Eksperdid vahetasid mõtteid tuleviku hariduse, õpetajate ja õpilaste vajaduste kohta ja visandasid Eesti ja maailma haridust aastal 2035.

„Hariduse ja teaduse tulevikuvisiooni ei saa kujundada ametnikud, vaid see peab olema kogu ühiskonna teema ning koostatud koos säravaimate õpetajate, õppijate, koolijuhtide, õpetlaste, teadlaste ja ekspertidega,“ ütles ministeeriumi kantsler Tea Varrak arengukava koostamise avaüritusel TTÜ Mektorys. „Kui praegu on hariduses aktuaalseteks märksõnadeks loovus, ettevõtlikkus, robootika ja programmeerimine, siis millised on need märksõnad sajandi esimese kolmandiku lõpus? Kas näiteks aastal 2035 on riiklikku õppekava või koolihooneid üldse vaja? Kas meie teadlane peaks rohkem uurima inimest või arendama tehnoloogiaid? Milline peaks olema ettevõtjate roll hariduse sisustamisel? Vaid õigeid küsimusi esitades ning neile vastuseid otsides kindlustame eduka tuleviku kogu Eestile.“

„Me ei soovi valmis vastuseid, vaid teistmoodi mõtlema panevaid küsimusi, raputavaid ja julgeid ideid ja lahendusi, “ kinnitas Varrak oma ettekandes.  „Samuti ei saa rääkida enam pelgalt meie hariduse edendamisest Eestis, vaid vajadusest arendada maailma, mille hulka kuulub ka Eesti. Hea arengukava ühendab inimesi, aitab langetada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades otsuseid, võimendab meie tugevusi ja aitab investeerida õigetesse valdkondadesse,“ lisas kantsler.

OECD vanemanalüütik Tracey Burns kinnitas oma ettekandes, et haridussüsteeme mõjutavad praegu mitmed üleilmsed suundumused. „Globaliseerumine, rahvusriikide tulevik, linnastumine, perekondade muutumine, tehnoloogia areng – need on kõik teemad, mis mõjutavad kogu maailma ja koos sellega ka haridussüsteeme.  Tulevikustrateegia loomine on tähtis, et nende trendide jaoks valmis olla, aga ka selleks, et mõelda, kuidas haridus neid trende mõjutada ja leevendada saab.“
 
Mektorys toimunud haridus- ja teadusstrateegia 2020+ avaseminaril osales üle saja eksperdi erasektorist, haridus- ja teadusasutustest, riigiasutustest ja mujalt. Esindatud olid ülikoolide juhid, koolidirektorid, õpilased jne. 

Eksperdikogu jätkab tööd järgnevate aastate jooksul, selle aasta töö tulemustest antakse ülevaade detsembris toimuval visioonikonverentsil. Arengukava valmib aastaks 2020.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Jessica Ruscello.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kaasa rääkima Eesti keelevaldkonna arendamise üle
• Valmis noortevaldkonna arengukava selgitav e-versioon

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus strateegia aastateks 2018–2020 rõhutab tõenduspõhise lähenemise tähtsust IKT-hariduse ning tehnoloogiakasutuse suunamisel ning haridusasutuste toetamist digipöörde elluviimisel info ja oskusteabega ning taristu kaasajastamisega. Infosüsteemide arendamisel on tähelepanu infosüsteemide koostoime parendamisel. HITSA on Eesti haridus- ja teadusasutustele uuendusmeelne partner ning koostöövõrgustiku pakkuja, kes toob kokku Eesti parimad eksperdid ning pakub aruteludeks neutraalset ja professionaalset koostööplatvormi. HITSA tutvustab ja levitab Eesti digikogemust rahvusvahelisele kogukonnale. Lisaks suurem tähelepanu koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on tagasihoidlik; informaatikaõppe kättesaadavaks tegemine kõikides haridusasutustes põhi- ja keskhariduse tasandil; koolituste rõhuasetus koolimeeskondade digiarengule.

