Õpilased on pärit Soomest, Saksamaalt, Šveitsist, Norrast, Venemaalt, Belgiast, Rootsist, Kanadast, Lätist, Prantsusmaalt, Ukrainast, USAst, Kreekast, Austriast, Suurbritanniast, Gruusiast, Itaaliast, Serbiast, Iirimaalt ja Filipiinidelt.

Kõige rohkem soovitakse õppida eesti keelt ja kirjandust. Mõned noored on end registreerinud mitmele kursusele, eriti just 9. klassi õpilased, kes plaanivad gümnaasiumihariduse omandada Eestis. Märkimisväärne hulk on ka neid, kes on osalenud kursustel juba mitu aastat.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et kursused on väga vajalikud väljaspool Eestit elavate laste eesti keele oskuse säilitamiseks, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. „Hea emakeeleoskus annab välismaal üles kasvavale lapsele lisavõimalusi, toetades mingil eluetapil Eestisse tagasipöördumist või siis aidates tal välismaal elades oma tööelu Eestiga siduda,“ ütles Kärtner.

Kümme eelmise õppeaasta õpilast ongi tulnud Eestisse tagasi ja järkavad õppimist Eesti koolides.

Õppetöö Üleilmakoolis toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle`i keskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Sirje Sild ja Kaari Rodima.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Allikas: Eestikeelse Hariduse Seltsi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õhin eesti keelt säilitada hoiab Üleilmakooli õpilasi tegevuses
• Väliseesti e-põhikoolis alustab uut õppeaastat 115 õpilast

Õppetöö toimub HITSA moodle`i keskkonnas. Töö toimub kuude kaupa, st õpilased saavad iga kuu alguses teada materjali ja uued ülesanded ning teevad tööd omas tempos kuu jooksul. Ülesanded on erinevad, näiteks õppekaval põhinevatel eesti keele kursustel on igas kuus ortograafiaülesanne, eesti keele õpiku materjalil põhinev ülesanne, kirjanduse õpikul põhinev ülesanne, funktsionaalse lugemise ülesanne, sõnavaraülesanne, oma teksti loomise ülesanne. Lisaks on ühistegevust, keelemänge jm. Eriti hästi aitab niisugune õppevorm arendada kirjutamisoskust, millest välismaal elaval lapsel sageli puudu jääb. Erinevate õppeainete kursused on üles ehitatud vastava aine omapära silmas pidades. Õppekavapõhistel eesti keele ja kirjanduse kursustel ning matemaatikakursusel kasutatakse ka õpikuid. Õpilastel on pidev õpetaja tugi ja nad saavad iga ülesande kohta individuaalset tagasisidet.

2017.-2018. õppeaasta e-kursused väljaspool Eestit elavatele eesti lastele toimuvad 15. septembrist 2017 kuni 15. maini 2018. Vaata Üleilmakooli kodulehelt täpsemat infot kursuste kohta! Samas avatud ka registreerimine. 

Üleilmakooli tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium. 

Allikas: Üleilmakooli koduleht. 

Samal teemal:

• Väliseesti lapsed 20 riigist alustavad uut õppeaastat Üleilmakoolis
• Õhin eesti keelt säilitada hoiab Üleilmakooli õpilasi tegevuses

Õpilased on pärit Soomest, Saksamaalt, Šveitsist, Norrast, Venemaalt, Taanist, Belgiast, Rootsist, Kanadast, Lätist, Prantsusmaalt, Ukrainast, USAst, Marokost, Hiinast, Kreekast, Valgevenest, Austriast, Gruusiast ja Tšehhist.

Kõige rohkem soovitakse õppida eesti keelt ja kirjandust. Mõned noored on end registreerinud mitmele kursusele, eriti just 9. klassi õpilased, kes plaanivad gümnaasiumihariduse omandada Eestis.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et kursused on väga vajalikud väljaspool Eestit elavate laste eesti keele oskuse säilitamiseks, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. „Hea emakeeleoskus annab välismaal üles kasvavale lapsele lisavõimalusi, toetades mingil eluetapil Eestisse tagasipöördumist või siis aidates tal välismaal elades oma tööelu Eestiga siduda,“ ütles Kärtner.

Õppetöö Üleilmakoolis toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle`i keskkonnas ning tänavu pakutakse õpilastele lisaks ka Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Sirje Sild ja Kaari Rodima. Üleilmakooli eeskujuks on Soomes tegutsev e-põhikool.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Lisainfo:

Helja Kirber
Eestikeelse Hariduse Seltsi juht
56 55 618
helja@eestikeelsehariduseselts.fi

http://www.eestikeelsehariduseselts.fi/uleilmakooli-2016-2017-oppeaasta/

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õhin eesti keelt säilitada hoiab Üleilmakooli õpilasi tegevuses
• Rahvuskaaslaste programm on parandanud eesti keele õppe kättesaadavust välismaal