Õpiku autorid on AS-i Planserk peainsener Andres Rüdja ja samas geodeedina töötanud Janika Sander. Mõlema jaoks on see esimene õpiku kirjutamise kogemus. „Globaalne asukohamääramine“ ilmus SA Innove ESF-i programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ toetusel.

„Mis on GPS? Kuidas see töötab? Kui täpne on GPS? Miks GPSi saadud kõrgus erineb kaardil toodust? Aga mis on GNSS? Käsitleme asukohamääramise üldpõhimõtteid, selleks kasutatavaid navigatsioonisüsteeme, nende koostisosi, arvutusalgoritme, mõõtmiste täpsust mõjutavaid tegureid, enamlevinud mõõtmis- ning andmetöötlusviise ja mõõtmiste planeerimist ning läbiviimist Eesti kontekstis,“ andis õpikule lühiiseloomustuse Andres Rüdja.

Autoritest

Andres Rüdja omandas tehnikateaduste magistrikraadi geodeesia erialal Moskva riiklikus geodeesia ja kartograafia ülikoolis 1992. aastal, doktoritöö kaitses 2004 Helsingi ülikoolis. Ta on tegelenud Euroopa ning Eesti koordinaat- ja kõrgussüsteemidega ning geodeetiliste võrkudega alates 1990ndate algusest.

Õpiku autor Andres Rüdja. Foto erakogust.

„Õpiku kirjutamise kogemus varasemast puudus. Kokkupuude õppetööga, lisaks omal nahal kogetule, pärineb loengute lugemisest ja praktikumide läbiviimisest Eesti maaülikoolis, ametikoolide lõputööde ja magistritööde juhendamisest, magistri- ning doktoritööde retsenseerimisest, ülikoolide kaitsmiskomisjonide töös osalemisest. Inspireeriv on olnud maamõõdu ja geodeesia eriala õpetavatest koolidest ja ülikoolidest pärit paljude noorte ja ka pikaajalist töökogemust omavate spetsialistide juhendamine ning koolituste läbiviimine. Aastate jooksul on mälusoppi kogunenud ka tööelus ikka ja jälle ette tulevad küsimused n-ö inimestelt tänavalt,“ iseloomustas Andres Rüdja oma teadmiste pagasit, mis õpikut koostada aitas.

Janika Sander sai tehnikateaduste magistrikraadi Eesti maaülikooli juures. Magistritöö käsitles GPS-mõõtmiste erinevate veaallikate mõju hindamist. Ta on öötanud AS-is Planserk geodeedina, osalenud GPS-mõõtmistel, andmetöötluses, selle valmimisel riikliku kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja rajamisega seotud töödel.

Õpiku autor Janika Sander. Foto erakogust.

Õpiku kirjutamiseni jõuti ESF-i programmi “Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames korraldatud riigihanke kaudu. „Algseks initsiaatoriks on aga Ain Jõgi, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli toonane juhtivõpetaja,“ sõnas Andres Rüdja.

Kui lühidalt välja tuua, siis mis teemasid õpik kajastab?

Andres Rüdja: Oleme tehiskaaslaste abil maamõõdutoimingute läbiviimist vaadelnud veidi laiemalt. Satelliit-asukohamääramine on vahend, mitte eesmärk. Võib olla esmapilgul üllatav, kuid selle tehnoloogia kasutamine Eestis eeldab arvestamist planeedi kui tervikuga, muutustega selle kujus ning paiknemisega maailmaruumis. Tehnoloogia ei ole ka universaalne, kõikevõimaldav. Selle rakendusvaldkondi piiravad pelgalt geomeetriline olemus (näiteks ei võimalda määrata vee voolamise suunda), vajadus avatud taevalaotuse järgi ja teinekord ka saavutatav täpsus. Kasutatavaid mõõtmismeetodeid on seetõttu mitmeid. Käsitlust leiavad nii asukohamääramise üldkontseptsioon kui ka Eesti geodeetiline süsteem – kuidas on süsteemi osad omavahel seotud ja miks nad Eestis just sellised on. See võimaldab „taevast tulevaid“ andmeid õigesti rakendada, mõista, kuivõrd sõltub tulemus väga paljude teadusharude saavutustest, milliseid võimalusi see meile avab ning kus neid teadmisi ja andmeid kasutada saab.

Näide õpikust.

Õpiku koostamisel katsusime lähtuda sellest, et materjali oleks võimalik süveneda ilma põhjalike eelteadmisteta ja pigem tahame olla abiks asukohamääramisest tervikpildi moodustamisel. Teemakäsitluste puhul pidasime mismoodi? asemel olulisemaks küsimust miks?. Teades vastust sellele, teame ka, mismoodi – tehnoloogia tormilise arengu ajastul on viimane kiiresti aeguv. Inseneridistsipliinides on valemid tihtilugu kiireim ja ratsionaalseim viis asjade selgitamiseks. See eeldab mõistetavalt paljude, eelkõige matemaatika ja füüsikakursuste eelnevat läbimist. Eelkõige kutseõpet silmas pidades hoidusime teadlikult teemade ülekuhjamisest keerukate valemitega. Püüdsime neid asendada sõnaliste selgitustega ja eelkõige rohke graafilise materjali ja konkreetsetest mõõtmisandmetest lähtuvate näidetega.

