Teemaveerandid

Põhikooliealistel õpilastel on e-kursustel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku 28 erineval kursusel. Kõige rohkem õpitakse eesti keelt, kolmkümmend viis õpilast osaleb mitmel kursusel. Populaarsed on eesti keele kui võõrkeele kursus ja 16-26aastaste noorte eesti keele kursus, mida viiakse läbi koostöös Üleilmse Eesti Noorte Võrgustikuga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson märkis, et Üleilmakool pakub suurepärast võimalust õppida eesti keelt, kirjandust ja teisi õppeaineid eesti keeles, et hoida ja parandada laste eesti keele oskust välismaal elamise ajal ning soodustada Eestisse tagasipöördumist tulevikus. „Üleilmakooli õpetajate tehtud töö tagab lastele hea emakeeleoskuse, mis on väga oluline lapse eesti identiteedi kujunemisel. Eelmise õppeaasta lõpuks pöördus Eestisse tagasi 20 last, kes õppisid vähemalt ühe õppeaasta Üleilmakoolis. Seal omandatud eesti keele oskus ning teadmised on suureks toeks õpingute jätkamisel Eestis,“ ütles Adamson.

Lapsevanemad on andnud Üleilmakoolile tagasisidet, et üldjoontes on programm hästi koostatud ja õppematerjalist koorub tihti välja sõnu, mis pole aktiivses sõnavaras, ja teemasid, mida üle arutada. Tänatakse võimaluse eest kasutada Opiqu digiõpikuid ja kiidetakse digiõpikute koostajaid. Samuti peetakse tähtsaks õpetajaga suhtlemist – lapsel tekib omamoodi side virtuaalse õpetajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust ja kui on tarvis, saab abi küsida. Lapsevanem: „Lisaks keeleõppele on see kursus ka väga oluline tugi lapsele tema eesti identiteedi tunnetamisel. See, et laps saab õppida eesti keelt nendest samades õpikutest, millest tema Eestis elavad sõbrad õpivad, tähendab vähemalt meie pere piigale palju.”

Üleilmakooli õpilased elavad Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Šveitsis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rumeenias, Kreekas, Itaalias, Austrias, Suurbritannias, Iirimaal, Hispaanias, Venemaal, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Liibanonis, Araabia Ühendemiraatides, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Kolumbias, Mehhikos, Jaapanis ja Austraalias.

Üleilmakooli õppetöö toimub Haridus- ja Noorteameti (HARNO) Moodle`i õpikeskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka individuaalsete veebitundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Kerttu Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Sirje Sild, Karolina Antons, Riina Voltri, Kaari Rodima, Maibritt Kuuskmäe, Karin Mickelsson, Tjorven Siiboja ja Leelo Kivirand.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Agence Olloweb on Unsplash

 „Pilk ajaakna taha – Valga Poeglaste Gümnaasium 1923–1932“ käigus tutvustas Valga Gümnaasiumi karjääri- ja projektijuht Pille Olesk huvitunutele kooli ajalugu, tolleaegset matemaatikatundi viis läbi õppenõustaja Irja Kängsepp ning õppejuht Triinu Ugur oli valmis kõige väiksematele ajastutruud käelist tegevust pakkuma.

10. klassid, tutvumaks kooli ajalooga, tegid läbi ajaloo tunni raames ajarännaku. Hämarasse küünlavalgusega klassi astudes pidid nad sule ja tindiga oma nime kirjutama ning nii oma kohalolekut kinnitama. Pinki istudes ootas neid ees aurav piparmünditee ja kosutuseks said nad võid ja leiba mekkides õpetaja juttu kuulata. Vanasti juhatati päev õigele rajale piiblisõnade järgi. Nüüdki näidati õpilastele väga vana piiblit. 

Valga Gümnaasiumi ajalugu hakkame arvama aastast 1919, ajast, kui linn sai eestikeelse gümnaasiumi. Samas kooli ajalugu on pikem ja värvikam. Valga Gümnaasiumi otsesteks eelkäijateks on aga reaalkool, kommertskool ja tütarlaste gümnaasium. Ajarännakul olnud õpilasi panid imestama pildid, millel pole veel tänast koolimaja ehitama asutudki. Koolimaja valmis 1915. aastal, kuid sõja tõttu sai see tugevalt kannatada, koolimajja said õppurid tulla alles 1923. aastal.

Tunnis uuriti vanu esemeid, nagu vana telefoni, grammofoni ja koolitarbeid. Rühmatööna pakiti vanaaja koolipoisi kohvrit, kui ta maalt kostiperre saabus. Kohvrisse pakiti nii voodipesu, villaseid sokke, plekk-kruuse, 1932. aasta ajalehti, soojakott ning searasvast seepki.  

