On olnud aegu, kus ellujäämine sõltus hoopis teistsugustest pädevusest (loe oskustest) kui praegu. Oskus lugeda loodust, et varuda ning olla valmis talveks, mis jäiselt külm või hoopis lumerohke ja pehme. Oskus teha käsitööd ja mitte millestki midagi.

See, kuidas me töötame, õpime, osaleme ühiskonnaelus ja korraldame argielu, muutub pidevalt kooskõlas tehnoloogia arengu ning ülemaailmsete väljakutsetega (olgu selleks siis suured põlengud Austraalias või haiguspuhangud Hiinas). Õiged oskused aitavad inimestel mainitud muutustega kohaneda, et tagada nii oma heaolu kui ka suures pildis ühiskonna oma.

Tänapäeval peab inimestel olema hulk oskusi alates põhioskustest, nagu kirja-, arvutus- ja digioskus, kuni kutse- või tehniliste oskusteni, samuti ettevõtlus- ning valdkonnaüleste oskusteni, nagu võõrkeeleoskus või õpi- ja algatusvõime.

Üks 21.sajandi võtmeoskustest on ettevõtluspädevus. See ei ole ainult oskus luua firmat ning seda üleval pidada ning arendada (see on väike osa sellest), see on iseenda ja oma eluga kvaliteetselt hakkamasaamine ning selle kaudu ka väärtuse loomine endale ja ka ühiskonnale. 

Ettevõtluspädevus on arendatav igas aines  algkoolist alates 

Ettevõtluspädevuse kolm pädevusvaldkonda, 1) enesejuhtimine; 2) sotsiaalsete olukordade juhtimine ning 3) väärtust loov mõtlemine ning ja lahenduste leidmine toetavad eelkõige loovate ning ettevõtlike inimeste arengut ühiskonnas, mistõttu on nende alapädevuste arendamine oluline alates varasest east, juba algkoolis. Nende pädevuste arendamine loob aluse edukaks karjääriks ja igapäevaseks toimetulekuks, sh ettevõtlusvaldkonnas tegutsemiseks. Neljas pädevusvaldkond, äriideede elluviimine, sisaldab ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud ettevõtlusega alustamiseks või karjäärivalikul ettevõtliku palgatöötajana. Kõik alapädevused on olulised ja lahutamatud, kuigi iga inimene arendab üksikuid alapädevusi erineval tasemel. 

Seminaridelt kaasa praktilised ülesanded ja metoodilised nipid  

Veebruarist maini toimuvad ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu ning SA Innove infoseminarid ettevõtluspädevuse arendamise kohta kõigis kooliastmetes ning kõigis ainetundides. Lektorid aitavad mõtestada, millest see pädevus koosneb ning milliseid praktilisi ülesandeid võiks kasutada antud pädevuse arendamiseks noortes inimestes, sest nii tahaks, et nad elaks täisväärtuslikku elu.

19.veebruar – Äriideede elluviimine

25.märts – Enesejuhtimine

Aprill – Sotsiaalsete olukordade lahendamine

Mai – Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine

Seminaridele on oodatud aineõpetajad, kes on valmis oma aine raames arendama ettevõtluspädevust. Seminarid toimuvad Tallinnas. 

NB! Täpsem info ja registreerimine www.ettevõtlusõpe.ee/koolitus. 

Erika Veide, SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator 

Samal teemal:

• Kaheksa võimalust ettevõtlusõppe rakendamiseks siis, kui see tundub võimatu

Koolitusprogramm on mõeldud üld- ja kutsehariduse, sh rakenduskõrghariduse õpetajatele või alustavatele õpetajatele, kes on valmis võtma majandus- ja ettevõtlusõpetaja rolli ning looma süsteemse ettevõtlusõppe oma koolis. Programmis saavad kokku ja täiendavad üksteist erinevate erialade õpetaja, kes ettevõtlusteemasid oma aine ja projektidega lõimida soovivad. 

Baastase on alustavale ettevõtlusõpetajale ja meistriklass neile, kel töökogemust juba 2 aastat või läbitud baastase. Programm koosneb kuuest ühe-kahepäevasest koolitusest, kokku 10 õppepäeva. Moodulid toimuvad ettevõtluskeskkonnas/ettevõtetes erinevates Eesti paikades ning on seotud huvitavate õppekäikudega. Koolitajateks on Eesti parimad ettevõtlusõppe õppejõud ja õpetajad, eksperdid ja ettevõtjad. Koolitusprogrammi rahastab Euroopa Sotsiaalfond, seetõttu osalemistasu õpetajatele ei ole.

30.-31. jaanuaril 2020 alustab Ettevõtlusõppe koolitusprogrammi baastase. 
11.-12. märtsil alustab Ettevõtlusõpetaja meistriklass.

Täpsem info ja registreerumine  https://ettevõtlusõpe.ee/koolitused/.

20.-21. veebruaril  alustab Ettevõtlusõppe koolitusprogrammi baastaseme venekeelne rühm. Selle koolituse kohad on täis. 

Mida võtavad eriliste väärtustena koolitusprogrammist kaasa osalejad? 

Heli Illipe-Sootak, Audentese Spordigümnaasiumi bioloogiaõpetaja ja Erasmus+ projektijuht:

Elu on täis juhuslikke sündmusi. Ja kui osata neid üksikuid sündmusi omavahel ühendada, ei tundugi kõik enam sugugi juhuslik. Pool aastat enne ettevõtlusprogrammi sattumist, olin kirjutanud Erasmus+ rahvusvahelise õpilasvahetusprojekti ja selle teema oli just ettevõtlikkus ja iduettevõtlus. Õnneks sai see ka rahastuse ja Audentese koolil oli taas üks põnev ülesanne: võõrustada sõpruskoolide õpetajaid, näidata neile meie elu erinevaid tahkusid: kultuuri, loodust, ettevõtluskeskkonda, haridusmaastikku. Ja siis juhtusingi lugema Ettevõtlusõppe baaskoolitusprogrammist. Ma teadsin kohe, et see pikk sõnalohe on just see, mida meie kooli projekti edukaks läbiviimiseks ja õpilaste kaasamiseks vaja läheb.

Öeldakse, et kui tahad minna kiiresti, mine üksi, ja kui tahad minna kaugele, võta sõber kaasa. Ja kuna mul oli kindel kavatsus tuua kooliellu rohkem ettevõtlusvaimu ja valmidust midagi ise ära teha, kutsusin programmi kaasa ka oma hea kolleegi, ühiskonnaõpetuse õpetaja Kadi. Ja nii me seda teed koos käimegi: arutledes, aeg-ajalt vaieldes, siis jälle koos suuri plaane tehes. Täpselt nii, nagu üks hea meeskond toimima peabki. 

Ettevõtlusõppe programm on kohe-kohe läbi saamas ja ma olen näinud ja kuulnud ja kogenud nii palju uut ja põnevat ja rakendust väärivat, et kindlasti julgustan ka teisi koole ja õpetajaid sellest osa saama. 

