Lapsed ja noored läkitasid töid kokku 34 lasteaiast ja koolist, samuti saatsid laste joonistusi lapsevanemad. „Meil on väga hea meel, et konkurss osutus niivõrd populaarseks ja hõlmas tõesti kogu Eestit. Palju töid saabus lisaks Tartule ka näiteks Ida-Virumaalt ning geograafiliselt kaugeim kool, kust laste joonistused meieni jõudsid, oli Emmaste põhikool Hiiumaal. Paljude tööde puhul oli näha, et lisaks heale teostusele mõeldi ka sõnumile ega unustatud ära huumorit,” sõnas kunstide keskuse koordinaator Margot Must.

Kõikidest laste ja noorte saadetud töödest on Tartu Ülikooli kunstide keskuse Facebooki lehel avatud fotogalerii. Ära märgitud tööde arv sõltus esitatud tööde arvust vastavas vanusegrupis.

3–7-aastastelt lasteaialastelt saabus kokku 57 tööd. Auhinnaga märgiti ära kolm tööd:
Oskar Hinn (3-aastane)
Andri Aart (6-aastane)
Freia Vinogradov (7-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Maribel Tendermann (4-aastane) 

7–9-aastased 1.–3. klassi õpilased esitasid kokku 41 tööd, millest žürii valis kaks auhinnaga ära märgitud tööd:
Lee Plado „Sõida tasa üle silla” (9-aastane)
Mirjam Märtin (9-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Steven Jürgenson „Võta jalad selga” (2. klass) 

10–12-aastaste 4.–6. klassi õpilaste vanusegrupis saabus võistlusele kokku 50 tööd, millest žürii valis kolm auhinnaga ära märgitud tööd:
Anette Pihus „Lips on läbi” (10-aastane)
Astor Argos (10-aastane)
Rebeka Luukkala (11-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Maria Lisete Eksi (12-aastane) 

13–16-aastaste 7.– 9. klassi noorte vanusegrupis laekus konkursile kokku 17 tööd, millest žürii valis ühe auhinnaga ära märgitud töö:
Kettlin Sirk (16-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Alex Kriisa (13-aastane) 

Eriauhinnaga otsustas žürii tunnustada Kääpa kooli õpetajat Ülli Kelnerit, kes oli juhendanud 19 teise ja neljanda klassi last, kelle kõigi töödes joonistati humoorikalt Eesti vanasõnu.

Lasteaedadest vääris eriauhinnaga ära märkimist Kohtla-Järve Punamütsikese lasteaed rohke osaluse eest. Sealt saabus 17 tööd erinevatest lasteaia vanuserühmadest.

Auhindade saajatega võetakse ühendust. 

Konkurss „Joonistame emakeelt“ korraldati 21. veebruarist 7. märtsini. Osaleda said kõik kuni 18-aastased lapsed ja noored. Töödes võis kasutada erinevaid kunstitehnikaid ja -stiile. Joonistuskonkursi eesmärk oli pöörata laste ja noorte tähelepanu emakeelele ning panna nad natuke mõtlema emakeele olemusele ja olulisusele. Konkurss oli osa emakeelepäeva tähistamisest Tartu Ülikoolis.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Lapse kultuuripauna rikastavad mäng, kaunid kunstid ja põlvkondade side
• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"