Tunni lõppedes tõdeti üksmeelselt, et selline koolitund-rollimäng oli väga huvitav ning infoküllane. Teemaga jätkatakse – edasi ootavad õppureid töölehed, mille täitmisel on abiks kooli ajaloostendid. Kooli ajalugu tutvustavad töölehed koostas ajalooõpetaja Jaan Uudelt. 

Ajarännul kasutatud vanad koolitarbed olid pärit kooli oma muuseumist. Valga Muuseumist laenutasime grammofoni ja telefoni ning Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni käest saime laenuks plekk-kruuse ja arvelaudu matemaatikatunniks.

Ajas rändama viis õpilased Pille Olesk, kes on kooli karjääri– ja projektijuht.

Tekst: Pille Olesk. Fotod: Egle Kõvask

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumi õpetajad Hispaania koolis töövarjudeks

Programmi veel mitte kasutanud koolides olid aga küberkiusamise näitajad tavapärasemast kõrgemad - sellist muutust prognoosisid ka kiusamiseksperdid üle maailma.

Illustratsioonil näidatud küberkiusamist kogenud 6. klassi (II kooliaste) õpilaste osakaal HBSC 2017/2018 uuringu järgi, võrrelduna küberkiusamist kogenud II ja III kooliastme poiste ja tüdrukute protsendiga KiVa-koolides ja programmiga alles alustavates koolides 2020. a kevadel. Põhjalikumad selgitused, viited ja joonised raportis (link allpool).

Ka üldine kiusamise ohvrite osakaal oli 2020. aasta kevadel KiVa-koolides madalam kui programmiga alles alustavates koolides - vastavalt 7,5% KiVa-koolides ja 12,7% programmi veel mitte kasutanud koolides. Kokku vastas maikuus - ajal, mil kodus oldi olnud juba vähemalt 1,5 kuud - anonüümsele veebipõhisele küsitlusele üle 16 000 õpilase 77 koolist üle Eesti.

“Kuigi mõistsime juba märtsis, et 2020. aasta õpilasküsitluse tulemused ei ole iial varasemate KiVa-küsitlustega kõrvutatavad, ei tahtnud me siiski head kriisi raisku lasta ning pakkusime KiVa-võrgustiku koolidele küsitluses osalemise võimaluse siiski välja, kusjuures esmakordselt saime küsitlusse haarata ka 7.-9. klassi õpilased,” kommenteeris SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Nüüd saame tulemustele tuginedes öelda, et tavatingimustes tehtud süsteemne ennetustöö KiVa-tundide näol kandis ka distantsõppes vilja: kuigi rahvusvahelised küberkiusamise eksperdid prognoosisid küberkiusamise sagenemist distantsõppes, oli KiVa-koolides koroonakevadel küberkiusamist siiski varasemast vähem. Programmi rakendamisega alles sügisel alles alustavates koolides oligi aga küberkiusamise all kannatanud ohvrite osakaal tavapärasest kõrgem, nagu prognoosisid eksperdid.”

Toomesaare sõnul näitab see, et koolid saavad väga palju ära teha ka küberkiusamise vähendamiseks ja ennetamiseks. Kuna on aimata, et vähemalt mingis mahus ootab distantsõpe meid ka alanud õppeaastal, võiksid koolid kontaktõppe aega maksimaalselt ära kasutada selleks, et järjepideva ja süsteemse lähenemise kaudu pakkuda vaimselt ja füüsiliselt turvalisemat õpikeskkonda.

“Sel aastal vastasid esmakordselt küsimustele ka 7.-9. klassi õpilased ja kuigi üldiselt on vanemates klassides kiusamise all kannatavaid õpilasi vähem kui noorte hulgas, sai III kooliastme küsitlusse kaasamise tulemusel selgeks tõsine murekoht: rohkem kui pooled kiusamise ohvrid 7.-9. klassides on kannatanud juba mitu aastat,” täiendas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitaja ja uuringute koordinaator Kristiina Treial. “KiVa-koolides oli pikaajalist kiusamist küll programmi veel mitte kasutanud koolidega võrreldes vähem, aga siiski on sedagi liiga palju. Seega on tõhusa ennetustöö ja konstruktiivse juhtumite lahendamise vajadus väga suur ka vanemates klassides.”