See programm on universaalne, ent samas ka piisavalt fookuses, et mitte muutuda liiga üldsõnaliseks ja seeläbi kasutuks, ja sobib kõikidele aineõpetajatele ja kõikidele kooliastmetele, nii ainekavasiseseks kui ka –üleseks õppeks.

Programmisisu on väga hästi läbi mõeldud ja professionaalselt läbi viidud, mis teeb selle põnevaks, kaasahaaravaks ja interaktiivseks, ning on samas ka heaks eeskujuks, kuidas peaks mingeid tegevusi läbi viima.

Programm on väga mitmekesine ja annab hea ülevaate ettevõtlusega ja laiemalt ettevõtlikkusega seotud pädevuste arendamisvõimalustest ning meie väikse ja tubli riigi edusammudest, võimalustest ja kitsaskohtadest. Sest ilma suurema pildi ja analüüsita ei olegi võimalik midagi paremaks teha. Mõnikord on vaja ka lihtsalt teada, kas oleme õigel teel.

Programm on praktiline ja see on tegevõpetajate jaoks üks kõige olulisem aspekt: kõike õpitut ja kogetut saab üle võtta koolitundidesse või klassivälisesse tegevusse. Ja seda nii sisu, metoodikate, käsitluste kui ka ruumilahenduste osas. Ja kui palju põnevaid ja asjalikke praktiliste tööde mõtteid siit veel saab!

Programm annab võimaluse kohtuda väga erinevate elualade inimestega, kel on palju jagada ja kellega saab ka edaspidi koostööd teha. See ei ole lihtsalt väärtuste edasiandmise ahel, vaid suhtevõrgustik, mis on toeks uute või ka juba järeleproovitud ja toimivate projektide läbiviimiseks.

Ja mis kõige olulisem: programm on suur samm õpetajate enesearengus. Ja see sära õpetajate silmis jõuab kindlasti ka koolidesse!

Kadi Aavik, Audentese koolide SA ajaloo – ja ühiskonnaõpetuse õpetaja: 

Tundsin, et ettevõtluspädevus tuleb kasuks nii minule kui minu õpilastele.  Need on oskused, mis arendavad loovust, panevad mõtlema kastist välja, annavad elule uue hingamise. Mul on koolitustel käies järjest süvenenud tunne, et staažikad õpetajad võiksid töötada aasta mõne teise ameti peal mõnes ettevõttes ning aastaid ettevõtjana töötanud inimesed vahetada õpetajad samaks perioodiks koolimajas välja. Kasu oleks mõlemale poolele: õpilased kuulavad alati huviga neid õpetajaid, kellel konkreetne kogemus ka mõnes teised eluvaldkonnas, õpetajaamet paneb ettevõtte juhte juhirollile teisiti vaatama. Hingelt õpetajad aga  näevad, et päris elu toimub tegelikult väljaspool koolimaja, nad õpiksid uusi oskusi, mis kohe kindlasti arendavad õpetajakutset. 

Koolitusel osalemise olulise põhjusena tooksin välja isikliku huvi ja ambitsiooni.  Elu on suunanud mind elukestva õppija rolli -  ühiskonnaõpetust olen õpetanud kolm aastat, samas on mul lisaks õpetajakutsele üks varasem kõrgharidus ning teisi töökogemusi. Raske on mõtestada ennast ka praegu (olles küll äsja õpetajakutse kätte saanud) ühte kindlasse ametisse elu lõpuni. Liitusin ettevõtlusõppe programmiga, kuna tahan arendada endas ettevõtlusalaseid oskusi ja hakata tulevikus väike-ettevõtjaks. Ettevõtlust minule koolis ei õpetatud, ka ülikoolis mitte, majandus oli baaskursusena, seegi vaid teoreetilise loenguna. Ettevõtjad tundusid kunagi kui müstilised äriinimesed, oma kindlate tugevate karakteristikutega, mida mina endas ei näinud.  No kuidas selline inimene õpetab noortele elluastujatele majandusteemasid? 

Ettevõtluskursus oli hoopis teise formaadiga kui paljud teised õpetajatele suunatud koolitused. Oleme üks lend -  üle Eesti erineva taustaga õpetajad said kokku ning iga koolitusega on taaskohtumine järjest toredam, koolitused on praktilised ja tihedad, saame palju suhelda erinevate ametite inimestega. Moodustame võrgustiku ja selline koostöö paneb asjad liikuma. See on väärtus omaette ja aitäh Katrin Kivisillale (SA Innove) selle motiveeriva töö eest. 

Sain hakata kohe rakendama koolitustelt saadud kogemusi ja teadmisi õppetöös, teen seda oma ühiskonnaõpetuse tundides 9. ja 12.klassidega. Minu ühiskonnaõpetuse ainekava majandusteemalised tööplaanid muutusid kohe pärast koolitust, sest sain väga palju uusi ideid ja teadmisi nii valdkonna kui õpetamismeetodite kohta. 

Koolitusele tulin koos kolleegi Heli Illipe- Sootakiga, kelle kirjutatud projekt „We Start Up“ sai õppeaasta alguses positiivse vastuse ning mis viib meie kooli õpetajad ning õpilased viite erinevasse välisriiki. Ettevõtlusõppe baaskoolitusprogramm aitas meil seda projekti arendada, andis palju sisendit, kuidas võiks sel talvel alguse saanud projekt olla seotud nii minu ühiskonnaõpetuse tundide ettevõtlusteemadega, projekti tegevustega ning kuidas kõiki tegevusi paremini omavahel lõimida.

Tänu ettevõtlusõppe baaskoolitusele on minu õpilased juba saanud mõelda oma huvidest ja tugevustest välja nende jaoks potentsiaalsed äriideid. Õppinud töötama nende ideedega, tegema koostööd teistega, harjutanud oma idee kaitsmist, koostanud ja esinenud liftikõnedega publiku ees, vestelnud tegutsevate ettevõtjatega ning kevadel saavad nad kogemuse külastada mitut ettevõtet kas töövarjuna, praktikandina või kodanikuühiskonna liikmena vabatahtlikku tööd tehes. Loodan, et tulevastel aastatel saame hakata juhendama ka mini – ja õpilasfirmasid. 

Kõige olulisem on see, et õpilased on hakanud aru saama, mida tähendab ettevõtluspädevus –oluline ei ole hakata kohe ettevõtjaks, väga oluline on aga olla ettevõtlik inimene. Nägin, et suutsin panna neil silmad särama, kuna minu enda silmad alati särasid, kui ettevõtlusõppe koolituselt tööle naasin.  

Loo autor on Liina Pissarev, Ettevõtlusõppe programmi kommunikatsioonijuht 

Mure 1. Õppekavasse ei mahu ettevõtlusõpe kuidagi sisse

Kersti Loor: See on sagedane ettekääne ja põhikooli III astme puhul ka arusaadav põhjendus. Õppekava on tõesti põhikooli III astmes liiga tihe ja jätab vähe ruumi valikuteks. Siin on abi ainete lõimimisest. Ettevõtlust saab õpetada nii eesti keele, matemaatika, käsitöö, inimeseõpetuse kui ka muudes tundides. Minifirmat on võimalik teha loovtööna.

