Miks on vaja ettevõtlusõpet? Mida noored sellest saavad? Nagu iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat tulevikku, huvitab iga kooli, kuidas vilistlastel läheb. Erinevad uuringud on näidanud, et paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada nn 21. sajandi oskusi ehk loovust, algatusvõimet, suhtlemis- ja koostööoskusi. Need kõik on tihedalt seotud ettevõtlikuks inimeseks kujunemisega.

Kuidas teadmised ettevõtlusest meid aitavad

Laulmist, joonistamist ja matemaatikat õpime enamasti ühtemoodi, aga oma andeid ja oskusi rakendama ning nende toel uut väärtust looma hakkame erinevalt, nii ettevõtja või ka palgatöötajana. Ettevõtlikkus ja lahenduste leidmisele orienteeritud suhtumine aitab igal elualal ning seda tuleb arendada maast-madalast.

Ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi on igal inimesel vaja selleks, et majandada oma perekonda, mõista tööandja motiive ja soovi korral muidugi ka rajada oma ettevõte. Kõigile noortele peab praktiline ja eluline ettevõtlusõpe kättesaadav olema. See toetab nende konkurentsivõimet elus – on panus meie tulevikku.

Ettevõtlusõpe 195 koolis

Kuidas on lood ettevõtlusõppega koolides täna? Ettevõtlusõppe vastu on huvi aina kasvanud, eriti viimastel aastatel. Praegu pakutakse seda juba 195 õppeasutuses ehk igas neljandas Eesti koolis, nende seas on 177 üldhariduskooli, 9 kutseõppeasutust ja 9 kõrgkooli. Julgustav on, et koolides, kus ettevõtlusõpet veel ei ole, on õpetajate seas algatajad ja teerajajad. Ent üksiku initsiatiiviga ei saavuta pikaajalist mõju, väga on vaja süsteemsust ning juhtkonna ja ka kolleegide tuge.

Aina rohkem on häid näited, kus kogu koolipere ühiselt planeerib tegevusi, lõimitakse õppeaineid ja seotakse õppetöö praktiliste, eluliste tegevustega, käiakse koolist väljas uusi teadmisi ja kogemusi saamas. Näeme ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks toetust taotlevatest projektidest, kui lahkelt on ettevõtjad valmis koolidega koostööd tegema. Nad tahavad oma teadmisi ja kogemusi jagada – nii tundides firma tegevusi tutvustades, praktikakohta pakkudes kui õppuritega ühiseid asiseid ülesandeid lahendades.

Koostöö vorme on erinevaid, ka vastavalt vanusele, tuleb vaid julgelt esimene samm astuda. Edu ja Tegu ja Kaubandus-Tööstuskoja võrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ inspiratsiooniüritusel rääkisid poeketi Sõbralt Sõbrale esindajad sellest, kuidas koos kooliga õpetati Rakveres kaupluseruumides õppuritele nii ühiskonnaõpetust, sotsiaalset ettevõtlust kui ka kunstiõpetust kui kaupa väljapanekut seati. Rikka Ivvani talus õppisid Meremäe kooli lapsed eri tundide materjali praktiliste tegevuste ja talupidaja kogemuse kaudu. Toredaid näited on palju ning lastele meeldib klassist väljas õpe üldjuhul väga.

Küsige lastevanematelt!

Koolidel, kes alustavad ettevõtlusõppega, soovitan esmalt koostööpartnereid otsida lastevanemate seast, leiab ju väga erinevate elualade esindajaid. Ettevõtlikkuse arendamises on võtmesõnad süsteemsus ja järjepidevus, julgus eksida ja oskus sellest õppida. Nii kasvavad ettevõtlikud ja loovad, julged ja algatusvõimelised, alati lahendusi leidvad noored, kes saavad igas olukorras ja igal elualal hakkama.

Kuidas alustada?

Millest saab alustada kool, kus ettevõtlusõpet veel ei ole? On mitu moodust: juurutada ettevõtlusõpe iseseisvalt kooli õppekavasse, kasutades Edu ja Tegu programmi kursuseid ja metoodilisi juhendeid ning nende rakendamisel abistavaid koolitusi, samuti võib liituda „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammi või Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga, millega kaasneb tugi ja koolitused. Praegu on liitumiseks hea aeg, sest läbi Euroopa Sotsiaalfondi saab Haridus- ja Teadusministeeriumi elluviidav Edu ja Tegu programm toetada koolides ettevõtlusõppe rakendamist.