KiVa programm, mis on Eesti koolides juba seitse aastat aidanud kiusamist vähendada, on Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine kiusuennetusprogramm, mille ametlik ja litsentsitud partner Eestis on SA Kiusamisvaba Kool. Programm sisaldab nii universaalseid tegevusi kiusamise ennetamiseks kui ka juhtumipõhiseid tegevusi märgatud juhtumite lahendamiseks. Ennetusmaterjalid on mõeldud eelkõige 1.-9. klassidele, ent programm tervikuna, sealhulgas juhtumite lahendamiseks välja töötatud metoodikad sobivad kasutamiseks ka gümnaasiumiastmes. III kooliastme, s.o 7.-9. klasside kaasamist programmitegevustesse toetab mh Aktiivsete Kodanike Fond.

Alanud sügisest kasutab KiVa juba 102 kooli ja õppekohta üle Eesti ehk ligi 20% Eesti üldhariduskoolidest. SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja ja pakutakse tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole nende meetmete kasutusele võtmisel ning tõstetakse teadlikkust kiusamise, selle vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta kiusuennetaja kool 2020 on Rocca al Mare Kool
   

See võimaldab koolidel varakult kavandada õppetegevust, lapsevanematel ajastada puhkusi ning üleriigiliste ürituste korraldajatel arvesse võtta koolivaheaegu.

Koolivaheajad kinnitati kolmeks aastaks teistkordselt. Jätkub viie vaheaja süsteem, mis annab võimaluse jaotada õpilaste koormust ühtlasemalt 7-nädalasteks õppetsükliteks. Lapsevanemate ja koolide poolt on viie vaheaja süsteem hästi vastu võetud ning tagasiside on olnud positiivne.

Siiski on kooli pidaja ja hoolekogu nõusolekul võimalik koolidel ka edaspidi kehtestada haridus- ja teadusministri määrusest erinevad koolivaheajad. Arvestada tuleb, et õppeaasta jooksul on vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg peab olema vähemalt 8 nädalat. Haridus- ja Teadusministeerium soovitab vaheaegu tavapärasest erineval ajal teha siiski pigem erandkorras ja põhjendatud juhtudel.

Vaheajad:

2021/2022
 25.10 – 31.10.2021
 23.12.2021 – 09.01.2022
 28.02 – 06.03.2022
 25.04 – 01.05.2022
 14.06 – 31.08.2022

2022/2023
 24.10 – 30.10.2022
 22.12.2022 – 08.01.2023
 27.02 – 05.03.2023
 24.04 – 30.04.2023
 14.06 – 31.08.2023

2023/2024
 23.10 – 29.10.2023
 21.12.2023 – 07.01.2024
 26.02 – 03.03.2024
 22.04 – 28.04.2024
 13.06 – 31.08.2024

Allikas: HTMi pressiteade

Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler Robert Lippini sõnul võime olla uhked, et igal tasemel haridus on kõikidele Eesti inimestele ligipääsetav. „Nii kutse- kui kõrgharidust on võimalik omandada õppija jaoks tasuta. See on kahtlemata elukestva õppe edu üks alustala, et ka näiteks kõrgharidusega vanemaealised inimesed võivad minna kutsekooli. Elukestvat õpet on tänapäeva ühiskonnas raske üle tähtsustada. See on iga inimese ja kogu majanduse edu võti.“

Lippin toonitas, et hea kättesaadavuse kõrval on oluline tõsta noorte huvi kutsehariduse vastu ning vähendada õpingute katkestajate arvu. Kutsekeskhariduse omandavad nominaalajaga veidi rohkem kui pool õppijatest (54%), üldkeskhariduses on sama näitaja 85%.

Kõigist keskhariduse tasemel õppijatest, st gümnaasiumi-, kutsekeskhariduse ja 4. taseme kutseõppe õpilastest õppis  2018. aastal kutseõppes 40%, mis on võrreldav OECD riikide keskmisega (42%). Keskmine kutseõppes õppijate vanus Eestis on 24 eluaastat ja keskhariduses 18.

Kutseõppes on ülekaalukalt kõige populaarsemad tehnika, tootmise ja ehituse erialad, kus õpib 50% kõigist kutseõppuritest, järgnevad teenindusvaldkondade õppekavad, kus osaleb 28% kutseõppuritest. IKT õppekavad on Eestis võrreldes OECD keskmisega populaarsemad. Eestis on õppijate osakaal 12% ja OECD riikides keskmisel 4%.

Töökohapõhine õpe on Eestis üha populaarsem, ulatudes 6 protsendini kõigist kutseõppes keskhariduse tasemel osalejatest. Riikide võrdlus aga osutab, et arenguruumi on veel palju – OECD riikide keskmine näitaja on 34%.