Sageli on asi kooli prioriteetides ja valikutes. Need koolid, kes peavad ettevõtlusõpet oluliseks, enamasti leiavad ka võimaluse. Osades koolides pakutakse ettevõtlusõpet ka ringitunnina, eriti algklassides. Mõnedes noorte- või ettevõtluskeskustes tegutsevad JA koolituse läbinud juhendajad, kes juhendavad õpilasfirmasid. Sellised on näiteks Valga noorsootöökeskus TANKLA, Innovatsioonikeskus INNOKAS Haapsalus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

Erika Veide: Edu ja Tegu raames on loodud ka materjalid ettevõtluspädevuste lõimimiseks läbi kõikide õppeainete terve kooli lõikes. Et see töötaks, peab kogu kool ja iga õpetaja võtma vastutuse ning siis toimub teadlik suunamine. Kui õppeaine tunniplaani ei mahu, siis ma ei usu, et selline lähenemine oleks kuidagi vähemtähtis või vähem tõhus. Minul on sellesse usku, et selline ühine ning eesmärgistatud töö on tõhus ning tulemislik.

Mure 2. Peame õpetama matemaatikat, emakeelt jne, mitte ettevõtjaks saamist

Katrin Kivisild: Vahel ei näe koolijuhid majanduse- ja ettevõtlusõppe õpetamise vajadust oma koolis. Miks meil veel seda vaja on? Lisatöö! Siinkohal on abiks, kui koolijuht mõistab laiemat pilti. Iga noor osaleb majandus- ja ettevõtluskeskkonnas ning hariduse üks olulisi ülesandeid on noor inimene ette valmistada nii tööturule sisenemiseks, kui ka edukaks hakkamasaamiseks majanduskeskkonnas. Samuti arendab praktiline ettevõtlusõpe õpilastes mitmeid tulevikupädevusi, nagu koostööoskus, võimaluste märkamine ja lahenduste leidmine, kriitilise mõtlemise oskust, suhtlemisoskust, ja veel palju muudki.

Kui koolijuht näeb suurt pilti, siis on leitud võimalusi, kuidas rakendada koolis ettevõtlusõpet. Kohe tuleb meelde Võru Gümnaasiumi direktor, kes on eestvedaja ettevõtlusõppe rakendamisel oma koolis.

Mure 3. Majandus ja ettevõtlusõpetaja on koolis üksi ning ta ei jõua ettevõtlusõpet edasi arendada

Katrin: Jah, majandus- ja ettevõtlusõpet ei pea alati üksinda vedama. Edukad on need koolid, kus ettevõtlusõppesse on kaasatud paljud õpetajad. Ettevõtlusõpet saab lõimida nii üldainetega üldhariduses, kui ka edukalt erialaainetega kutsekoolis. Üks paremaid näiteid on Kuressaare Ametikool, kus ettevõtlusõpe toimub koostöös terve osakonna õpetajate vahel.

Osula põhikooli 1. klassi tund, kus läbi jäätisekohviku mängimise on nutikalt lõimitud ettevõtlikkus, ettevõtlusteadmised, loovus ja rahatarkus

Mure 4. Meil ei ole ettevõtlusõpetajat

Kersti: Esimene asi on ikka vaadata veel kord põhjalikult ringi oma kooli õpetajate hulgas. Kellel on väiksem koormus oma aines ja võiks võtta lisaaine, kes on aktiivne ja tegutsemistahteline, kelle klassi õpilased tahavad õpilasfirmat teha jne. Üldiselt on igas koolis  selline õpetaja, kes sobib ettevõtlusõpetajaks ja kes soovib sellega tegeleda. Kui tõesti ei saa kellegagi oma koolist kaubale, siis tasub vaadata koolist väljapoole. Kas jagada õpetajat mõne teise kooliga, kutsuda mõni lapsevanem või kohalik ettevõtja näiteks Edumuse raames ettevõtlustunde andma või miks mitte leida vilistlaste hulgast sobiv inimene.

Erika: Kogu ühiskond ägab koostöökriisis, siis nüüd on hea koht, kus leevendada seda probleemi. Leia vastutav õpetaja, kes koordineerib ja loob ainekavale tuginedes tööplaani ja seejärel kaasake palun eelnimetatud võimalikke koostööpartnereid. See on teada, et esimese üleskutse peale pole ilus reageerida. Seda teades ja arvestades oodake vastuseid teisele ja kolmandale üleskutsele panustades.

Mure 5. Õpilased on passiivsed, ei ole ettevõtlusõppest huvitatud

Kersti: Siin võib põhjus peituda mitmes asjas. Esiteks arvestavad tänapäeva noored väga oma koormusega. Kui kool püüab neile peale panna topeltkoormuse, siis sageli huvi lisategevuste vastu kaob. Kui kool suudab ettevõtlusõppe integreerida teistesse ülesannetesse või ainetesse, on tulemused palju paremad ja noored entusiastlikumad. Paljud koolid võimaldavad noortel teha minifirmat loovtööna või õpilasfirmat praktilise tööna, see kindlasti kasvatab noorte valmisolekut ja huvi ettevõtlusõppes osaleda. Kui kool nõuab lisaks õpilasfirma tegemisele ka uurimistöö kirjutamist ja kaitsmist, siis on selge, et enamik noori sellist koormust endale võtta ei soovi ja tagajärjeks ongi huvi langus. Uurimistöö asendamist praktilise tööga ehk õpilasfirmaga ei ole aga vaja karta. Seda rakendavad näiteks Hugo Treffneri Gümnaasium ja Tallinna 21. kool. Esimene neist on õpilased, kes jõuavad Eesti õpilasfirmade võistluse finaali, vabastanud ka kooli kaitsmisest.

Teine põhjus võib olla see, et koolis puuduvad head eeskujud. Noored ei ole eriti kursis, mis see õpilasfirma on ja uus asi tundub hirmutav. Alati on lihtsam tõmmata noori kaasa, kui on võtta eelmiste aastate eeskujud ja eriti positiivsed eeskujud. Kui koolis on juba traditsioon tekkinud, siis soovivad uued tegijad eelmisi üle trumbata ja uute ideede ja tulijatega pole probleeme.

Kui koolis ei ole ettevõtlusõppega ja õpilasfirmadega kunagi tegeldud, siis tasub kutsuda innustajaid väljastpoolt: õpilasfirma vilistlasi teistest koolidest, kes jagavad oma entusiasmi ja õpikogemust. Abiks võivad olla ka inspireerivad ettevõtjad, kes jagavad oma lugu ja kes on ehk valmis ka mentorina toetama. Loomulikult peab ka õpetaja võtma kogu oma entusiasmi kokku ja olema nii särav ja innustav kui suudab. Siin vajab õpetaja kindlasti kooli toetust!