Haridus, analüüs ja seire, organisatsiooniarendus

„Strateegia peamine ülesanne on tagada, et organisatsioonis tehtaks õigeid asju. Igapäevatöö väikesed küsimused kipuvad sageli palju aega võtma, laiemal pildil pilgu hoidmine käib iga juhi töö hulka. Strateegia aitab seda teha,“ sõnas HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „HITSA puhul oli strateegia koostamise ajal palju kriitilisi teemasid üleval, ka see, milleks me ellu kutsutud oleme ja kuidas oma tööd tegema peame. Nende asjade selgeks saamine võttis päris palju aega ja tähelepanu. Olen väga tänulik, et inimesed väljastpoolt HITSAt olid valmis meiega koos arutama. Arutelud näitasid, et vajadus sedalaadi tehnoloogiaagentuuri järele Eestis, kes jälgib suurt pilti, toob kokku erinevad partnerid ja pakub neutraalset arutelupinda, on selgelt olemas. Nüüd võin südamerahuga öelda, et nõukogu on meie tegevuse heaks kiitnud ja raha on ka antud. Saame täiemõõdulise mandaadiga edasi minna.“

Mis muutub HITSA tegevustes lähiajal ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

Just sellel perioodil, kui arutlesime HITSA tegevussuundade üle, tuli välja Maailmapanga raport, mis võrdles  HITSA-taoliste tehnoloogiaagentuuride tegevusi. Meie põhiülesanded on teiste samasuguste agentuuridega maailmas väga sarnased. Ei saa ka öelda, et nüüd, pärast strateegia vastuvõtmist on HITSA täiesti teistsugune asutus. Küll on mõned rõhuasetused uued. Näiteks HITSA on aastaid pakkunud koolitusi õpetajatele ja koolijuhtidele printsiibil, et püüame panna õpetajaid tehnoloogiat tõhusamalt kasutama, püüame selgitada, miks on tehnoloogia vajalik. Sarnaselt on tegutsenud ka ülikoolid oma täienduskursustel, samuti erasektor. Ülikoolides kasutatakse koolitajatena omi õppejõude, meie kasutame tegevõpetajaid-praktikuid ja seda on peetud HITSA koolituste tugevuseks, suureks väärtuseks. Nüüd tahaksime minna üle rohkem meeskonnapõhistele koolitustele, sest suured muutused sõltuvad meeskonnast, mitte ainult üksikõpetajast. Esmajärjekorras tahame pakkuda koolitusi nendele koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on seni olnud passiivsem. Soovime neile mõnevõrra individuaalsemalt läheneda ja selgitada, miks on tehnoloogiakasutus vajalik. Et arendusprojektis saaksid koolid üksteiselt rohkem õppida, tahame meeskonnakoolitustesse ka koole, kus tehnoloogiakasutus on paremal järjel. Sihtrühmana näeme nii kutsekoole kui üldhariduskoole. 

Teine oluline uus moment on eestvedajad, kellele tahaksime pakkuda arendavaid tegevusi. Sihtrühmana näeme inimesi, kes on Eestis tehnoloogiakasutuses liidrid, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad ka kolleege neid kasutama. Tahame pakkuda tuge, et nad oskaksid liidritena oma praktikaid laiemalt levitada ja saaksid rahvusvaheliste lektorite abil teada, mis mujal maailmas tehnoloogiavaldkonnas toimub. Tahame laiendada eesrindlike tehnoloogiakasutajate baasi, et neid nimesid, mida koolid teavad ning tunnevad, oleks rohkem.  

Uus suund HITSA tegevustes on senisest süsteemsem tehnoloogiatrendide arengute seire, et saaksime teadlikumaks, mis IKT-valdkonnas toimub nii meil kui maailmas. Püüame kokku panna ekspertide paneeli. Tahame saada täpsemat ülevaadet, mida tehakse Eesti ülikoolide teaduse- ja tehnoloogia tippkeskustes, leida kokkupuuteid üldharidus- ja kutsekoolide tegevusega.  

