Ingrid Maadvere: Konverentsi peaesineja oli Briti koolitaja ja filmiprodutsent lord David Puttnam, kes pidas haarava ettekande sellest, kuidas muutuv maailm peab muutma haridust. Ettekanne oli üles ehitatud filmilõikudele, mis andsid ülevaate muutuvast maailmast.

Igaüks meist on pidev õppija, aga praegune maailm tähendab, et me peame edasi liikuma ilma kaardita. Me ei tea, mis tulevikus juhtub ja milliseid oskusi on vaja. Esimene samm on see, et probleemi tuleb tunnistada. 96% koolidirektoreid arvab, et nad valmistavad õpilasi ette tuleviku tööks, samas vaid 14% õpilastest ja 12 % tööandjatest nõustub selle väitega.

Vanal viisil õppimine põhineb faktide meeldejätmisel ja see ei meeldi õpilastele, edaspidi peame keskenduma loovuse ja innovatsiooni arendamisele (video vanal viisil õpetamisest: http://youtu.be/uhiCFdWeQfA). Võrdluseks on siin jällegi filmitööstus. Vana analoogmaailm oli piiratud, digitaalne maailm annab aga lõputud võimalused (näiteks film “Hogo” http://youtu.be/svDYdh77JkA). Videomaailm on väga võimas ja see paneb meid kuulama ja õppima (näide luuletuse lugemisest, mis haarab kõiki: http://youtu.be/rT__KECVCM4).

Lõpetuseks tuli juttu sellest, et meile jäävad meelde emotsioonid ning neid peaks õpetamises kasutama: http://youtu.be/PjtJkBUVFVY.

Foto: eTwinning Europe.

Tänapäeva õpetajad peavad olema innovaatorid, motivaatorid ja loojad

Maria Malozjomov: Neljast külastatud töötoast jättis kõige parema mulje „Spreading innovation in School“ (tõlk. innovatsiooni levitamine koolis), mille eesmärgiks oli tutvustada 21. sajandi oskuste õpetamist koolis. Töötoas olid koolitajateks Dorothy Cassells Belgiast (EUN, Future Classroom Lab manager), Skevi Demetriou Küproselt (õpetaja, tegeleb Living Schools´i projektiga)  ja Maria Theresa Godinho Portugalist (õpetaja, tegeleb sammuti Living Schools´i projektiga).

Tegu oli interaktiivse töötoaga, kus räägiti koolitundide innovaatilisemaks muutmisest. Tutvustati praktiliste tegevuste valikuid, mida on juba katsetanud Living Schools Lab´i projektis osalenud koolid ning mis on saanud ka positiivse tagasiside. Kellele huvi pakub, siis tasub kindlasti tutvuda antud projekti leheküljega, kus on võimalik leida ka tunnikavasid, ideid, videoid oma igapäevatöö rikastamiseks ja innovaatilisemaks muutmiseks http://lsl.eun.org/.

Kahtlemata ühe positiivseima vastukaja on saanud “Flipped classroom”i (tõlk. ümberpööratud klassiruumi) metoodika kasutamine, kus kooli- ja kodutöö vahetavad omavahel kohad. Lisaks on üha rohkem hakatud looma modernseid klassiruume, kus kasutatakse tahvelarvuteid. Kui modernsete klassiruumide loomise jaoks ei ole võimalusi,  saab kasutada ka teisi mooduseid, näiteks tugineda BYOD (tõlk. Võta Oma Seade Kaasa) lähenemisele.

Töötoas näitlikustati innovaatsiooni koolis ka videomaterjaliga. Ühe näitena toodi Küprose kool, kus õpetajad on väga innovaatilised ning kasutavad oma töös palju erinevaid IKT vahendeid: https://www.youtube.com/watch?v=Is9FQJFSRIE.
Teiseks toodi näide sellest, mis on võimalik, kui õppimise käigus on omavahel ühendatud suhtlemine, koostöö, kriitiline mõtlemine ja loomingulised lähenemised: https://www.youtube.com/watch?v=zTbuFN8_D_s.

Sain 1,5 tunnisest töötoast väga palju olulist ja huvitavat infot, lausa nii palju, et kohati hakkasin kahtlema. Kas ma õpetan ikka õigesti? Milliseid muudatusi peaksin oma igapäevatöös tegema? Missugustest muudatustest alustada?