Erika: Millal me ise millestki vaimustume, kogeme entusiasmi ja sisemist motivatsiooni? Vahel on selleks tungiv vajadus või probleem, kuid samas tunneme seda ka siis, kui meid on inspireeritud. Noori inspireerivad teised noored, kes on ilusad, nutikad ja edukad, uue põlvkonna suunamudijad. Kool saab korraldada ettevalmistusaastal või perioodil inspiratsioonipäevi, mis lihtsalt ei saa kedagi külmaks jätta ja sellele järgnevad tegevused, õpe, kus sul on eelsoojendatud noored, kes on motiveeritud ja täis kirge ka ise midagi teha, kogeda, näidata.

Mure 6. Õpetaja ei ole entusiastlik

Kersti: Õpetaja entusiasmi on tegelikult kerge tappa, kui ta üksi jätta ja tema teele pidevalt takistusi veeretada. Kui õpetaja jääb oma teemaga üksi ja vastutab ainuisikuliselt ettevõtlusõppe eest koolis, siis sageli sellest head nahka ei tule. Esimesel aastal on õpetajal väga raske, ta vajab suurt toetust ja positiivset suhtumist nii kolleegide kui eriti kooli juhtkonna poolt. Kindlasti soovitame leida õpilastele ka ärimentor, kes noortele ärinõu annab ja aitab õpetaja sisemist ebakindlust leevendada.

Kooli ülesanne on võimaldada õpetajale soodne keskkond. Palju aitab kaasa, kui koolis organiseeritakse koolisiseseid õpilasfirmade laatu, kui kool toetab õpilaste osalemist Eesti laatadel ja miks mitte võimaluse korral ka välislaatadel, kui kool tõstab tublisid õpilasfirma tegijaid esile oma üritustel ja elab kaasa nende tegevusele. Õpilasfirmad peaksid muutuma õppeprotsessi loomulikuks osaks. Nii on näiteks väga hästi läinud õpilasfirmad käima Kuressaare Ametikoolis. Suure-Jaani koolis toetab ettevõtliku kooli mõtteviis väga hästi minifirmade tekkimist ja tegevust.

Erika: Koolides, kus JA programme ei rakendata, ei ole midagi teisiti koostöö koha pealt. Me oleme sündinud ühiskonda ja üksi olles ja tegutsedes tunneme kindlasti ühel ajahetkel, et see on tühi töö ja vaimu närimine. Seega entusiasm ei ole konstantne nähtus ühegi inimese puhul, see vajab hoolt ja head juhtimist. Siinkohal loodan ja usun, et uue põlvkonna trendid juhtimiskultuuris imbuvad ka koolidesse ning läbi kaasava juhtimise ja märkamise ei jää keegi üksi ega vajaliku toetuseta.

Mure 7. Alustav õpetaja ei julge katsetada praktiliste tegevustega

Kersti: Üks suur probleem, mis tegelikult seondub eelmisega, on ka, et õpetaja lihtsalt tunneb end esimesel aastal nii ebakindlalt, et ei julgegi noori ergutada õpilasfirmat tegema, vaid hoopis loodab, et keegi ei taha teha. Siin saab abi olla mentorist. Samuti on äärmiselt oluline kooli juhtkonna toetus ning julgustus. Kutsume õpetajaid julgelt abi saamiseks pöörduma ka JA Eesti poole. Meil on olnud mitmeid õpetajaid, kes esimesel tegutsemisaastal helistavad pidevalt igasuguste küsimuste ja probleemidega, aga see on ainult hea. Nii nad saavad kindlust, katsetavad ja õpivad ning järgmisel aastal on nad juba hoopis julgemad ning enesekindlamad. Õpetaja jaoks on õpilasfirma juhendamine ka täiesti uus kogemus, mis sunnib teda ka enda piire katsetama.

Erika: Katsetamisega käsikäes käib ebaõnnestumine. See on selle sõna sisse juba peidetud. Me pigem peame õppima ebaõnnestuma. See on niivõrd loomulik osa arenemise protsessist nagu väikelaps õpib kõndima või iseseisvalt sööma, see kõik ei saa toimuda ilma ebaõnnestumiseta ja tagasilöökideta. Selleks, et leida oma edulugu, selleks tuleb ja peab katsetama ja sealjuures kordi ja kordi ebaõnnestuma, et teada, mis tee sihile ei vii.

Mure 8. Õpetaja on liialt ettevõtlik

Kersti: Ka seda muret esineb. Eelkõige on siin mure õpetaja liiga suures valmiduses õpilaste eest kõik ise korda ajada ja ära teha, jättes nii õpilased passiivsesse rolli ning vähendades oluliselt nende enda võimalust katsetada, julgust proovile panna ja õppida. Jah, õpetaja peab end mõnikord tagasi hoidma, laskma mõnel asjal ka metsa minna, sest see on noorte võimalus õppida.

Erika: Eesti vanarahvas konstateeris fakti, et liigne agarus on ogarus, kuid elu näitab, et ka sellised inimesed ei suuda seda pikas perspektiivis. Mina selle pärast ei muretseks.

Edukat ettevõtlusõppe rakendamist ja lahenduste leidmist! 

Loo autor on Liina Pissarev, ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu kommunikatsioonijuht

Selleks, et praktilised ja elulised õpikogemused  oleksid erineval moel osa kooli igapäevaelust, kogunesid ettevõtete ja koolide esindajad 16. mail Tallinnas Öpiku Konverentsikeskuses seminarile "Kooli ja ettevõtte koostööst sünnivad tulevikutegijad".

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koolides läbiviidud uuring näitas, et kõigi haridustasemete noored soovivad rohkem praktilisemat õpet ja selle suuremat seotust päris töömaailmaga ehk ettevõtetes käimist. Õpetajate sõnul jääb see sageli ettevõtjate aja- või huvipuuduse taha. Samas on aga ettevõtjad probleemi ees, et tööturul pole piisavalt vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Koolid ja ettevõtted, kellele koostöös õpetamine on juba harjumus, leiavad, et kokkupuude erinevate valdkondade ja spetsilistidega aitabki noortel tulevikuotsuseid paremini teha. Õppe päriseluga seostamine aitab ka mõista, miks mingi aine õppimine üldse tulevikuks vajalik on. 

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased hangivad kogemusi ettevõttepraktikal  

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimub juba viiendat aastat saksakeelse majanduse suunal praktiline õpe koostöös ettevõtetega. Iga  majandussuuna õpilane  peab läbima nädalapikkuse tööpraktika, peale mida tuleb esitada praktikaaruanne. Kooli majandussuuna ja praktika koordinaator Michael Kirschinger selgitas: „Soovime avada maailmapilti nii vara kui võimalik, et noorel tekiks  kiiremini arusaam, kuhu tahan suunduda, mis on minu tugevused, kus võin mina tulevikus kasulik olla. Selleks kutsume ettevõtjad rääkima, mis võimalused on ettevõtetes. Lisaks usun, et kokkupuude ühe ettevõttega võiks olla selline, et kool läheb n-ö pärisellu, mitte vastupidi.“  Samuti jagas ta oma kogemust, et ettevõtjad teavad, kui raske on head tööjõudu leida ning seetõttu on nad valmis  investeerima tulevikku ja kooliga koostööd tegema. 