HITSA on tehnoloogia targema kasutuse eestkõneleja. Jälgime, milliseid uusi „tehnoloogiavidinaid“ on turule tulnud, testime neid ja anname koolidele teada. Vidin vidina pärast maailma ei muuda, oluline on, kuidas tehnoloogiat praktilises õppetöös kasutada.  Paneme rõhu õpilugudele: kui uue vahendi välja hõikame, siis sellega on kohe kaasas õpilugu, mida tunnis katsetada.  

Õpetajad on võtmekoht. Tehnoloogia kasutus ei ole õpetajale täiendav kohustus, tehnoloogia on abimees õpetaja aja kokkuhoidmisel ja töö lihtsustamisel. Kahjuks ei näe paljud õpetajad tehnoloogias võimalust oma tööd kergemaks muuta, ilmselt tuleb nende hoiakutega tegeleda. 

Kui tahame neid inimesi, kes on tegevad IKT-sektoris, rakendada ka õpetajate või ringijuhtidena, siis peame lähenema neile koolide kaudu. Seos ja huvi tekib kõige rohkem ikka siis, kui oma laps käib koolis. Inimeste puhul, kes põhitöö kõrvalt panustavad koolide hüvangusse, tähendab see kokkuleppeid tööandjaga. Loodan, et ettevõtted toetavad sedalaadi ettevõtmisi ning lubatakse oma töötajaid juhendajate ja õpetajatena koolides tegutseda. 

Jätkame järgmistel aastatel ka IT Akadeemia programmi ellurakendamist. Siin on uued momendid toetusmeetmete avamine digioskuste arendamiseks kutseõppeasutustes ning arvestatava toetusmeetme käivitamine IKT-teaduse eelisarendamiseks. IKT-teaduse osas on riik võtnud kohustuse toetada sektorit täiendavalt kolme miljoni euroga aastas kuni aastani 2022. 

Tehnoloogiaga on juba nii, et kuniks üks uus vahend koolidesse jõuab, on juba kümme uut välja mõeldud...

Meie töös on paratamatu, et jookseme tehnoloogiaga võidu, jõuame ühe vidina ära tutvustada, kui juba on sellest uus versioon väljas. Tuge pakub tehnoloogiatrendide üldisem seiramine; Eesti tehnoloogiaettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste uuemate tööde tutvustamine, mis aitab laiemalt tõsta inimeste tehnoloogiateadlikkust. Kommertslikus vidinate maailmas, kus kogu aeg tuleb uusi asju peale, on HITSA-l suur ülesanne välja noppida need vahendid, millel on suurem potentsiaal koolis kasutust leida. Arvestada tuleb ka, et vahendid oleksid koolidele hinna poolest jõukohased. 

HITSA töös on oluline komponent välisdelegatsioonidele Eesti kogemuse tutvustamine. Paljud väliskülalised küsivad, kuhu Eesti siis edasi teel on? Tahaksimegi kogukonnaga koos arutleda, missugune on Eesti IKT-tulevik. 

Strateegias on juttu IKT süvaõppest meie koolides. Mida tähendab IKT süvaõpe?

Selle all mõtleme, et informaatikaõpe oleks kättesaadav kõikides haridusasutustes. HITSA visioonis on samuti kirjas, et aastaks 2020 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpe kättesaadav kõikides Eesti haridusasutustes. Üks asi on õpilaste üldised digipädevused, mis riikliku õppekava mõistes on üks kaheksast üldpädevusest. Meie fookus on kitsamalt suunatud informaatika ainekava väljatöötamisele. Oluline on läbi mõelda, kuidas see õppeaine teha kättesaadavaks kooli tasandil, mida teha reaalselt Eesti elus selleks, et õpilased, kes tahavad süvendatult informaatikateadmisi saada, neid ka saaksid. Jah, teame, et õpetajaid on vähe, õppematerjale on vähe ja raha ka vähe. Kuskilt otsast tuleb probleemipundart harutama hakata. Informaatika ainekava väljatöötamist veavad tunnustatud eksperdid Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist ja Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist. Neid toetab töörühm, kus on palju õpetajaid. HITSA fookus peab olema informaatika ainekava rakendumisel üldharidus- ja kutsekoolides, et head mõtted ei jääks ainult mõteteks. 

