Elis Ulla, Jarko Alt, Oliver Järg, Karmen Kütt, Raido Tiisvelt, Lii Lehtla, Kevin Kivimaa, Emmamarie Marleen Talivee ja õpetaja Petri Asperk olid ette valmistanud tunnijagu tegevusi tahvelarvutitel. Kõike juhendasid ja selgitasid lapsed, õpetajad pidid kaasa tegema ja nagu tunni jooksul selgus – vahel suutma lihtsalt järge hoida.

Kõigepealt jagati tahvelarvutid töötoas osalejatele paari peale laiali, kes soovis, võis kasutada oma nutiseadet. Esimene oli mäng TouchDevelop. Ausalt, keeruline oli. Ikka tõusid siin-seal käed ja õpetajad palusid abi. Tuli väike poiss või tüdruk, tegi nutiekraanil kiirelt sips-sips-sips, vajutas siia ja sinna, ingliskeelsed selgitused ja menüüd ei olnud mingiks takistuseks. „Nüüd saate te küll aru, kuidas mäng edasi läheb,“ olid noored juhendajad lootusrikkad. Kes sai, kes ei saanud...

Järgmised ülesanded olid lihtsamad, õpetajad katsetasid liitmist-lahutamist kiiruse peale (Mathsworkout), virtuaalseid muusikariistu ja liitreaalsuse loomist (Colarmix). Ja läksid nii hasarti, et kui lapsed suunasid neid järgmise tegevuse juurde, kõlasid saalist hüüdeid, nagu muidu ilmselt klassist kostab: „Mis mõttes võtame teise ülesande, me tahame veel mängida!“

Lõpetuseks tegid õpilased kiire tagasiside kogumise, kuidas töötoaga rahule jäädi. Töötuba hinnati suurepäraseks. Ja õpilased arvasid õpetajate oskuste kohta, et tegu oli edasijõudnute klassiga.

Õpetaja Petri Asperk ütles pärast töötoa lõppu, et kõik läks täpselt nii nagu plaanitud. „Harjutasime enne kaks korda läbi ka, kolmanda ja viienda klassi peal. See esimene mäng oli programmeerimise sugemetega. Programmeerimisega alustame esimesest klassist, need lapsed alustasid teises klassis Kodu Game-Labis. Arvestades, et kõik on inglise keeles ja nad ei ole inglise keelt väga kaua õppinud, oli see suurpärane tulemus. Olen aru saanud, et ainus piir õpetamisel on laste kontod,“ ütles Petri Asperk, pidades silmas, et enamik keskkondi nõuab kontode loomist (kus võib olla vanusepiirang) ja sisselogimist.

Õpetaja sõnul viisid töötuba läbi kunstirühma lapsed (klass on jagatud kaheks rühmaks), kes hakkasid alles sellel aastal arvutiõpetust õppima. Muidugi vaatas õpetaja ka suhtlemisoskust ja -julgust. „See oli lastel esimene esinemine, väike närv oli sees,“ ütles Petri Asperk.

HITSA hariduskonverentsi „NUTT tuleb peale“ esimesel päeval, kus õpilased õpetasid õpetajaid, oli töötubade valik lai. Oli selliseid, kus rõhk nutiseadmete kasutamisel, oli ka selliseid, kus rõhk aruteludel. Töötuba „Tegusad Eesti Noored“ sai pealkirja samanimelise MTÜ järgi.

Tegusad Eesti Noored on noorte loodud ja juhitud üle-eestiline organisatsioon, mille missioon on suurendada Eestimaa noorte ühiskonnateadlikkust ja omaalgatust nii riigi kui Euroopa tasandil. Seda missiooni viivad TENid ellu kolme tegevussuuna kaudu: noorte omaalgatuslikud ettevõtmised, demokraatiakool (TENi sessioonid: simulatsioonid, regionaalsessioonid, minisessioonid, tudengisessioonid) ja Euroopa noorteparlament Eestis.

Töötuba juhtisid Kaja-Silva Aulik Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Anette Piirsalu Tallinna Reaalkoolist ja Kätlin Kruuse Tallinna 21. Koolist. Õpetajad pandi arutlema teema üle, kuidas IT-vahendeid senisest veel paremini igas ainetunnis praktiliselt rakendada. Asja võis nimetada minisessiooniks. Mõned arvamused, mis arutelust selgusid: kasutada tundides rohkem video tegemist; leida see miski, mis motiveeriks õpetajaid tundides IT-vahendeid kasutama; teha veebipõhiseid viktoriine; kasutada internetipõhiseid suhtluskanaleid jpm.

Fotod: Terje Lepp.

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverentsi esimene päev - õpilased ruulivad!
• Aasta e-kursuste tiitlid läksid keemiakursustele
• Pelgulinna rahvusvahelised robotid