Laste tegevused praktikal on erinevad ja sõltuvad ettevõtte spetsiifikast. Selgitamise ja näitamise kõrval võimaldavad osad firmad ka teha lihtsamaid praktilisi ülesandeid, nt jaemüügis abistamine, tööprogrammidega tutvumine, hinnakirjade koostamine jne. On osaletud ka välispartneritega läbirääkimistel ja koosolekutel töövarjuna. Õpilaste tagasiside praktikale on väga positiivne.

Kirschinger tunnistab, et suurimad väljakutsed olid koostöö alustamine ja praktika planeerimine ilma eelneva kogemuse ja teadmistega ettevõtlusmaailmast, kui saadetud kirjad jäid vastuseta ja tuli ka palju eitavaid vastuseid.  Kõige suuremaks õnnestumiseks peab ta aga praeguseks tekkinud praktikabaasi. Ettevalmistamisel on ka esimene praktikabörs, kus praktikal käinud õpilased saavad jagada oma kogemusi ning osalema on kutsutud ka praktikaettevõtete esindajad. 

Kadrina Keskkooli õppes osaleb terve kogukond 

Kadrina Keskkooli koostöö kohalike ettevõtetega sai alguses juba 14 aastat tagasi, kui kooli vilistlane ja Aru Grupp ASi juhatuse esimees Juhan Viise pöördus kooli poole murega, et tehnoloogia ülikiire arengu tõttu seisame varsti silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega ning hariduses tuleks seda probleemi ennetama asuda. Nii sündiski kohaliku ettevõttega koostöös valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused“.

Kooli direktor Arvo Pani selgitas: „Motiveerime õpilasi reaalaineid ja tehnoloogilisi erialasid valima ning ettevõtlikud olema. Valla jätkusuutlikkuse tagavad ju inimesed ning meil on juba näiteid noortest, kes on peale hariduse omandamist tulnud meie valda tagasi“. Direktori sõnul tekitas esmane partnerlus Aru Grupiga aluse suuremale koostööle ka teiste ettevõtetega, nii et ettevõtjad osalevad kooli õppetöös erineval moel juba algklassidest alates.  Näiteid Kadrina kooli ja ettevõtete koostööst on palju. Ettevõtja saab pakkuda info ja teabepäevi ettevõtte ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks, õppekäike ja praktikaid nii Eestis kui välismaal, praktikuid kooli lektoriks ning koostöös kooliga ürituste läbiviimist – Kadrinas toimub näiteks IT- ja nutifestival CADrina.  Lisaks saavad tublimad õppijad tänu suurepärasele arvutiprogrammide tundmisele suvevaheajal asendada ettevõttes puhkusel olijaid. Selline praktika või suvine töö võib nii mõnelegi noorele tagada töökoha. 

Kool pakub ettevõttele vastutasuks koolitusi, nt arvutijoonestamine, aitab korraldada üritusi, kaasab ettevõtjaid kvaliteetse hariduse eesmärgil kooli arendustegevustesse (nt õppekavade väljatöötamisel eksperdina) ning vajadusel abistatakse kogu kooliperega ettevõtet. 

Koostöövõimalusi on laialt - pannkoogikohvikust lõimimise ja ühise valikaineni 

Oma kogemust sisukast koostööst Kadrina Keskkooliga oli seminarile tulnud jagama ka Silberauto AS turundusosakonna juht Jana Ribelis. Üheskoos töötati välja gümnaasiumiastmele valikaine „Turunduse ja müügitöö alused“. Ainekavas ettenähtud tunnid jaotati ettevõtte töötajate vahel ära ning õpilased said kuldaväärt kogemuse õppida tippettevõtte oma ala spetsialistidelt.

Koolidele jagas Jana Ribelis aga soovitusi, et tuleks olla võimalikult paindlik ja vastutulelik ettevõtte suhtes ning mitte kohkuda esimestest takistustest – nt planeeritud tunnile võib tekkida lähetus, väliskülalised või muu oluline tööülesanne ja tuleb leida lahendus. Samuti tuleks julgustada õpilasi kooli külalistundi andma tulnud praktikutelt rohkem küsimusi küsima – sellist võimalust ei avane just iga päev. Ettevõtjate avatud loenguid tasub pakkuda võimalikult laiale auditooriumile, kutsuda kokku terve gümnaasiumiosa või miks mitte võimalusel ka naaberkoolide õpilased. Praktilised ülesanded on õppimises väga olulised, kuid reaalse kogemuse saab laps siiski ettevõttes kohapeal. 

Õpetajad ettevõttesse töövarjuks – miks mitte? 

Tarkvaraettevõtte Brightspark OÜ juht ja asutaja Kari Maripuu on ettevõtlust õpetanud erinevas vanuses lastele Tabasalu Gümnaasiumis ning panustanud ka õpilasfirmade mentorina. Tema sõnul ei küsi huvi ettevõtluse vastu vanust ning tema on ise lapsevanemana selleks vajadust nähes andnud majandustunde ka 1. klassi lastele, mis oli väga positiivne kogemus.

Läbi pannkoogikohviku õpiti koostama äriplaani ja mõtestati lahti turunduse alused vastates küsimusele „Kuidas saada klient ostma?“. Vanemates klassides üritab Kari leida ettevõtluse õpetamisel seoseid teiste ainetega, näiteks matemaatika, inglise keele ja miks mitte ka tööõpetusega. „Ainete lõimimine annab võimaluse leida ettevõtlusõppele riikliku õppekava raames rohkem aega. Alati ei pea otsima tihedas ainekavas eraldi ainetunde, vaid tuleb püüda õpetada teineteist toetavaid aineid ühiselt. See muudab ka rutiinsete ainete õppimise lastele huvitavamaks ning annab lastele vihje, kuidas õpitav aine on hiljem reaalselt vajalik.“ rääkis Kari. 

Kari hinnangul ei saa vaatamata ettevõtjate kasvavale huvile ettevõtlusõpet üles ehitada kooli külastavate ettevõtjate najal, kuna see ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. On kindel, et tiheda töögraafikuga ettevõtja ei suuda oma põhitöö kõrvalt aastaid missiooni korras õpetamas käia. Küll aga võiks ettevõtlusõppega seotud õpetajad tuua „praktika“ käigus ettevõttesse, lastes neil osaleda juhtkonna koosolekutel, neid võiks kaasata ettevõtte strateegia aruteludesse, müügikoosolekutele jne. See annab praktilise oskuse oma tunde näidetega rikastada ning õpetatavat teemat päriseluga siduda. Samuti pannakse selliselt aluse koostööle õpetaja ja ettevõtlusõpet toetava ettevõtte vahel.