Kas uus strateegia tähendab ka muudatusi HITSA koosseisus?

Püüame väga, et need asjad, mis kokku on lepitud, saaksid tehtud. Muidugi sõltume sellest, kas raha eraldatakse, kas Eesti parimad eksperdid on valmis meiega koos töötama – kriitilisi kohti on palju. Aga kui ei proovi, siis kohe kindlasti ei juhtu midagi. 

Laias laastus loodame strateegia ellu viia nende inimestega, kes HITSAs täna töötavad, lepingu alusel võtame inimesi konkreetseid ülesandeid lahendama. HITSA ongi organisatsioon, kus on aastas ligi 300 võlaõiguslikku lepingut ja need inimesed töötavad üle Eesti. Seda tahame jätkata. 

Kas HITSA nutiklass jääb tegutsema? 

Nutiklassi kasutame  kindlasti edasi koolituste ja uute seadmete testimise jaoks. Meil algavad varsti pilootkatsetused, kuidas on tehnoloogiavahenditega kõige parem sihtrühmani jõuda. Üks mudelitest on see, et kooliinimesed tulevad nutiklassi kohale neid katsetama. Aga nutiklass on väike, peame mõtlema ka teistsuguste lahenduste peale, oleme praegu natuke piiratud oma ruumis. Nutiklass kui niisugune on oluline, kindlasti peab olema koht, kus uusi vahendeid saab katsetada ja kasutama õppida. 

Kas tuleb muutusi väga populaarses ProgeTiigri programmis?

ProgeTiigris tahame tulevikus teha kahte liiki hankeid: ühed nendele koolidele, kes on robootikaga rohkem kokku puutunud, kes oskavad ja tahavad uusi asju proovida; teised nendele koolidele, kes robootikaga alles alustavad. Õpilaskonkurssidega tahame kindlasti jätkata, aga oleme mõelnud need teha kaheastmelisena – kõigepealt piirkondlik konkurss, et võimalikult rohkem õpilasi huvituks ja osa võtaks, ja siis üle-eestiline võistlus. Kui ei pea kohe suurde võistlusesse astuma, vaid saab kohalikul tasandil toimetada, annab see õpilastele osalemisjulgust juurde. 

Unistame natuke ka. Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

Kaks asja on aastaks 2020 muutunud – ma loodan, et informaatikaõpetus toimub reaalselt rohkemates koolides kui praegu, võimalus informaatikaõpetuse andmiseks on aga kõigis koolides. Et kui õpilased soovivad, siis informaatikaõppe võimalus on olemas ja nad saavad seda õpet. Ja teiseks, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, oleks jõudnud rohkema hulga õpetajateni. Loodan, et digipädevus kõige laiemas mõttes on ühtlasem kui see on meil täna ja HITSA eestvedaja, uuenduste maaletooja roll on kolme aasta pärast tugevam kui praegu on. 

Infosüsteemid ja taristu

HITSA strateegilistes tegevustes 2018–2020 on olulisel kohal ka infosüsteemide ja taristu arendus: HITSA tagab haridusasutustele õppimiseks, õpetamiseks ja töö korraldamiseks vajalikud IT-teenused; kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks vajaliku optilise magistraalvõrgu ja keskteenuste arengu ning stabiilse toimimise. Infosüsteemidega tegeleb HITSA infosüsteemide arenduskeskus, taristuga HITSA struktuuriüksus EEnet, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

Mis muutub HITSA tegevustes infosüsteemide ja taristuga seotult ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: EENeti liitmine HITSA-ga on õnnestunud üle ootuste hästi ja värskelt valminud strateegia seab ühiseid eesmärke ning kohustusi, mida saab jagada kolme suuremasse gruppi.

Kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks optimaalse vajaliku optilise magistraalvõrgu areng ja keskteenuste tõrgeteta toimimine on esikohal. Nii riikliku kui rahvusvahelise koostöö olulisus on aastatega ainult kasvanud ja meie eesmärk on tagada teadusgruppide sujuvaks tööks vajalik taristu. See tähendab pikaajalise planeerimise väärtustamist, et vajalikud investeeringud ja areng oleksid tagatud. 

Maailmas, kus andmelekked ja identiteedivargused tingivad järjest suurema rõhuasetuse elektroonilisele identiteedile, mida oleks turvaline ja mugav kasutada, on EENetist välja kasvanud TAAT ja HarID hindamatu väärtusega. Turvalise ja mugava ligipääsu tagamine nii Eesti kui välismaisele õppevarale ja -keskkonnale laiendab kõigi võimalusi – teadusgruppe juhtivatest professoritest kuni referaate koostavate õpilasteni.

HITSA vastutab ka mitmete oluliste infosüsteemide toimimise eest, mis peavad olema kasutajatele kättesaadavad siis, kui nad neid vajavad, ja neile sobival viisil. Võimalikud probleemid ja küsimused tuleb kiiresti lahendada. Panustame järjest rohkem käideldavusele ja kasutajatoele, suutlikkusele pakkuda terviklikku ning mugavat teenust lõppkasutajatele, keda huvitavad selged ja kiired lahendused.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Strateegilised prioriteedid on esmalt seotud IT-teenuste tervikluse ja koostalitusvõime tõstmisega, mis eelkõige tähendab erinevate süsteemide liidestamist ja automaatse andmevahetamise loomist.

Teiseks pöörame oma vastutusalas tähelepanu teenuste ja kasutajaskonna laiendamisele, et rohkemad haridusasutused haridustasemete üleselt saaksid meie lahendustelt tõhusat tuge õppeprotsesside läbiviimiseks ja igapäevatöö juhtimiseks.

Kolmandaks peame tähtsaks kvaliteetsete andmete ja analüütika võimekuste arendamist tõenduspõhise otsustusprotsessi toetamiseks ning parimate praktikate levitamiseks.

 IT-teenused peavad toetama digipöörde elluviimist, olema kasutajasõbralikud ja seadmetest sõltumatud. Suuremahulised arendustööd on 2018–2020 eelkõige seotud haridustasemete ülese õppeinfosüsteemi (TAHVEL) täiendamise ja juurutamisega; repositooriumi ja digitaalsete õppematerjalide jagamise teenuse (sh e-koolikoti uuendused) loomise, täienduskoolituste infosüsteemi (JUHAN) ja autentimislahenduse HarID projektidega. Samuti jätkame sisseastumise infosüsteemi (SAIS), õpikeskkonna Moodle, plagiaadituvastuse tarkvara (KRATT), koolide veebilehe platvormi, konkursiveebi ja õppetöö salvestamiseks mõledud Echo360 parendamist. Jätkub välismaalaste vastuvõtu infosüsteemi (VVIS) ja plagiaadituvastuse URKUND täisteenustena sisse ostmine. Koondame ja kirjeldame kutsekoolide õppeinfosüsteemi SISEVEEB arendusvajadused. Uute teenuste valmimisel on kavas järk-järgult sulgeda rakenduskõrgkoolide õppeinfosüsteem (ÕIS1) ning e-õppe- ja Koolielu repositooriumid.

IKT baasteenuste konsolideerimine on eelkõige pikaajaline koostööprojekt HTMi haldusala asutuste IKT baastaristu korrastamiseks ja teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks. Selles protsessis näeme osalisetan ka kohaliku omavalitsuse haridusasutusi. Koostöös ühtlustatakse IKT-teenuste (funktsionaalsused, kättesaadavus, turvalisus) miinimumkvaliteedinõuded, tõstetakse asutuste IKT baastaristu sidusust ja haldamise efektiivsust ning IKT-teenuste kvaliteeti. Pakume asutustele ekspertteadmist ja võimalust osaleda ühishangetes, et vähendada vastavat töökoormust.

Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: Aastaks 2020 oleme kindlasti jõudnud üldhariduskoolide kohtvõrkude kaasajastamisega enam kui poolteni Eesti koolidest. See tähendab, et terves koolis, mitte ainult arvutiklassis, saab ära kasutada internetiühendust, mille kiirus ulatub 1 Gbit/s. Seisame selle eest, et digitaalsete õppematerjalide ja -vahendite järjest kasvava rolli tõttu ei kujune võrgutaristu pudelikaelaks. 

Möödapääsmatu on ka mitmete pakutavate teenuste muutmine. Mõned teenused lõpetatakse (postkastid, HAVIKE jt), kuid mitmed muutuvad tänapäevasemaks. Kasvab nii meie teenuste kasutajamugavus kui võimalus teenuseid või nende elemente omavahel integreerida (arvutus- ja salvestusressurss). Lõppkasutaja lihtsuse ja mugavuse juures on palju planeerimist ja ühildamist, kuid selleks panustatud ressursid tulevad tagasi kasutajate poolt kokku hoitud ajana, võimaluses panustada rohkem aega just nende jaoks olulisele.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Loodan, et aastaks 2020 on meie hariduse tööprotsesse toetavate IKT-teenuste kasutajaskond 15% suurem ja nad 0,2% (5 palli skaalal) rahulolevamad võrreldes tänasega. Usun, et sellega on kaasnenud ressursside efektiivne kasutamine ning vähem käsitööd ja vigu andmete topeltsisestamisest mitmesse eri süsteemi. 

HITSA strateegiliste tegevustega aastateks 2018-2020 saab tutvuda siin.

Foto: Unsplash, Laurent Peignault

Oma töös jätkusuutliku arengu põhimõtteid rakendada oskavate ülikoolilõpetajate koolitamine on vaid üks tulemus, mille nimel Eesti Maaülikool järgnevad kaheksa aastat töötab. Just keskkonnateadlik mõtlemine nii ülikoolis, Tartu linnas kui ka Eestis laiemalt on eesmärk, mis näitab, kui kaugele rohelised mõtted tegelikult pürgivad.  

Rohelise ülikooli soov on teha koostööd Tartu linnavalitsusega, et suurendada sidusust Tähtvere linnaku ja Tartu linnaosade vahel, mis soodustaks omakorda keskkonnasõbralikke liiklemisviiside kasutuselevõttu. „Kuna asume ülikooliga Tartu linna piiril, on siia jõudmiseks vaja mugavaid ühendusteid – et ühistransport, jalgratta- ja kõnniteed oleksid kasutajasõbralikud. Loodetavasti aitab jalgrattaliikluse arengule kaasa ka linna plaanitav jalgrattalaenutussüsteem,“ rääkis rohelise ülikooli projektijuht Elen Peetsmann. 

Peetsmann lisas, et üks prioriteete on maaülikooli linnaku keskkonnasõbralik haldamine. „Näiteks soovime vähendada linnakus niitmist ja tutvustada võimalusi, kuidas tuua elurikkus tagasi linnaruumi." Eesmärk omaette on linnarahvale näidata, millist teadus- ja arendustööd maaülikoolis tehakse. „Selleks plaanime rajada näiteks jalgtee koos õunapuude alleega, et tutvustada Eesti Maaülikooli aretatud puuviljasorte,“ kommenteeris Peetsmann. 

Olulisemad märksõnad, millega maaülikool soovib uues tegevuskavas tegeleda, on kasutajasõbralik õpi- ja töökeskkond, sündmuste keskkonnasõbralik korraldamine, paberikasutuse vähendamine, jäätmete sorteerimine jmt.

Uue strateegiaga on võimalik tutvuda siin: https://goo.gl/3TZiWz.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise
• Maaülikool on ainsana Eestis oma valdkonnas maailma 100 parima seas