemate probleemide puhul.

6.      Räägi oma lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.
7.      Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi (näiteks elutuppa). Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust.
8.      Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi nende reeglite mõlemapoolset täitmist.
9.      Julgusta last alati tulema Sinu juurde, kui midagi arvutiga või internetis juhtub.
10.  Pea alati meeles, et arvuti EI ASENDA lapsevanemat!

Vaata lisaks www.targaltinternetis.ee

Samal teemal:

• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva

Tänasel turvalise interneti päeval avaldatud aruanne „Nende endi sõnutsi: mis häirib lapsi internetis?“ põhineb laste vastustel lahtisele ankeediküsimusele. Kokku avaldas arvamust 9904 last 25 Euroopa riigist, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates.

YouTube ja teised videosaidid võivad mõjuda šokeerivalt

Lapsed seostavad oma vastustes videosaite vägivalla ja pornograafiaga, aga ka teiste sisuga seotud riskidega. Konkreetset platvormi nimetanud lastest mainis kolmandik mõnd videojagamise saiti, 29% tõi esile kodulehti, 13% suhtlusvõrgustikke ja 10% lastest viitas mängudele.

Laste vastuste põhjal võib öelda, et nad tajuvad videosaite ohtlikuna, kuna nende sisu on reaalne või äärmiselt usutav ning sõprade vahel kergesti jagatav. Kõige rohkem šokeerib lapsi julmuse, tapmise, loomade piinamise ja isegi mõnede uudiste nägemine.

Lapsed väljendavad vastikust ja hirmu

„Pole vahet, kas kiusatakse/piinatakse loomi või lapsi, mõlemad on vastikud,“ väitis 11-aastane Eesti poiss. Hirmutavat sisu maininud lastest väljendas 23% selgelt hirmuemotsiooni. Vastikuse tunne seostus kõige rohkem pornograafilise sisuga. Kommertssisu kirjeldati enamasti „tüütuna“. Huvitaval kombel väljendasid lapsed teiste riskide (vihkamine, rassism, vägivald, enesevigastamine jne) puhul vähe emotsioone.

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus kommenteerib: „Lapsed ei ole ühesugused. Riskide tajumine erineb riikide, vanuse ja soo lõikes. Näiteks torkab Eesti laste puhul üllatavana silma loomadevastase vägivalla mainimine.“ Aruande kõige olulisemaks soovituseks peab Kalmus küsida laste endi käest, mis neid internetis kõige enam häirib, ja võtta laste arvamust senisest veelgi enam arvesse.

Eestit esindab projektis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.

Loe ka aruande täisteksti.

Sel aastal pööratakse turvalise interneti päeva juhtmõtte „Suhtle mõistlikult“ kaudu tähelepanu noore netikasutaja õigustele ja kohustustele internetis.

„Oleme laste ja tegelikult ka täiskasvanute veebikasutusest rääkinud nüüd juba tubli seitse aastat. Enamasti juhendame õpilasi, kuidas internetti enda heaks kasutada, sel aastal keskendume aga vastutusele. Siinjuures tahaksin panna lapsevanematele südamele, et andes lapsele võimaluse internetti kasutada, võtate te automaatselt endale kohustuse olla kursis tema online toimingutega,“ rääkis Targalt Internetis projekti teavitustegevuste juht Triin Kangur Tiigrihüppe Sihtasutusest.

Eestis tähistatakse turvalise interneti päeva projekti „Targalt internetis“ eestvedamisel terve nädala jooksul korraldatavate üritustega. 7. veebruaril toimub Tartus konverents „Minu jalajälg internetis“, kus võetakse luubi alla laste ja noorte õigused ja kohustused internetis. Konverentsil esinevad ettekannetega Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi õppejõud Priit Hõbemägi ja Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak. Noorte õigustest internetis ja kasutusriskidest räägib Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre ning häid soovitusi, kuidas ohuolukordades toime tulla, jagab lastepsühholoog Tiiu Meres. Ettekannetele järgnevad kolm paralleelset töötuba noortele, õpetajatele ja lastekaitsetöötajatele.

Rohkem kui 1000 last osalevad üle Eesti toimuvatel Targalt internetis koolipäevadel, mida viivad läbi Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajad. Lisaks toimub Tallinnas ja Tartus teavituskampaania „Respekt“, mille eesmärk on pöörata teismeliste tähelepanu arukale internetisuhtlusele.