Ideepank – võimalused, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla

Seminaril mõeldi ühise ajurünnaku tulemusel välja mitmeid põnevaid koostööideid. Näiteks võiksid õpilased valmistada ettevõtetele ametijuhenditeks humoorikas võtmes videoid, luua sisu sotsiaalmeedia kanalitesse või korraldada kehalise kasvatuse tunni raames ettevõttele tervisepäeva. Häid võimalusi pakub ka õpilaste kaasamine ettevõtte toote või teenuse arendamisse. Tutvu toredate võimaluste ideepangaga siin. 
Veelgi rohkem inspiratsiooni erinevatest koolide ja ettevõtete koostöövõimalustest leiab heade praktikate kogumikust, mille leiate SIIT.

Ettevõtete ja koolide koostööseminare korraldavad ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Eesti kaubandus-Tööstuskoja võrgustik “Ettevõtlikkuse edendamiseks” ning Eesti Teadusagentuur. Toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Loo ja fotode autor on Tartu Ülikooli ettevõtlusõppe programmi kommunikatsioonijuht Liina Pissarev.

STARTERtallinn on inglisekeelne äriideede arendamise programm, mis on avatud gümnaasiumide, kutse- ja rakenduskõrgkoolide õppijatele ning ülikoolide tudengitele.

Programm pakub head võimalust arendada edasi nii õppetöö käigus kui muul ajahetkel tekkinud põnevaid ideid ehk on heaks lisaväärtuseks nii ettevõtlusõppele kui muudele ainetele, kus õppijad on genereerinud ideid. Teadmist ja tuge pakuvad teemaseminarid ja ettevõtjatest mentorid. Programmi avaüritusele on oodatud ka noored, kellel on suur soov midagi ära teha, kuid õiget ideed veel ei ole. Avaüritusel on võimalus liituda ideed omava tiimiga või leida oma idee elluviimiseks tiimikaaslasi. STARTERtallinn on mõeldud erinevate huvide, oskuste ja ka erialade õppijatele, sest äriideed arendavas tiimis tagavad nagu ka päris ettevõtluses sünergia ja edu erinevaid rolle täitvad mitmekülgse taustaga inimesed.  

Sisulise tegevuse keskmesse jääb meeskonnapõhine ettevõtlusõpe idee leidmisest kuni esmase prototüübi valmimiseni, mis on eelastmeks inkubaatoritele ja kiirenditele. Programmi töötoad, mentorkohtumised ja koolitused kestavad kolm kuud ja kõik lõpeb võistlusega, kus on mitmeid ahvatlevaid auhindu. 

Rohkem infot ja kevadsemestri ajakava on leitav siit: https://starteridea.ee/.

Programmi avaüritus toimub 15. veebruaril kell 14:00-18:00 TalTech Mektory konverentsisaalis. 

Avaüritusel esinevad mitmed erinevate valdkondade eksperdid, kes annavad infot ja inspireerivad osalejaid huvipakkuva ideede leidmisel. Toimub ideede genereerimine ja antakse võimalus meeskondade moodustamiseks. 

Rohkem informatsiooni on Facebook Event lehel: https://www.facebook.com/events/2264208946931212/   

Hea õpetaja, julgusta õppijaid päriselt oma häid ideid ellu viima. Ootame kõiki ettevõtlikke õppureid oma äriideed arendama!

STARTERtallinn toimub Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business Schooli ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor koostöös. STARTERi tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

STARTER programm toimub kevadsemestril veel ka Tartus ja Haapsalus. 

Lae plakat alla siit: 

Allikas: TalTechi ja TÜ ettevõtlusõppe programmi info. Foto: Unsplash, rawpixels

Samal teemal:

• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Loo autor on Epp Alatalu

Kristiina Saaroni sõnul sündis Kinoklassi idee ajalootunnis ajaloofilmi vaadates, kui koolipingis istudes oli huvitavat filmi ebamugav jälgida. Eeskujuks oli võtta ka 2017. aasta sügisel Valga Gümnaasiumis toimunud UNESCO ühendkoolide õpilaskonverentsi raames külalistele korraldatud filmiõhtu ja selleks loodud ajutine mugavate kott-toolide ja diivanitega ruum. Konverentsi raames loodud ruumist inspireerituna arenes mõte statsionaarsest kinoklassist, kus oleks mugav ja hubane vaadata filme, teha rühmatöid ning korraldada aruteluõhtuid. 

Kristiina võttis kinoruumi tegemise südameasjaks ning leidis, et selleks sobis kenasti tühi ruum kooli keldrikorrusel. Kinoklassi stiilivalikul lähtus Kristiina talle südamelähedasest Aafrika stiilist, mis aitaks ruumisolijatele lähemale tuua kaugeid kultuure. Kujunduse valikut määras lisaks asjaolu, et Valga Gümnaasium on UNESCO ühendkoolide võrgustiku liige ning neile on olulised maailmahariduse, mitmekultuurilisuse ja keskkonna jätkusuutliku arenguga seotud teemad. 

Kinoklassi loomisel lähtuti taaskasutuspõhimõtetest – rehvidest meisterdati tumbad, euroalustest diivan, õmmeldi patju, meisterdati diivani kaunistusi ja küünlaid. Kinoklass sai teoks toetajate abiga, kes jagasid nõu, annetasid taaskasutuseks esemeid ning panustasid projekti oma aega ja oskuseid. Ilma taaskasutuseta oleks olnud kinoklassi maksumus arvutuste kohaselt 897,27 eurot, taaskasutades oli klassi maksumus vaid 10,42 eurot. Kinoklassi valmimisega paralleelselt loodi kooli filmiklubi DFK VG AVASILM, mis kasutab MTÜ Mondo filmikogu, et laenutada tasuta õpetlikke ja silmaringi laiendavaid dokumentaalfilme.

Lisaks uhkele kinoklassile, mille pildid finaalesitlusel publikut eeskuju võtma innustasid, sai tähelepanu ka tõsiasi, et Eestis on UNESCO koolide võrgustik. UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni haridusprogrammide koordinaatori Madli Kumpase sõnul on UNESCO ühendkoolide näol tegemist võrgustikuga, mis sai UNESCOs alguse juba 1953. aastal. Tänaseks kuulub rahvusvahelisse võrgustikku üle 11 000 õppeasutuse 181 liikmesriigist, Eestis on võrgustikuliikmeid 45. Eesti võrgustiku tööd koordineerivad MTÜ Mondo ja Tartu Loodusmaja ning neid nõustab ja toetab UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Välisministeerium. 

Võrgustiku tegevused on seotud 2015. aastal ÜROs vastu võetud kestliku arengu eesmärkidega ning toetavad koole kvaliteetse hariduse andmisel, kestliku arengu põhimõtete edendamisel ja avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivate ja ühiskondlikult aktiivsete inimeste kujundamisel. Võrgustik pakub võimalusi riigisiseseks ja rahvusvaheliseks koostööks, oma tegevuste tutvustamiseks ja uute kontaktide loomiseks. Eestis korraldatakse võrgustiku liikmetega koos keskkonnaharidusalase Läänemere projekti tegevusi, kestliku arengu teemalist õpetajakoolitust, õpilaste ÜRO matke programmi, maailma filosoofiapäeva ja muid tegevusi. UNESCO ühendkoolide tegevustest huvitatud haridusasutused on oodatud ühendkoolide võrgustikuga liituma.

