Õpilased on pärit Soomest, Saksamaalt, Šveitsist, Norrast, Venemaalt, Belgiast, Rootsist, Kanadast, Lätist, Prantsusmaalt, Ukrainast, USAst, Kreekast, Austriast, Suurbritanniast, Gruusiast, Itaaliast, Serbiast, Iirimaalt ja Filipiinidelt.

Kõige rohkem soovitakse õppida eesti keelt ja kirjandust. Mõned noored on end registreerinud mitmele kursusele, eriti just 9. klassi õpilased, kes plaanivad gümnaasiumihariduse omandada Eestis. Märkimisväärne hulk on ka neid, kes on osalenud kursustel juba mitu aastat.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et kursused on väga vajalikud väljaspool Eestit elavate laste eesti keele oskuse säilitamiseks, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. „Hea emakeeleoskus annab välismaal üles kasvavale lapsele lisavõimalusi, toetades mingil eluetapil Eestisse tagasipöördumist või siis aidates tal välismaal elades oma tööelu Eestiga siduda,“ ütles Kärtner.

Kümme eelmise õppeaasta õpilast ongi tulnud Eestisse tagasi ja järkavad õppimist Eesti koolides.

Õppetöö Üleilmakoolis toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle`i keskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Sirje Sild ja Kaari Rodima.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Allikas: Eestikeelse Hariduse Seltsi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õhin eesti keelt säilitada hoiab Üleilmakooli õpilasi tegevuses
• Väliseesti e-põhikoolis alustab uut õppeaastat 115 õpilast