Oluline teema on kindlasti iga kooli jaoks, kuidas IKT-d õpetada. Kas panna tunniplaani spetsiaalsed tunnid? Kas arvutiõpetus on ainult haridustehnoloogi ülesanne? Kas teha seda projektitöö vormis? Lahendused on kooliti erinevad. GAG-i õppejuht Tiiu Pikhof tutvustas, kuidas nende koolis on IKT lõimitud ainekavadesse. 

Alguses oli referaat

Kõik sai alguse sellest, et õpilased peavad igas kooliastmes tegema referaate, ja kuna oskused on erinevad ja õpetajate nõudmised olid erinevad, siis tekitas referaatide vormistamine segadust. Nii kehtestatigi alustuseks referaatidele kindlad nõuded.

Referaadi tegemine hõlmab erinevaid IKT-oskusi ja teisigi olulisi oskusi ja pädevusi: tekstitöötlusprogrammi oskused, interneti kasutusoskused (sh vajaliku info otsimine, turvalisus, allikate usaldusväärsus) ja oskus eristada olulist ebaolulisest, funktsionaalne lugemisoskus, iseseisev õppimisoskus, aja planeerimine, teadmised autoriõigustest, tabeli koostamine tabeltöötlusprogrammiga. Ehk kui õpilane teeb valmis korrektse referaadi, on ta omandanud ka vajalikud IKT-oskused.

GAGis määratleti ja pandi kirja kõige olulisem eesmärgipärase arvutikasutusoskuse saavutamiseks, jagati pädevuste saavutamine klasside ja õppetoolide vahel, pandi see kõik kirja võimalikult täpselt, et õpetajal oleks lihtsam, ja jäeti õpetajatele soovi ja huvi korral vabadus suuremaks IKT-alaseks tegevuseks.

Klassiõpetajad loovad vundamendi

Tiiu Pikhof tõi välja, et GAGis toimub IKT-õpetus lõimituna läbi kõikide õppeainete, kõikide õpetajate ühistööna ja kõikides kooliastmetes. Ta rõhutas, kui oluline on siinjuures klassiõpetajate roll. „Algklasside õpetajad loovad vundamendi, millele vanemate klasside õpetajad hakkavad müüri ehitama,“ sõnas esineja. Ta lisas, et IKT lõimimine kõikidesse ainetesse ei tähenda, et alati tuleb kasutada arvutiklassi. Piisab sellestki, kui õpetaja ainetunnis juhib laste tähelepanu mõnele programmile, äpile, kodulehele, annab lingi või veebiaadressi, mida õpilased saavad hiljem ise kasutada ja uurida.

Näiteid teemadest

Teemadest näiteks, et turvaline arvuti- ja internetikasutus ning autoriõigused algab 1. klassist, tekstitöötlus (Word) 1. klassist, tabelitöötlus (Exel) 2. klassist, esitlused (PowerPoint) 2. klassist, GoogleDocs 4. klassist, failihaldus 2. klassist, multimeedia 1. klassist jne.

Kui 1. klassis õpitakse tekstitöötluse puhul selgeks kõige lihtsam – teksti sisestamine, tühikute õigekiri, kirja suuruse määramine, reavahe määramine jms, siis 8. klassis jaguneb see teema erinevate ainete vahel. Eesti keele ainekavas on sees nõuetekohane referaat, muusikaõpetuse ainekavas kontserdi retsensioon, prantsuse keele ainekavas prantsuskeelse teksti sisestamine tekstitöötlusprogrammi, keemia ainekavas keemiaalase teksti koostamine (valemite sisestamine).

Läbimõeldud IKT-õpetus aitab õpilasel nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada, ta tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

GAGi õppejuht Tiiu Pikhof esinemas IKT-seminaril "IKT-st lihtsalt ja moodsalt". Foto: Madli Leikop.

Samal teemal:

• GAG-i IKT-seminar julgustab õpetajaid esinema ja katsetama
• IKT seminaril tutvustati õpetajatele põnevaid programme ja rakendusi