Tekst: Epp Alatalu. Fotod: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt

Loo autor on Elbe Metsatalu, Eesti ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi esimees. Artikkel ilmus Õpetajate Lehes programmi "Edu ja tegu" raames 29. märtsil 2018. 

Selle töö tegid ära 15 aineõpetajast oma valdkonna spetsialisti ja tulemus peaks olema õpetajatele ainetundides ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse kujundamisel toeks. „Edu ja tegu” üldhariduse töörühmas saavad kohe valmis ka uued ettevõtlusõppe ainekavad põhikoolile ja gümnaasiumile, mis on kooskõlas ja ühtlustatud kutseõppes rakendatavate ainekavadega ning järgivad ettevõtluspädevuse arendamist noortes.

Kuidas suurendada ettevõtlusõppe võlu?

Paljud koolijuhid ja lapsevanemad kipuvad endiselt pidama ettevõtlusõpet ja ettevõtluspädevust üheks kitsaks alaks, mis valmistab ette ärimehi. Tegelikult peab iga tulevane töötaja mõistma ettevõtte toimimist, saama aru, kuidas kujuneb palk ja tootlikkus, milline on meist igaühe roll riigi ja enda heaolu kasvus jne. Me võime kuulata rokkar Tanel Padarit, aga samas tasub koolilastel teada, et ta on rokkarina ettevõtja. Ettevõtjad on ka hambaarstid, giidid, taksojuhid, ettevõtlus on igal pool.

Ettevõtlusõpe valmistab ette iseseisvalt toime tulema ning teadmistele lisaks annab juurde julgust ise ettevõtjaks hakata, oma ideid ükskõik mis valdkonnas ellu viia. Ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi 22 tegevusaasta jooksul on mõned koolid paistnud teistest rohkem silma, kuid rõõmuga kinnitan, et igas Eesti nurgas on ettevõtlusõpet edendatud.

Kui gümnaasiumiõpilaste seas on hakkajaid noori, kes kooli juhtkonda vajadusel survestavad ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lisama, siis põhikoolis on oluline kaasata lastevanemaid ja teha neile selgeks, et ettevõtlusõpet ei tehta üksnes tulevaste ettevõtjate kujundamiseks. Majandusteadmised ja ettevõtlikkus kuluvad elus toimetulekuks igaühele ära. Toeks on, kui lapsevanemaid võimalikult palju õppetegevustesse kaasata.

Näen ise enda viienda klassi õpilaste miniminifirmade tegevusest, et lastevanemate suhtumine muutub järjest toetavamaks, kui neid informeerida, anda õpilastele ülesandeid, kus nad kaasavad vanemaid ja nemad omakorda näevad laste tublidust, hakkamasaamist ja arengut.

Südame teeb eriti soojaks, et kui kooli jõuavad lapsed, kelle vanemad on juba ise koolis ettevõtlus- ja majandusõpet omandanud. Sama on ettevõtjatega, kes järjest paremini mõistavad vajadust uue põlvkonna ettevõtlikkust kujundada ja on nõus koolidega koostööd tegema. Mis puutub ettevõtlikkuskonkurssi „Edu ja tegu”, siis minu viiendikes on juba nii palju ettevõtlikkust, et esimese raadioreklaami järel tulid nad uurima, kas nemad saavad ka osaleda.

Hea sõna annab hoogu juurde

Ettevõtlusõppe vedajate seas on häid eeskujusid palju. Koolijuhtidest arendab Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits koos meeskonnaga ettevõtlikku vaimu ja ettevõtlusteadmisi oma õpilaste hulgas. Ta on küll alles noor koolijuht, aga tal on selge visioon ja kolleege innustav suhtumine ettevõtlikkusse ja ettevõtlusõppesse.

Suurepärased on ettevõtlikkuse kujundamise tulemused Vändra gümnaasiumis. Sealne kollektiiv korraldab loovalt – igal aastal eri nurga alt – ettevõtlusnädalaid, teeb koostööd kohalike ettevõtjate, vilistlaste, ülikoolide teadlaste ja lastevanematega. Üks eestvedaja on algklassiõpetaja, ka meie seltsi liige Silja Enok, teda toetavad gümnaasiumi majandusõpetaja Riina Sikkal, direktor Marget Privits ja kolleegid.

Ettevõtlikkuse lõimimine ainetundidesse ning kõigi õpetajate ühine arusaam ettevõtlikkusest ja ettevõtluspädevusest on väga oluline, siis toimib ka koostöö ja õpetajad hakkavad pöörama tähelepanu õpilaste ettevõtlikkuse kujundamisele. Siin on hea näide Kuressaare ametikool, kus õppejuhi Jane Mägi vedamisel on koolitatud peaaegu kõiki õpetajaid, üheskoos kujundatakse ettevõtluspädevust ja koolis tegutsevad õpilasfirmad. Tublit tööd teeb Tartu kutsehariduskeskus meie seltsi liikme, õpetaja Tiina Aidniku eesvedamisel.

Paljud koolijuhid ja õpetajad toovad ettekäändeks suure üldainete mahu ja vähesed võimalused, miks ei saa ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lülitada, eriti põhikooli kolmandas astmes. Ometi on koole, kus läbi kõigi kooliastmete seda tehakse. Näiteks Raeküla põhikool Pärnus, kus õpilastele antakse heal meelel võimalus vedada ja vastutada, samuti Tallinna 21. kool, kes sai 2017. a Euroopa ettevõtliku kooli tiitli. Eriti vahvaks teeb nende õpetuse see, et ettevõtlustundidesse ja õpilasfirmade juhendamisse kaasatakse väga palju ettevõtjatest mentoreid. Maakoolidest on aastaid ja järjepidevalt seda teinud Värska gümnaasium ja Rõuge põhikool, Põlva kool jt.

Ettevõtlikke noori õnnestub kujundada õpetajal, kes ise on loov, ettevõtlik ja innustunud, soovib sütitada ja tahab pingutada, näeb raskustes võimalusi ja on valmis ennast selleks arendama. 

Soovin kõigile ettevõtlikkust, sihipärast pingutamist ja eduelamusi!

Foto: Unsplash, Annie Spratt.

Valdkonnast olenemata on kõige tõhusam ettevõtluse õpetamise viis anda õpilastele võimalus osaleda praktilistes projektides ja tegevustes, kus rõhk on õppimisel tegevuse kaudu ning saadakse tõelisi kogemusi. Ettevõtluse õpetamise juures ei tohi aga kindlasti ära unustada, et ettevõtlusõpe ei ole ainult ettevalmistus äritegevuse alustamiseks. Ettevõtlik hoiak ja mõttelaad on väärtused, mis väljenduvad õpilastes erinevates situatsioonides ning aitavad oluliselt kaasa sisenemisel tööturule ning edukate valikute tegemisel igapäevaelus.

