Kevadkooli juhatab sisse Harald Lepiski juhendatud inspiratsiooniseminar, kus arutletakse selle üle, kuidas muuta teadusega seotud tegevusi noortele põnevamaks ning milliseid tulevikuoskusi on teadushuvihariduse kaudu võimalik arendada. Samuti saavad osalejad võimaluse kuulata Grete Arro ettekannet motivatsiooni teemadel ning uurida üheskoos, kuidas tekitada lastes teadlase uudishimu ning viia õpilasteni teadlase mõtteviis. Huvihariduse kvaliteedist tuleb rääkima Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskusest.

“Kevadkool pakub huvihariduse ja -tegevuse juhendajatele hea võimaluse kolleegide ja kaashuvilistega kokku saada ning kogemusi vahetada, et üksteiselt ning ettekandjatelt õppida ja tõsta seeläbi ühiselt Eesti teadushuvihariduse kvaliteeti,” ütles Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Heilo Altin.  

Rohkem infot Eesti Teadushuvihariduse Liidu ja kevadkooli päevakava kohta leiab http://www.teadushuvi.ee/liikmed/kevadkool-07-04-2017

Eesti TEADUSHUVIhariduse Liit (Estonian STEM Education Union) loodi 2016. aasta jaanuaris. Liidu eesmärk on koondada Eesti loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna (sh IT) huvihariduse ja -tegevuse pakkujaid ning valdkonda arendada.

Allikas: Vaata Maailma SA

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Pärnu linna eÕppe päev
• Raport: õpetajaharidusel on oluline roll loodus- ja reaalainete populariseerimisel

Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata tugiteenustele ning varajasele sekkumisele.

Minister Mailis Reps rõhutas, et kuigi üldiselt on meie haridus heal tasemel, jätkub kindlasti ka teemasid, millega tuleb tõsisemalt tegeleda. „Murelikuks teeb noorte suur hulk, kes isegi seitse aastat pärast põhikooli lõpetamist pole omandanud kutse- või üldkeskharidust – neid on iga viies. Nende võimalused tööturul on kahjuks kesised.“

Probleemi lahenduseks on erinevaid sekkumismeetmed juba alates alusharidusest. Aasta-analüüs pakub lahendusena näiteks riskiperede laste lasteaeda jõudmise toetamist. Samuti tuleb arendada õpetajate ja tugispetsialistide oskusi ning pakkuda neile töövahendeid erivajadustega lastega töötamiseks. Täismahus tuleb tööle panna loomisel olev madala haridusega mitteõppivate noorte seiresüsteem. Edaspidi tuleb rohkem tegeleda madalamate õpitulemustega koolidega, et neid järele aidata. Kuna sotsiaal-majanduslik olukord mõjutab ka hariduse omandamist, siis soovitab analüüs pakkuda rohkem tuge peredele.

„Jätkuvalt tuleb parandada ka hariduse vastavust tööturu vajadustele. Selleks pöörame rohkem tähelepanu kutsehariduse kvaliteedile ning tõhustame tugisüsteeme, et vähem noori katkestaks oma haridustee,“ sõnas minister Reps. „Probleemi lahendusena tuleb tõhustada tugiteenuste pakkumist ning karjäärinõustamist, et noored teeksid teadlikke valikuid.“

IT-kasutajate riigist tehnoloogiate loojateks

Rõõmustav on olukord loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, kus viimasel seitsmel aastal on tõusnud kõrgharidusega lõpetajate arv viiendiku võrra ning on juba lähenemas aastaks 2020 seatud sihile. Minister Mailis Reps: „Loodus- ja täppisteadustega seotud erialasid tasub õppida, sest neil erialadel kõrghariduse omandanute palgad on teistest valdkondadest kõrgemad. Varase huvi tekitamiseks toetame IT tutvustamist lasteaedades ja koolides. Tahame areneda digitehnoloogiate kasutajate riigist üha enam uute tehnoloogiate loojate maaks.“

Seitse süvaanalüüsi

Tänavune aasta-analüüs keskendub lisaks üldisele ülevaatele ka seitsmele haridusvaldkonna kriitilisemale teemale, mille kohta on valminud ulatuslikumad analüüsid.

Detailsemates analüüsides käsitletakse järgmisi teemasid: madala haridustasemega noored; õpetajaameti atraktiivsus; põhikoolijärgsed haridusvalikud; täiskasvanute osalus elukestvas õppes; eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus; soolised lõhed hariduses  võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta- analüüsiga on võimalik tutvuda ministeeriumi veebis. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud on analüüs erivajadusega noorte koolist tööle siirdumise kohta
• Koolijuhid toetavad põhikooli lõpueksamite muutmist
• Valminud on rändetaustaga õpilaste hariduspoliitikat võrdlev analüüs