„Logistika õpik kutsekoolidele“ on mahukas nii lehekülgede arvult kui käsitletavate teemade poolest. „Õpiku maht on tegelikult 920 lehekülge A4 formaadis, 1800 tähemärki leheküljel. Lisaks fotod ja skeemid. Sedavõrd mahuka õpiku trükkimine poleks tulnud kõne alla, mistõttu tegi graafikadisainer-küljendaja Piibe Piirma fondi suuruse väiksemaks ja viis lehekülje formaadi tavaõpiku omast oluliselt suuremaks. Õpikus ei anta edasi mitte ühe, vaid nelja eriala õpetamiseks vajaminev õppematerjal. Kutseõpetajate soovil hõlmab õpik kõiki ärilogistika valdkondi, välja arvatud logistika ja tarneahela juhtimine,“ selgitas õpiku autor, Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika ja majanduse õppetooli hoidja ja lektor Ain Tulvi. 

„Põhimõtteliselt ei pea ma ise õigeks avaldada üht sedavõrd mahukat õpikut. Õpikud võiksid olla tulevikus ikka eraldi logistikavaldkondade kohta, nagu see on üldjuhul tavaks: õpikud laondusest, kaubavedudest ja ekspedeerimisest, transpordi ja kaubakäitlemise tehnoloogiatest, logistika juhtimisest ja klienditeenindusest jne.“

Logistika on eriala, mis annab tööd nii kodus kui välismaal. Kutsehariduses valmistatakse Eestis logistika valdkonna jaoks tööjõudu ette seitsmes kutseõppeasutuses, traditsiooniliselt õpitakse kaubakäsitlemist, laopidamist ja veokorraldust. Samas on probleeme nii eriala õpetamise kui firmadel kvalifitseeritud tööjõu leidmisega (vt Ain Tulvi artiklit Õpetajate Lehes). „Logistika õpik kutsekoolidele“ on loodetavasti tõhus abimees vajalike teadmiste omandamisel, sest eestikeelset õppematerjali logistikast on vähe.

Ain Tulvi, milline on teie senine kokkupuude kutseharidusega?

Olen osalenud kutseeksami materjalide koostamises ning eksamikomisjonide ja logistika kutsekomisjoni töös alates 2006. aastast. Aastatel 2011-2013 töötasin ka lepingulise kutseõpetajana Tallinna Transpordikoolis.

Pikemalt olen olnud tegev kutsekõrghariduse valdkonnas. 2004-2012 olin logistika erialamooduli juht ja lektor Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. 2013. aastast töötan logistika ja majanduse õppetooli hoidja ja lektorina Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Veebist tasuta alla laetav logistika õpik ilmus SA Innove ESFi programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ toetusel. Kas initsiatiiv õpiku kirjutamiseks tuli teie poolt, seda õpikut lihtsalt oli väga vaja?

Logistika põhiõpikut kutsekoolidele soovisid kutsekoolide logistika erialaainete õpetajad. Seda oli vaja põhjusel, et eestikeelset õppematerjali logistikast on äärmiselt vähe. On olemas mõned õpikud kõrgkoolidele, kuid need on kutsekooli õpilastele liialt teoreetilised ja ka rasked. Innove arvestas kutseõpetajate ühissoovi ja korraldas avaliku konkursi logistika põhiõpiku kirjutamiseks. Osalesin konkursil ja osutusin edukaks pakkujaks.

Varem pole ma õpikut kirjutanud. Küll kirjutasin 2003. aastal Järvamaa Kutsehariduskeskuse tellimusel õppematerjali logistikast (ligi 300 lk), kolm aastat hiljem aga sellele lisa ligi 200 lehekülge ning töövihiku logistikast ja laondusest. Koostöös TTÜ tolleaegse magistrandi Ingrid Pajumetsaga kirjutasime kahasse ülesannete kogu veondusest ja laondusest.

Olin tookord ja olen ka praegu selle poolt, et kutsekoolidele oleks põhiõpiku asemel vaja erialapõhiseid õppematerjale, mis lähtuksid logistika riikliku õppekava konkreetse eriala moodulite materjalidest ja vastava eriala kutsestandardist. Seda põhjusel, et sõltumata riikliku õppekava nõuetest toimub kutsekoolide lõpetajatelt kutseeksamite vastuvõtmine ikka kutsestandardi, mitte kooli õppekava või riikliku õppekava materjalide alusel. Selline on kutseandmise üldine kord. Igal erialal on oma profiil ja see eeldab erialaainete õpetamist erineval tasemel. Sel põhjusel oleks saanud koostada õppematerjali paremini kooskõlas iga eriala (laotöötaja, laohoidja, veokorraldaja, logistik) kutsestandardi nõudmistega.

Kui palju kulus aega õpiku valmimiseks ja kas õpikut õpilaste peal testiti ka?

Aega kulus minul õpiku koostamiseks kokku umbes 200 tööpäeva. Kui ma oleksin alustanud õpiku koostamist n-ö puhtalt laualt, oleks kulunud aega oluliselt rohkem. Kutsekooli õpilaste peal ma materjali raskusastet ja sobivust ei kontrollinud. Olen osalenud kutsekoolide lõpetajate kutseeksamitel komisjoni liikmena alates 2006. aastast, mistõttu olen teatud määral kursis õpilaste võimetega vastavat materjali omandada. Suure töö tegid õpiku juures ära keeletoimetaja ja graafik-küljendaja.

Õpiku autor, Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika ja majanduse õppetooli hoidja ja lektor Ain Tulvi. Foto erakogust. 

Kes on õpiku sihtrühm, kas ainult logistikat õppijad kutsehariduses? Või sobiks see ka rakenduskõrgkoolis?

Õpiku sihtrühm on kutsekoolidesse logistika erialasid õppima asunud varasemalt keskhariduse omandanud isikud. Kuna logistika on interdistsiplinaarne aine ja selle põhitõdede edukaks omandamiseks on vajalikud baasteadmised ettevõtlusest ja majandusest ning loogiline mõtlemine ja teatud matemaatiline võimekus, võib materjal olla teatud osades raskevõitu põhiharidusega õppuritele. Sel põhjusel ongi vaja eraldi õppematerjali põhiharidusega laotöötajaks õppima tulnud isikule ja gümnaasiumiharidusega ning sageli ka lisaks töökogemusega laohoidjaks õppima asunud inimesele.

Rakenduskõrgkoolis kasutamiseks võivad sobida ainult mõned peatükid. Kõrgkoolis kasutamiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata materjali analüütilisele küljele. Äraseletatult tähendab see, et materjali sisu peaks olema sügavam ja rohkem peaks olema kasutatud valemeid ning arvutusmudeleid. Samuti ei sobi materjal kasutamiseks professionaalile käsiraamatuna. Selleks peaks olema materjal esitatud teistsugusel viisil, nagu see on käsiraamatutele omane.

Ülemine foto: Flickr, autor Charles Smith, litsents CC BY-SA 2.0.

Samal teemal: 

• Muistse käsitöö õpik valmis õpetajatöö kõrvalt
• Kutsehariduse teatmik aitab otsustada
• Kutsehariduse maine on tõusnud