Kutsume kõiki koole ja teisi asutusi võtma osa turvalise interneti nädala tegevustest. Rohkem infot leiate www.targaltinternetis.ee.

Projekti „Targalt internetis“ viivad koostöös ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ja Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm „Safer Internet“.

Samal teemal:

• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• Kingitus õpetajatele
• Nastix õpetab veebi turvaliselt kasutama

Peep rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", kus arutati privaatsuse ja turvalisuse üle digitaalmaailmas, et me elame globaalses külas, mille liikmed pole ainult naabertalude elanikud, vaid ka inimesed Argentiinast, Hiinast või Indiast ja see on inimkonna jaoks suur pööre, vahendab ERR Uudised.

Peep lisas, et kui inimene sünnib, kasvab ja õpib, tekib tema ümber tema liikumistest digitaalne aura - mida ta sööb, kus käib jne. Ning iga üksikmomenti sellest on võimalik rahaks teha, kui on olemas valemid ja kellegi käes piisavalt suured andmed, et seda teha.

"Tänapäeva mure ongi see, et neid andmeid antakse natuke kergesti käest ära," märkis ta. "Kui keegi arvab, et Facebook on selleks, et meid ja teid lõbustada mõne riigi eelarvest, siis nii ometi ei ole, nad ju kusagilt teenivad selle raha tagasi".

Samal teemal:

• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• Facebookis on enam kui 83 miljonit võltskontot
• Miks alla 13-aastasel ei peaks olema Facebooki kontot?

Targalt internetis konkursi tingimused:
1. Konkursi teema on „Minu õigused ja kohustused internetis“
Neljandat korda toimuva Targalt internetis õpilaskonkursi teema on kantud 2013. aasta Turvalise interneti päeva teemast "Online  rights and responsibilities“ (slogan: Connect with respect!).
Konkursile on oodatud veebipõhised, interaktiivsed postrid, mis kirjeldavad laste ja noorte arusaama nende õigustest ja kohustustest. Oodatud on ka teemaga seotud näidislood. Postril kujutamiseks sobivad iseloodud reeglistikud, head soovitused, nõuanded lapsevanemale jms, mis on seotud turvalise internetikasutusega. Lisada võib videoid, muusikat mänge ja koomikseid.

2. Osalemise tingimused
2.1 Autorite vanus kuni 19 eluaastat
2.2 Ühe postri loomisel võib osaleda kuni 3 autorit
2.3 Konkursile esitatav töö peab olema autorite originaallooming. Kasutatud muusika ja muu teiste loodu peab olema märgitud.
2.4 Postrite tegemiseks tuleb kasutada keskkonda Glogster, mille kasutusjuhendi ja soovitused õpetajale leiate siit.

3. Tööde esitamine
3.1 Konkursil osalemiseks tuleb täita veebipõhine registreerumisleht, millele lisatakse ka link Glogster keskkonnas olevale konkursitööle.
3.2 Registreerumislehel esitatakse:
- posteri nimi
- posteri veebilehe aadress
- autori/autorite nimi/nimed
- autori/autorite klass
- autori/autorite kool
- autori/autorite kontaktaadress, telefon, e-posti aadress
- juhendaja/juhendajate nimi/nimed
3.3 Veebipõhisel registreerumislehel esitatakse ka töö kirjeldus, kus autorid iseloomustavad teemade valikut, kuidas ja miks just selliste soovitusteni/reegliteni jõuti; mis tingis esitatud lugude, videote jm valiku.
3.4 Posteri autor/autorid on nõus levitamisõiguse andmisega konkursi korraldajatele. Konkursile laekunud töid ei kasutata kommertslikul eesmärgil ilma autori nõusolekuta.

4. Tähtajad
4.1 Konkursitöö esitamise tähtaeg on 01.02.2013.a.
4.2 Õpilaskonkursside lõpuüritus ja võitjate autasustamine – 09. mai 2013.