Ülikoolide teadlaste, Innove, Junior Achievementi ja maakondlike arenduskeskuste ekspertide, aineõpetajate ning majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi koostöös on välja töötatud ettevõtlusõppe ained, kursused ja materjalid erinevatele haridustasemetele ja -liikidele ning neid piloteeritakse ka mitmes koolis.

Õppematerjalide kaasajastamise ja praktilisuse eesmärgil on olulisel kohal nii õppurite, õpetajate kui ka ettevõtjate hinnangud ja tagasiside. Senise piloteerimise käigus on kogenud ettevõtlusõpetajadki öelnud, et saavad uut teadmist ja metoodilisi lähenemisi õppes rakendamiseks. Samas on väljatöötatud ained, kursused ja õppematerjal soovituslikud ning neid saab iga kooli, õpetaja ja klassi vajadustele sobivamaks kohandada.

Edu ja Tegu toetab koolitustega

Kust saab kool ettevõtlusõppe arendamiseks mõtteid? Edu ja Tegu toetab koole ja õpetajaid koolituste ja muude ürituste kaudu. Ettevõtlusõpetajatele ja ettevõtjatest mentoritele välja töötatud täienduskoolituste fookus on ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse arendamisel, ettevõtlusõppe rakendamisel ning mentorlusel. Õpitut saab kohe rakendama hakata ning muuta õppetöö mitmekesisemaks. Ettevõtlusõppe koolituste kalender programmi kodulehel täieneb pidevalt. Kindlasti tasub kaasata ettevõtjaid. Häid ideid ja praktikaid, kuidas ettevõtjatega koos õpet läbi viia, jagame koostöös võrgustikuga ettevõtete ja koolide inspiratsiooniseminaridel.

STARTER

STARTER ehk kaheksa kõrgkooli koostöökava pakub õppuritele võimalust arendada oma äriideed koos selle valdkonna praktikute-ettevõtjatega ja sinna on osalema oodatud nii gümnasistid, kutsekoolide ja kõrgkoolide õppurid. 14. septembrini saab osaleda suurel ettevõtlikkuskonkursil. Siia ootame erinevas vanuseklassis noorte ettevõtlikke tegusid ja väga hästi sobivad nii kooliväliselt kui ka õppetöö raames läbi viidavad tööd. Võimalus teistega võrrelda motiveerib noori oma häid mõtteid ellu viima.

Ettevõtlusõpet aitavad mitmekesisemaks muuta mitmed põnevad tasulised programmid – ettevõtlusküla, ettevõtluslaager ja teised era-algatused. Need inspireerivad nii õpetajaid kui õppureid, kuid tervikliku õppe tarvis on vaja õpetaja tuge ja süsteemset õppetööd.

Sügisel uus taotlusvoor

Koolid saavad sügisel taas taotleda toetust taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ kaudu. Toetustega soovime muuta ettevõtlusõpet mitmekesisemaks, edendada eeskätt koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. Toetuse saamiseks peab kool rakendama või asuma rakendama ettevõtlusõpet, toetudes Edu ja Tegu raames välja töötatud ettevõtlusõppe moodulile ja abimaterjalidele. Projekti esitades tasub põhjalikult läbi mõelda ja lahti kirjutada, kuidas toetada süsteemse ettevõtlusõppe läbiviimist koolis, kuidas siduda teooriat praktikaga ning kuidas projekti lõppedes jätkub mitmekesine õpetamine ning koostöö partneritega. Kahe esimese taotlusvooru tulemusel jäid sõelale projektid, kus oli hästi ära selgitatud ettevõtlusõppe teooria ja praktika vaheline seos ning põhjendatud koostöö kooliväliste partneritega. Taotlusvooru tingimuste järgi peab vähemalt üks projekti partneritest olema üldharidus-, kutse- või rakenduskõrgkool. Rahastamisel on Euroopa Sotsiaalfondi toetus 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühe projekti toetus on 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalus. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel, korraldab SA Innove.

Toetuste abil saab kooli ettevõtlusõpe praktilisemaks. Kogu info ettevõtlusõppe programmi kohta on programmi kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee ja tasub jälgida ka uudisvoogu http://www.facebook.com/ettevotlusope.

Kristi Ploomiga vestles Liina Pissarev. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tutvustavas erilehes 4. mail 2018. Foto: Koolielu arhiiv.