29. aprillil Tallinnas toimunud konverentsil olid arutluse all murekohad nagu praktikajuhendajate nappus ettevõtetes, koolipoolne praktikantide kontroll ja juhendamine ning õpilasele sobiva praktikakoha leidmine. Oluliseks peeti infovahetust koolide ja ettevõtete vahel, et teada koolide ootusi ettevõtetele ja tunda ettevõtete praktikavõimalusi.

Konverentsi avas SA Innove juhatuse liige Andres Pung.

Samas oli kohe tuua positiivseid näiteid sellest, kuidas noorte endi aktiivsus aitab leida head praktika- ja seeläbi ka tulevast töökohta.

Praktika pikkusega ollakse rahul

Laura, Meelis, Merilin ja Hegne esindasid konverentsi vestlusringis Tallinna teeninduskooli kokanduse eriala erinevaid kursuseid, Elina Tallinna polütehnikumi fotograafia eriala ja Taivo Tallinna tööstushariduskeskuse juuksuri eriala. Neil kõigil oli mitme praktika kogemus, ka välismaal saadud. Tulevased kokad laususid kohe, et näiteks välismaal tuleb väga arvestada teistsuguse toidukultuuriga kui meil Eestis. Ükskõik kui pikk või lühike on praktika - seda tunnet, et nüüd oskan kõike, praktika lõpus siiski ei ole.

Praktika ajal võiks saada väikest tasu

Küsimuse kohta praktika tasustamise kohta leidsid noored, et väike töötasu võiks praktika ajal ettevõtte poolt olla, seda juhul, kui praktikant teeb reaalselt tööd ja on valmis õppima. Õppijal on ikka oma väljaminekud sõltumata sellest, kas ta on koolitunnis või praktikal, ja väike toetus oleks teretulnud. Samas leidis fotograafiat õppiv Elina, et praktikalt saadav kogemus on ka tasu, mis ei väljendu rahas.

Palju sõltub õpilasest

Kui raske või kerge on leida praktikakohta? Esimene praktikakoht määratakse tavaliselt kooli poolt, seda kinnitasid kõik esinejad. Edasi tuleb aga ise hakkama saada, ja siin on abiks nii isiklikud kontaktid kui mitmed programmid. Näiteks Erasmus, mida meil koordineerib SA Archimedes, aitab õpirände abil välismaal kogemust saada. Noored rõhutasid, et ise tuleb aktiivne olla, ei maksa piirduda vaid nende ettevõtetega, kes praktikakohti pakuvad. Kui sind miski väga huvitab, siis mine ja küsi. Näiteks tippjuuksurid praktikante tavaliselt ei võta, aga keegi ei keela neilt infot küsida, äkki õnnestub.

Iga praktikakoht on eriline

Kas kool ja praktika on erinevad maailmad, nagu väidetakse? Meelis ja Merilin sõnasid, et kool annab teoreetilised teadmised, aga praktikale minnes on asjad ikkagi teistmoodi. Mitte sellepärast, et koolis oleks vale asja õpetatud, vaid ettevõtete töömeetodid, töökultuur, asjaajamine, töövahendid jms on erinevad, isegi siis, kui tegutsemisvaldkond on sama. Kasvõi juuksuritöö puhul – kooli õppesalongis saab töövõtted selgeks, aga päris salongis klienti teenindada on teine asi, juba klientide ootused on erinevad.

Õppekavad peavadki erinema

Huvitav oli jälgida ka haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Kalle Toomi ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktori Arnold Pastaku mõttevahetust. Viimane leidis, et vähemalt pool õppekavast peaks kutsehariduses olema praktiline töö. „Ettevõtted on väga erinevad, ega praktika täispaketti ei saa kuskilt. On üks suur probleem – ettevõtted on oma tegevusi nii kokku tõmmanud, et pole enam inimesi, kes praktikat juhendaksid. Ja praktika juhendamine peaks kindlasti olema tasustatud,“ lausus Arnold Pastak. Ta sõnas, et ettevõtteid peaks huvitama valdkonna (metallitööstus, toitlustus, turism jne) kui terviku areng. Ei tohiks peljata seda, et mina õpetan noore välja ja too läheb konkurendi juurde tööle.

Fotol on Tartu kutsehariduskeskuse puidutöökoda. 

Kalle Toom sõnas, et töötajate vähesus ettevõtetes on tõesti üks põhjus, miks on praktikakohtadega probleeme. Teine põhjus on ka see, et suured tööstuskompleksid liiguvad linnadest välja ja halveneb juurdepääs praktikakohtadele.

Selles olid esinejad ühte meelt, et kutsehariduse õppekavasid ei saa n-ö ühe lauaga lüüa. Õppekava kiire läbimine ei tohiks olla eesmärk omaette. Näiteks põhikoolijärgsetele õppijatele ei ole kolm ja pool aastat kutsehariduses pikk aeg, sest lisaks tööoskuste andmisele tuleb nende puhul koolil tegeleda ka kasvatustööga ja väärtushinnangute kujundamisega. Isikuomadused on tulevases töökohas sama tähtsad kui teadmised.

Vasakul Arnold Pastak, paremal Kalle Toom.

Konverentsi „Praktiliselt praktikast“ korraldas SA Innove kutsehariduse agentuur ja konverentsi rahastas Euroopa Sotsiaalfond. Konverentsil astusid üles Eesti ja välismaa praktikakogemust omavad noored, haridus- ja teadusministeeriumi ning kutseõppeasutuste esindajad, Tööandjate Keskliit, Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. Lisaks jagasid oma kogemust Šveitsi ja Soome haridusspetsialistid.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• PÜÜK koostööpäev ühendas üld- ja kutsehariduse
• Kutsekooli minek pole karistus, vaid võimalus
• Šveitsi kutseharidus põhineb õpipoisiõppe mudelil
• Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind läks Olustverre
• Koolijuhi töös pole kahte sarnast päeva