Tänaseks oleme välja töötanud ettevõtlusõppe kursused kõigile kutsehariduse tasemetele. Oleme lähtunud põhimõttest, et ettevõtlusõppe kursuse lõpetanud õpilasel on teadmised, oskused, hoiakud olema ettevõtlik töötaja ja looma endale töökoht või looma ning juhtima ettevõtet oma valdkonnas.

Ettevõtlusõppe kursuste eesmärgid on:

õppurite ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuste arendamine, mis on ettevõtliku meelelaadi ja
käitumise alus;
suureneb õppurite teadlikkus sellest, et ettevõtjana tegutsemine on üks võimalikest valikutest
tööalaseks tegevuseks;
õppeprotsess tähendab õppimist praktiliste ettevõtlusprojektide ja -tegevuste kaudu;
pakkuda konkreetsete ärioskuseid ja -teadmisi pakkumine selle kohta, kuidas ettevõtet luua ja seda
edukalt juhtida.

Väljatöötatud ettevõtlusõppe kursuseid ei tohi segamini ajada üldise „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“ kursusega, sest ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada õppurite valmisolekut olla ettevõtlik töötaja või tegutseda ettevõtjana. Samuti keskendub ettevõtlusõpe kogemusõppele, mille tulemus on loomingulised, algatusvõimelised ja teiste ettevõtluseks vajalike omaduste ja oskustega õppurid.

Mida me pakume koolidele, kes soovivad kasutusele võtta ettevõtlusõppe?
Personaalne tugiisik/nõustaja kooliperele ja õpetajale.
Erinevad erialased koolitusprogrammid nii õpetajatele, kui ka kogu koolile (haridusprogramm
Ettevõtlik kool, õpilasfirmade programm ja teised ettevõtlusõppe programmid Junior Achievement
Eesti poolt, SA Innove ettevõtlusõppe sisukoolitused).
Metoodilised juhendmaterjalid ja õppevara.
Õpilaste ettevõtluspädevuste mõõtmisvahend.
Erinevate mentorite/ettevõtjate kaasamise võimalus ettevõtlusõppe läbiviimiseks.
Osalemise võimalus üle-eestilises võrgustikus.

Nii nagu ettevõtluses on oluline praktiline kogemus, on ka ettevõtlusõppe puhul väga oluline praktiline tegevus, tegeliku elu kogemusõpe. Niimoodi oskavad noored rakendada ettevõtluse kohta omandatud teadmisi päriselus.

Katrin Kivisild, SA Innove programmijuht ja "Edu ja tegu" kutsehariduse töörühma juht. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õppurite ettevõtlikkuskonkursi Edu ja Tegu võistlustööde tegemiseks on aega terve suvi

1. Lapsed ei sünni ettevõtjana, meie peame andma neile mõned tööriistad, mille kasulikkust on ajalugu kinnitanud - näiteks SWOT analüüs, turundusmeetmestik või eelarve koostamine.
2. Majanduslik mõtlemine kutsub väärtustama kõike loobumiskulu järgi. Sellega koos on vaja kaaluda võimalikke alternatiive ning avastada asenduskaubad. Õpime koolis vastama küsimusele, miks seda teen?
3. Ettevõtjad ja õpilased saavad majandusõppe programmi raames sageli kokku.
4. Noorest peast õpime äriplaani paika panema, arvutama praegust puhasväärtust, kulumit ja projekti siseintressi. Mida varem see selgeks saadakse, seda suurem kasu edaspidi.
5. Nõudluse ja pakkumise lineaarsete mudelite abiga on hea seletada tarbija ning müüja käitumist. Nende loogika järgi mõistame ümberringi toimuvat. Võiks teada, mis on oligopol, konkurents, monopson, tariifid, dumping, aktsiisid jne.

Nii arendamegi ühiskonda.

Henton Figueroa
Tallinna 21. kooli, Rocca al Mare kooli, Pirita Majandusgümnaasiumi (PMG), Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja Kristiine Gümnaasiumi majandusõpetaja ning ettevõtja. Tšiili aukonsul Eestis.

Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Fotol on (vasakult) majandusolümpiaadi 2017/18 komisjoni esimees Aljona Kantor, Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor, olümpiaadi võitja Oliver Olmaru, (Pirita Majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane, EBSi rektor professor dr Arno Almann, majandus- ja ettevõtlusõpetaja Henton Figueroa. Foto: Alisa Bostan.

Samal teemal:

• Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust 

Põhjuseid on mitu – alates riigitöö stabiilsusest ning lõpetades meie ühiskonnas toimuvate arengutega, mille tulemusel otsustatakse ning korraldatakse üha rohkem ära riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning nii väheneb inimeste endi otsene vajadus otsustada ja vastutada. Loodan, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtluskonkurss „Edu ja Tegu“ ärgitab 7- 26 aastaseid lapsi ja noori olema ettevõtlikud ning andma Eestile edasiliikumiseks uut energiat ja hoogu.

Kooli õppekava järgi saadavate teadmisi, ettevõtlikkusjulgust ja -oskusi saab kinnistada ka koolivälisel ajal ning eelmise aasta kogemuse põhjal kinnitan, et väga sobiv vorm on suvelaager. Nii nagu „Edu ja tegu“ konkursi üks juhtmõtteid on – veeda suvi ettevõtlikult! 2017. aastal korraldasid Ettevõtluslaager MTÜ noored laagrijuhid kuuepäevase laste- ja noorte pilootlaagri Põlvamaal Rasina vanas koolimajas, kus oli 42 9-16-aastast osalejat. Tuldi kõikjalt Eestis – Pärnust, Saaremaalt, Tallinnast ja mujalt. Laagri läbiv teema oli „supervõimed“, ehk need tugevad küljed, mida edasi arendades ning millele toetudes saab igaüks meist elus edu saavutada.  Laste ja nende vanemate tagasiside laagrile oli suurepärane, oma ettevõtmiste tarvis saadi nii ideid kui ka otsest abi.

Tänavu on ettevõtluslaagris juba kolm vahetust, ning vahetused on jagunenud kas 9-12- või 13-16-aastastele. Ettevõtluslaagri juhendajate meeskond on otsustanud oma töö panna välja ka „Edu ja Tegu“ konkursile ehk on oodata iseäranis läbimõeldud ning huvitavat laagriprogrammi.
Seekordse laagri läbiv teema on „maailmamuutjad“ ehk iga tegu, mis me teeme, muudab maailma, ning et mistahes otsuseid tuleb teha vastutustundlikult. Vanemas vanuserühmas tegeletakse äriideedega, mis võiks olla õpilasfirma loomise alus. Igal laagripäeval on oma peateema – koostöö, äriidee, raha ja väärtus, klient, turundus ning esitlus. 

Laagrisse on tagasi oodatud nii kõik pilootlaagris osalenud kui ka kõik uued huvilised. Kohtumiseni juulis-augustis Rasinal! Täpsem info: http://ettevotluskyla.ee.

Kalle Pilt, ettevõtluslaagri mentor. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Aita valida aasta ettevõtlusõpetaja!
• Ettevõtlusõppega toetavad kõrgkoolid ühiselt noorte konkurentsivõime kasvu