Nende 6- ja 7-aastaste laste tööd tunnustati HITSA õpilastööde konkursil „Lahe asi“ alushariduse ja algklasside kategoorias I kohaga. Tuule Lasteaed oli ka ainus lasteaed, kes finaali pääses.

Mismoodi valmivad filmid ja millised on erinevad filmiliigid? Millest saab alguse film ja mida vajame selle loomiseks? Veebilehele „Vaatame filmi sisse“ koondasid noored autorid oma tegemised sellest vahvast õppimis- ja loomisprotsessist.

Filmi sisse vaatamise tulemusena valmisid erinevat liiki lühifilmid: värviline (mängu)film linnu teekonnast oma pesasse, mustvalge tummfilm liblikast, kes otsib kodu, animafilm kassist, kes teeb hiigelhüppe ja banaanist, kes batuudil muutub banaanimoosiks.

Laste juhendaja, õpetaja Anu Peri: "Töö idee tuli sellest, et poisid rühmas mängisid naljavideote tegemist. Siis mõtlesimegi, et miks mitte päriselt filmi teha.“

Tööprotsessi iseloomustab hästi veebilehele kirja pandud lause: Laheda Asja valmimiseks andis oma panuse Tuulelipu viieliikmeline meeskond: koostöö, abivalmidus, sõprus, töökus ja loovus.

Anu Peri: „Meie töö seisneski selles, et hakkasime vaatama filmi sisse. Alustasime nii, et iga laps mõtles välja väikese lookese ja joonistas mõtted kaadrite kaupa paberile üles. Siis valisime välja paremad mõtted, millest hakkasime filme looma. Protsessi juurde käis ka see, et tutvusime erinevate filmižanritega, käisime filmimuuseumis, joonistasime lemmikfilmide tegelasi. Just filmimuuseumist saime filmi sisse vaatamise idee, ja otsustasime katsetada erinevaid filmiliike.“

Elis, 6-aastane, linnufilmi „Vigastatud tiib“ idee autor ja peaosatäitja: „Minul tuli mängida lindu. Hästi tuli välja.“ Kirke, 6-aastane, lamenukkfilmi „Kassi lugu“ idee autor ja animatsioonikaadrite ülesvõtja: „Ma pidin tegema nii, et samal ajal kui tegime filmi, pidin kogu aja käima edasi-tagasi.“ Anu Peri selgitus: „Kirke tegi animatsiooni, kus ta ise liigutas tegelasi ja ise tegi stoppkaadreid, sellest see käimine“. Valter, 6-aastane, helindaja: „Mina tegin hiire häält, piiks-piiks-piiks.“ Anu Peri selgitus: „Valter andis animatsioonile oma hääle, lisaks olid tal muud jooksvad tööd-tegemised.“

Anu Peri: „Iga filmi tegemisega oli seotud suur osa kogu rühma lastest. Nad näitlesid, filmisid, kes tahvelarvutiga, kes fotoaparaadiga, joonistasid, mõtlesid ideid välja. Oli ka paras tohuvabohu lõpuks kõik valmis saada. Lõplikult monteerisin filmi kokku mina. Monteerijaid lastest veel ei ole, aga animatsioonikaadrid tegid nad ise. Kõik kokku võttis aega kaks kuud. Kõik tegevused olid tihedalt õppeprotsessiga seotud.“

Mis filmide tegemise juures kõige rohkem meeldis? Kirkele see, et ta sai kassi liigutada, Elisele meeldis näitlejana ringi joosta ja Valterile hiire häält teha. Iga laps sai toreda ja just talle meeldinud ülesande.

Tuule Lasteaia Tuulelipu õpetaja Anu Peri HITSA hariduskonverentsi eelkonverentsi "Kuidas me tegelt õpime" töötoas, kus tutvustati digiloovtöid. 15.04.2015 Tallinnas. Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Väätsa Põhikool: traigist televisioonini
• Üks töötuba, üks nutikoolipäev