Lapse kultuuripaunas peaks oluline koht olema mängul, kaunitel kunstidel, spordil, uudishimul ja põlvkondade vahelistel sidemetel.

 Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul joonistus ettekannete põhjal portree Eesti lapsest. „Eesti laps on krips-kraps laps, kes iga päev meie ümber tegutseb. Teiselt poolt on meil olemas nii head teatrit, kunsti, muusikat kui kirjandust. Et iga Eestimaa nurgas elav laps saaks kogeda kvaliteetseid kultuurielamusi, on meie, see tähendab täiskasvanute ülesanne ehitada sildu nii laste ja kultuuri kui ka eri kultuurivaldkondade vahel,“ rääkis Triin Soone.

Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu tõi oma ettekandes välja põlvkondade vahelise sideme tähtsuse lapse kujunemisloos. „Põlvkondade side kannab edasi kõige olulisemat ehk eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkust, sedakaudu salvestatakse varasemate põlvede kogemus ning kujunevad väärtushinnangud,“ ütles Kõivupuu. Samuti peaks lapse kultuuripaunas olema paras annus mängu, uudishimu, kauneid kunste ja sporti. Vähem tähtis pole ka hoituse tunne ning lapse õigused ja kohustused oma kogukonnas ja riigis, leiab Kõivupuu.

Last publikuna iseloomustanud näitleja ja ettevõtja Toomas Tross märkis, et lapsest tuleb vaatajana lugu pidada. „Meeldejääv elamus sünnib mitme kõrgendatud energia koostöös. Kui publikuks on lapsed, siis toimub lisaks sellele, mida laval näeme, ka teistmoodi energiavahetus näitlejate ja publiku vahel. Alati ei sünni teatriimet. Suhtumine ja austus väikese vaataja vastu eristab üht teisest,“ märkis Tross, kelle sõnul on oluline, et ka lasteaedades ja koolides oleks lastel võimalus kogeda kvaliteetset kultuuri.

Laste ja noorte kultuuriaasta suvisel elamustuuril Laste Vabariik näitlejana kaasa löönud Kristo Veinberg pani tähele, et mitte igal pool ei ole lastel kultuuritarbimise oskust. „Mida väiksem ja kaugem paik mõnest suuremast keskusest või linnast, seda kehvem oli laste püsivus ning kultuuritarbimise harjumus ja oskus.“ Üks põhjus võib Veinbergi arvates olla selles, et maapiirkondades on kultuurile ligipääs raskendatud.

Põhjamaade kogemusi lastekultuuri strateegiate rakendamisel jagasid Stale Stenslie Norrast, Jenny Löfström Ellverson Rootsist ja Jaana Kokkonen Soomest. Kõik tõid välja, et parim viis laste ja noorteni jõudmiseks on haridusasutused. Nii Norras kui Rootsis toetavad lastekultuuri riiklikud programmid, mis viivad loomeinimesi lasteaedadesse ja koolidesse oma kogemusi jagama ning lastega koos tegutsema, inspireerides nii uut põlvkonda kultuuriloojaid ja -tarbijaid.

Norra kultuuriministeeriumi agentuuri Kulturtanken esindaja Stale Stenslie: „Suur osa kultuurikompetentsist asub suurtes keskustes nagu Oslo. „Kultuuriranitsa“ programmi eesmärk on viia see kogemus läbi professionaalide kõikide Norra lasteni ning arendada nende kultuurist arusaamist. Teisalt motiveerib see ka kunstiinimesi oma oskusi ja teadmisi noore publikuga jagama.“ Stenslie sõnul on kultuuri ja hariduse vaheliste sildade ehitamine Norras poliitiline valik, sest selles nähakse üht viisi heade kodanike kujundamisel.

Vanaisa rollist lapse kujunemisloos rääkis lastekultuuri foorumil filmirežissöör Janno Põldma, lapse mõtlemisest Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor Eve Kikas. Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste tutvustas Eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi ning heategevusfondi Aitan Lapsi juhatuse liige Eve Männik rääkis fondi kogemustest vähekindlustatud perede laste kultuuri juurde aitamisel.

Lastekultuuri foorumi „Kultuuripaun“ korraldasid laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Rootsi Suursaatkond, Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuuriministeerium. 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, teema-aasta on ellu kutsunud Kultuuriministeerium ning selle elluviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Allikas: laste ja noorte kultuuriaasta pressiteade. 

Samal teemal:

• Lastekultuuri foorum „Kultuuripaun“ toob Eestisse Põhjamaade praktikud