5. Tööde hindamine
5.1 Tööde hindamine toimub kolmes vanusekategoorias:
- noorem vanuserühm, I-IV klass
- keskmine vanuserühm, V-VIII klass
- vanem vanuserühm, IX-XII klass
5.2 Töid hinnatakse kahes voorus – kõikide esitatud konkursitööde seast valib Tiigrihüppe Sihtasutus välja postrid, mis oma sõnumi ja tehnilise teostuse poolest pääsevad teise vooru. Teise vooru pääsenud võistlustöid hindab spetsialistidest koosnev žürii, samuti osalevad hindamises õpilased.
5.3 Tööde hindamisel arvestatakse:
- töö vastavust konkursi teemale ja tehnilistele tingimustele
- postri ideed, sisu ja huvitavust
- ülddisaini ja tehnilist teostust

Teise vooru pääsenud töid saab suurelt ekraanilt jälgida 05.02.2013 Targalt internetis seminaril Dorpati keskuses Tartus. Samuti näidatakse konkursitöid 09.05.2013 Tallinna lauluväljakul toimuval õpilaskonkursside auhinnaüritusel. Parimad tööd lisatakse haridusportaali Koolielu õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid ka internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.  

6. Õpilaskonkursside peaauhind – Tiigrikutsu
Targalt internetis õpilaskonkursil osalemist arvestatakse Tiigrihüppe Sihtasutuse Tiigrikutsu peaauhinna andmisel koolile, mis paistab enim silma õpilaskonkurssidest osavõtmisel. Peaauhinna saaja väljaselgitamiseks arvestatakse erinevaid näitajaid: konkurssidest osa võtvate õpilaste arv proportsionaalselt kooli õpilaste üldarvule; konkurssidel saavutatud tulemuste paremusjärjestus; konkurssidele esitatud konkursitööde arv (peab vastama konkursile esitatavate tööde tingimustele). Peaauhinnaks on 10 000 euro väärtuses tehnoloogiat, mida kasutada õpilastele suunatud tegevuste arendamiseks – näiteks meedialabori või robootikaklassi loomiseks.

Allikas: Targalt internetis koduleht

Samal teemal:

• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• Õpilaste aktiivsus konkurssidel toob Surju koolile 10 000 eurot

„Noorte teadusparlamendi idee on panna noored arutama, kuidas Internetis leitavasse infosse kriitiliselt suhtuda ning panna nad mõtlema seal  leiduvate ohtude ja võimaluste üle,“ ütles AHHAA projektijuht Annika Vesselov. „Läbi interaktiivse osalusmängu Decide panevad gümnasistid kokku seaduse, mis aitaks noortel turvaliselt Internetti kasutada.“

Noorteparlament alustab oma tööd riigikogu konverentsisaalis reedel, 11. jaanuaril kell 12.30 pooleteisetunnise diskussiooniga, mis on analoogne tööga riigikogu komisjonides seaduseelnõude ettevalmistamisel. Koos arutatakse, kas tänapäeva noori võib nimetada copy-paste põlvkonnaks, kuivõrd saab erinevaid infoallikaid usaldada ning kas autoriõiguse ja sõnavabaduse mõisted on kübermaailma otseselt ülekantavad.

Sellele järgneb kell 15 noorte teadusparlamendi istung, mida juhatab riigikogu esimees Ene Ergma. Istungil tutvustavad eesti ja läti noortest koosnevad komisjonid oma ideid teistele ning hääletusvoorus püütakse jõuda ühtse ja universaalse seaduseni. Noored kohtuvad ka Sertifitseerimiskeskuse juhatuse liikme Kalev Pihli ja MTÜ Arvutikaitse juhataja Aare Kirnaga, kes räägivad internetiturvalisusest ja sellega seotud Eesti seadusandlusest.

Noorte teadusparlamenti kuulub 48 Tartu Tamme gümnaasiumi ja Cesise gümnaasiumi 11. klassi õpilast, kes valiti välja 2012. aasta lõpus toimunud eelvoorudest. Eelvoorudes arutlesid võistlejad Decide’i formaati kasutades neuroteaduste, HIV ja vaktsineerimise teemadel ning seda viisid läbi AHHAA töötajad.

Projekti „Eesti-Läti noorte teadusparlament“ korraldab teaduskeskus AHHAA koostöös Tartu Tamme gümnaasiumi, Cesise gümnaasiumi ning Z(in)oo teaduskeskusega. Projekti rahastab SA Archimedese programm „Euroopa Noored“.

Allikas: Teaduskeskuse AHHAAA pressiteade

Samal teemal:

• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• Nastix õpetab veebi turvaliselt kasutama