Töötoas õpitu kõrval jäi kõrva nii mõndagi mõtlemapanevat:
•    Innovatsioon ei levi kunagi isolatsioonis.
•    Tänapäeva õpetajad peavad olema innovaatorid, motivaatorid ja loojad.
•    Meie maailm muutub väiksemaks, sest kõik on üha rohkem kättesaadavam tänu IKT- vahenditele.
•    Ligipääs infole pole enam probleem - me hoopis upume infosse!
•    Enamik siiani kasutatavatest õpetamismeetoditest on iganenud.
•    Sa jälgid ja külastad teiste tunde/koole, Sa teed koostööd - Sa muutud.

Foto: eTwinning Europe.

Marika Viks: eTwinningu aastakonverents jättis suurepärase mulje ning andis hästi palju motivatsiooni ja ideid edasiseks.

Külastasin erinevaid töötubasid, kuid esile tõstaksin hispaanlaste töötuba “Dramatic lectures! Drama techniques for speaking in public” (tõlk. Dramaatiline loeng! Draama tehnikad avalikuks esinemiseks). Seda viis läbi Diego Rojas (Hispaania eTwinningu koordinaator), keda assisteerisid logopeed Annette Westerop ja Mirian Olga Cecilia Martinez. Kindlasti oli see konverentsi kõige elavam ja liikuvam töötuba, sest kuulajaskond oli haaratud pidevasse liikumisse ja tegevusse. Diego Rojas rõhutas, et iga õpetaja on nagu näitleja, kes tuleb lavale. Kuulajate tähelepanu võitmiseks ei tasu panustada ainult sõnumisse. Väga tähtis on kogu meie keha, õige hingamine, hääl ja kõne tempo. Keegi ei suuda pikalt kuulata monotoonset esinejat. Kuna Diego suur lemmik on raamat “Moby Dick”, siis töötasime just selle tekstiga (“Call me Ishmael... “). Õpetajate ülesanne oli lugeda seda teksti kõva häälega, kuid anda edasi erisuguseid emotsioone (kurba, rõõmsat jne). Samuti õpetas ta praktilise tegevuse kaudu erinevaid mänge õpilaste kuulamisoskuse arendamiseks. Näiteks tuli arutleda paarilisega sinise auto ostmise teemal nii, et kasutada sai vaid numbreid. Kokkuvõtteks sain sellest töötoast häid ideid ning võtteid, mida saab koolis kasutada ning mis on vajalikud ka õpilastega näidendite lavastamisel.

Ümberpööratud klassiruum - kuidas ja miks

Annika Laar ja Kristi Võhmar: Õptituba „Ümberpööratud klassiruum“ viis läbi Helen de Lange Hollandist. Metoodika töötasid välja 2004. aastal kaks USA loodusainete õpetajat Jonathan Bergman ja Aaron Sams. Eelkõige ärgitas neid midagi uut välja mõtlema asjaolu, et osa õpilasi puudus tihti koolist ning jäi seetõttu õppimises maha. Nad hakkasid oma tunde salvestama ja jagama. Veidi hiljem hakkasid nad videosid kasutama koduste ülesannetena - õpilased pidid videod, mis sisaldasid järgmise õppetüki teoreetilist osa, kodus läbi vaatama ja nii sai tunnis aega kasutada teema üle arutlemiseks ning teooria rakendamiseks.

Õpitoa läbiviija soovitas kindlasti vaadata Katie Gimbari videoid (https://www.youtube.com/playlist?list=PLB632EC24182B4D40) ümberpööratud klassiruumi teemal. Katie Gimbar on antud metoodika tulihingeline pooldaja, pidades selle peamiseks eeliseks võimalust õppetööd paremini diferentseerida ja seeläbi õpilasi enam õppetöösse kaasata. Nõrgemad õpilased võivad kodus õppevideosid vajadusel mitu korda üle vaadata ning oma vanematelegi näidata, tugevamad õpilased ei pea aga tunnis igavlema, kui õpetaja teistele teooriat mitu korda üle selgitab. Tunni aega saab kasutada efektiivsemalt.

Kasulikke näpunäiteid ümberpööratud klassiruumi kasutamiseks:
•    veendu, et su õpilastel oleks juurdepääs internetti;
•    alusta väikeste ülesannetega;
•    aja jooksul õpilased harjuvad ja kasvab klassitöö kasutegur;
•    nõrgemad ja tugevamad õpilased saavad võimaluse osaleda võrdselt klassitöös;
•    proovi metoodikat erinevates õppeainetes (ajaloos, matemaatikas, keeleõppes jne).

Huvilised saavad lisaks uurida siit: http://www.flippedclassroomworkshop.com.

Foto: eTwinning Europe.

Samal teemal:

• Partneriotsing eTwinning portaalis
• Must, punane, kuldne ja Deutsch Plus
• eTwinning rikastas õpetajate kogemusi