Õpik on kui mitmekihiline tort, üldistus paljudest valdkonna harudest: kõrgemast ja füüsikalisest geodeesiast, satelliitgeodeesiast, gravimeetriast, kartograafiast jt. Üksikute, eraldiseisvate osadena on need käsitust leidnud eestikeelsetes maamõõdu, geodeesia, aga ka kartograafia ja GIS-alastes õppematerjalides. Tükkidest terviku moodustamine võib ilma juhendamiseta osutuda aga üllatavalt keeruliseks ja aeganõudvaks. Tervikliku maitse saab kätte õpikut kaanest kaaneni lugedes. Samas võib materjali kasutada ka üksikute peatükkide kaupa, vajadusel vilksamisi teisi vaadates. Sestap on ka tekstis viiteid nii eelnenud kui edaspidi vaatluse alla tulevatele teemadele.

Kuna tahtsime näidata laiemat, kirjumat pilti, polnud pealkirja valik sugugi kergete killast. Paljude jaoks seondub satelliit-asukohamääramine, tegelikult asukohamääramine kui selline GPS-iga. Tundus, et „Globaalne asukohamääramine“ võiks hõlmata mõlemat, nii satelliittehnoloogiat kui asukohamääramise laiemat käsitlust.

Kas õpik on mõeldud ainult kutseõppeasutustele või sobib ka mujal kasutada, kus asukohamääramisega tegu?

Materjal on ette valmistatud eelkõige maamõõdueriala kutseõppe vajadustest lähtudes. Globaalne asukohamääramine on muutunud aga aina erinevamate valdkondade vältimatuks töövahendiks. Globaalne asukohamääramine, geograafilised- ja ristkoordinaadid ning Eesti koordinaatide süsteem sisalduvad juba gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Viisil või teisel käsitletakse neid merenduse, riigikaitse, metsanduse erialade spetsialistide õpetamisel. Loodame, et kuigi maamõõduspetsiifiline, leidub õpikust ehk lugemisväärset ka neile ja lihtsalt naviseadmete kasutajatele. Üldistatud teemakäsitlusena võib kirjutatust tuge olla ka ülikoolide õppekavades, kus asukohamääramine ei ole erialaaine.

Mis oli õpiku koostamise juures teie jaoks kõige raskem?

Materjalide ettevalmistusele ja kirjutamisele kulus kokku veidi üle kahe aasta. Mitmelgi põhjusel kujunes see oluliselt pikemaks kui algselt planeeritud. Siinkohal saab vaid tänada SA Innove programmijuhti Lii Topaasiat kannatlikkuse eest!

Palju peamurdmist ja vaidlusi pakkus teemade valik ja järjekord. Üritasime enda jaoks sõnastada, millised on Eesti olud, millised küsimused on siiani rohkem ja millised vähem käsitlust leidnud. Laiast maailmast tuntud, nö tavapäraste GPS- ja GNSS-õpikute ülesehitus selleks ei sobinud. Ainuõiget lahendust õpiku ülesehitusele tõenäoliselt ei leidu. Seetõttu rändasid nii mõnedki teksti osad kõhklusi täis tõeotsingutel mitmeid kordi õpiku ühest osast teise.

Rohke illustreeriva materjali olemasolu tundus meile juba kirjutamise algstaadiumis vajalik, vältimatu. Mida aeg edasi, seda selgemaks sai selle otsuse töömahukus – on ju enamik graafikast loodud või otsitud ja kujundatud õppematerjali tarvis. Rohkelt otsinguid pakkus ka üldine kujundus. Kaane kujunduse eest oleme rõõmsalt tänulikud Tiiu Pirskole ja Mati Veermetsale disainibüroost Minuskel!

Kas olete juba ka tagasisidet saanud?

Avaldatud materjal on veel väga värske, seetõttu tagasisidet meieni veel eriti jõudnud ei ole. Samas Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis on see juba kasutusele võetud ja loodame kindlasti nende arvamust kuulda.

Õpiku veebiversiooni tasuta allalaadimiseks leiab SA Innove kodulehelt kutsehariduse riiklike õppekavade alajaotusest.

Samal teemal:

• Logistika õpikut soovisid kutseõpetajad
• PÜÜK koostööpäev ühendas üld- ja kutsehariduse
• Kutsehariduse teatmik aitab otsustada
• Praktiliselt praktikast