Augusti lõpus toimunud 2-päevane seminar „IKTst lihtsalt ja moodsalt“ oli läbinisti eluline: ettekandjad rääkisid ja näitasid ainult neid asju, mida nad ise tundides kasutanud on; töötubades sai iPade praktiliselt proovida. Ja nii ettekannete, tundides kasutatu kui töötubade kohta võib iseloomustuseks öelda küll, et lihtne ja moodne.

Gustav Adolfi gümnaasiumi rootsi keele õpetaja Juta-Tiia Mägi tegi tagasivaate oma IKT-kasutamise loole, alustades sellest, kui grafoprojektor oli tehnika viimane sõna ja lõpetades tänase päevaga, mil e-koolita on elu juba raske ette kujutada. Samas ei ole kõik IKT-ga kaasnev üksnes positiivne. Ettekandja tõi näiteks, et kui varem lasi ta õpilastel rootsi keele kirjandid kõik arvutis kirjutada, siis nüüd tuleb õpilastel seda käsitsi teha. Sest teksti läbi kirjutades (mitte trükkides) jäävad sõnad ja väljendid paremini meelde. Probleeme on ka materjalide säilitamisega: internetis pole miski igavene, keskkonnad muutuvad, programmid muutuvad; veebileht, mida täna tunnis kasutasid, võib homme oma tegevuse lõpetada.

Tänavu kevadel oli 31 kooli matemaatikatundides võimalik uutmoodi õppida tõenäosust, statistikat ja andmete kasutamist: haridus- ja teadusministeerium koos Suurbritannia haridusvisionääri Conrad Wolframi ning Tartu ülikooliga töötas välja kontseptuaalselt uue õppemetoodika ning -materjalid tõenäosusteooria ja statistika õppimiseks, ja GAG oli üks neist, kus uut metoodikat katsetati. Õpetaja Kristel Tamm tegi oma kogemusest kokkuvõtte: kursus oli nii õpilastele kui õpetajale huvitav, aga mooduleid oli selgelt liiga palju, kõike ei jõudnud läbida. Ja kohati tekkis õpilastel küsimus, et kas see ikka on matemaatika, mida õpitakse.

Meeleolukas oli GAGi õpetaja Katrin Mattheuse ettekanne „Kuidas 4. a klass filmi tegi“. Kuna lastel oli juba 1. klassist üks ainetund arvutiklassis ja arvutikasutamise tase oli väga hea, siis polnudki filmimisega probleeme. Et kogu klass osales ka näiteringis, olid näitlejadki omast käest võtta. Iga rühm valis teema, kirjutas stsenaariumi ja muusika, filmisid ja monteerisid. Filmitegemisse oli lubatud kaasata vanemaid, õdesid-vendi, sõpru-sugulasi. Ja filmimise kohad võisid lapsed ise valida, ei pidanud vaid koolimajaga piirduma. „Kogu ettevõtmine julgustas lapsi olema loominguline,“ tegi õpetaja kokkuvõtte.

Filmitegemisest räägib Katrin Mattheus.

IKT-seminare on Gustav Adolfi koolituskeskus korraldanud üksnes oma jõududega ja esinejad on samuti oma koolist. Kuidas see kõik õnnestunud on? Koolituskeskuse juhataja Karin Käär meenutas algust: „Sattusin viis aastat tagasi talvel ühele koolijuhtide koolitusele, kuulsin seal meie haridustehnoloogi Ingrid Maadvere ettekannet, kuidas GAG-is oli juurutanud IKT-d ainetundides. Nägin, kui palju oli Ingrid teinud ja jõudnud paari aastaga. Äkki see on midagi, mida saaks pakkuda ka teistele koolidele? Jalgratast ei ole ju mõtet leiutada, kui see juba olemas on. Esimene IKT-seminar toimus märtsis koolivaheajal, kogu asja organiseerimiseks oli aega kaks kuud. Esimene seminar läks hästi. Hiljem tõstsime koolituse ümber augusti lõppu.“

Kas kõikidel seminaridel on esinenud valdavalt teie oma kooli õpetajad?

„Jah, ja esimesed kolm korda ainult meie kooli õpetajad. Eelmisel aastal, kui oli kahepäevane koolitus seoses nutivahenditega, palusime esinejaid ka teistest koolidest ja meiega liitusid ka Apple´i esindajad. Apple on üks vahend paljudest ja erinevad koolid kasutavad seda erinevalt, saab kogemust jagada, eriti just tahvelarvuti puhul. Tundub, et tahvelarvuti ei ole õpetajatele veel nii omaseks saanud kui tavaarvuti.“

Karin Käär (vasakul) ja Ingrid Maadvere GAG-i IKT seminari avamas 26. augustil 2014. 

Kas õpetajaid tuleb meelitada, et tulge esinema, või on see koguni neile kohustuseks pandud?

„Kohustust ei ole. Esimesel aastal Ingrid Maadvere kutsus ja julgustas õpetajaid, sest enesekriitika kipub õpetajate puhul võitu saama. Nüüd juba õpetajad ise avaldavad soovi ja pakuvad teema, millega IKT-seminaril esineda soovivad. Meie vaatame üle, et mis teemasid oleks veel vaja, mis pakuks õpetajatele huvi. Nii et vabatahtlikkuse alusel ja alati uued teemad, midagi ei kordu, ka varasemate seminaridega võrreldes.

Teooriale saavad kõik ligi, see on leitav internetist ja selle saavad osalejad paberil ja linkidena ka pärast koolitust kaasa. Aga kuidas kõike seda IT-d praktiliselt kasutada, seda on vaja näidata. Isegi kui õpetaja kuuldut-nähtut üks-ühele rakendama ei hakka – ja see polegi eesmärk – siis idee, inspiratsiooni saab ta siit kaasa.“

Uuel õppeaastal on GAGi koolituskeskuses ka uus projekt käsil: „Teaduspäevad Tallinna ja Harjumaa õpilastele GAGis“, kus 120 õpilasele toimub kaks 1-päevast teaduspäeva Gustav Adolfi Gümnaasiumis GAG-i kogenud ja tunnustatud õpetajate juhendamisel. 2014/15. õppeaasta sügisvaheajal on üks teaduspäev põhikooli õpilastele ja teine gümnasistidele.
Ühe teaduspäeva raames toimub neli töötuba – keemia, bioloogia, füüsika ja geograafia. Kasutatakse aktiivõppe meetodeid. Teaduspäevade eesmärk on näidata noortele tunnis õpitu ja praktilise elu seoseid, populariseerida loodus- ja teadusaineid. Täpsem info koolituskeskuse kodulehelt alates septembri teisest nädalast. 

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal: 

• IKT seminaril tutvustati õpetajatele põnevaid programme ja rakendusi
• Toronto noorte silme läbi: robotid ja lahked inimesed
• Kristiin Sidok: käsitööõpetaja, kes loob trende