2019. aastal olid 25–34-aastaste kutseõppe lõpetajate tööle saamise võimalused võrdväärsed üldkeskharidusega noortega, mis on OECD riikides erandlik.

Kui OECD riikides on õpilaste ja õpetajate suhe kutse- ja üldkeskhariduses sarnane, siis Eestis on üldkeskhariduse tasemel iga õpetaja kohta 14 ja kutseõppes 18 õppijat. Naissoost õpetajate osakaal on küll suurem nii kutse- kui üldkeskhariduses, kuid mehi on rohkem kutsehariduses. Vastavalt on meeste osakaal kutsehariduses 40% ja üldkeskhariduses 23%.

Võrreldes OECD keskmisega on Eestis üldhariduses klassikomplektid väiksemad. Seda peetakse haridussüsteemi tugevuseks, mis tuli selgelt esile ka kevadisel COVID-19 perioodil.

OECD toob muuhulgas välja, et sarnaselt teistele OECD riikidele on Eestis investeeringud õpilase kohta kutsehariduses suuremad kui üldkeskhariduses. Samas jääb koguinvesteering haridussüsteemi ühe õpilase kohta alla OECD keskmise. Küll aga on Eesti liikumas positiivses suunas, sest aastatel 2012 kuni 2017 suurenes haridusrahastus alusharidusest kõrghariduseni õppija kohta keskmiselt 2,5%.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. Education at a Glance 2020 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutseõppeasutusi toetatakse 1,7 miljoni euroga

Konkurssi korraldavad Haridus- ja Noorteamet, Lastekaitse Liit ja TalTech.

Õpilasvõistlus “Valede jaht” toetab õpilaste teadmisi ja oskusi internetis valede märkamisel. Konkurss annab pildi ka sellest, millised valed õpilaste inforuumi jõuavad ja millist infot noored valeks peavad. Õpetajad ja lapsevanemad on oodatud õpilasi valede jahil toetama, nendega sel teemal arutlema ja vajadusel aitama ka võistlustöö vormistamisel.

"Internet on suurepärane koht, see ühendab inimesi ja aitab jagada infot. Kahjuks on see ka koht, kus salakavalad pahalased saavad oma hämarate eesmärkide täitmiseks valesid levitada. Internetti kinni panna ei saa ja kõiki postitusi on võimatu kontrollida. Seetõttu on ainuke võimalus õppida valet ja manipulatsiooni ära tundma. Õpilasvõistluse "Valede jaht" eesmärk ongi meie koolinoortele maast madalast õpetada, kuidas tõde valest eristada ja kuidas takistada vale kiiret levikut," ütleb võistluse üks korraldajaid, õpetaja Diana Poudel.

Žürii valib välja võistlustööd, mille alusel luuakse e-test “Vale versus tõde internetis”, mida saavad edaspidi õppetöös jm kasutada kõik huvilised. Kõikide osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Loosimised viiakse läbi neljas vanuseklassis.

Konkurss “Valede jaht”

Kellele võistlus on mõeldud? 

Võistlusele on oodatud 7-19-aastased õpilased nii üksi kui ka kuni viieliikmelise tiimina. Soovi korral võivad õpilased kaasata ka mentori, näiteks õpetaja või lapsevanema.

Kuidas osaleda? 

Võistlusel osalejad otsivad internetist valesid, vormistavad need võistlustööks ja esitavad võistluse lehel oleva vormi kaudu. Üks osaleja või grupp võib esitada kuni kaks tööd. Valesid võib otsida mis tahes kategoorias – meemid, videod, animatsioonid, infograafikud, uudised, reklaamid, veebilehed, e-kirjad, sotsiaalmeedia postitused jmt.
Viimane päev võistlustöö esitamiseks on 20. oktoober 2020.

Lisainfo: 
www.targaltinternetis.ee/valedejaht/ 
 

Veebiseminarid osalejatele ja mentoritele

 Õpilasvõistluse “Valede jaht” osalejate toetuseks korraldab Haridus- ja Noorteamet kaks veebiseminari:

15. septembril kell 16 – otse-veebiseminar gümnasistidele, mida on oodatud jälgima ka õpetajad ja lapsevanemad. Link veebiseminarile avaldatakse enne toimumist Targalt internetis kodulehel.
16. septembril kell 18 – veebiseminar õpetajatele ja lapsevanematele, kes toetavad konkursil osalevaid õpilasi. Seminarile saab registreeruda siin.

Võistlus toimub laste ja lapsevanemate teadlikku internetikasutust toetava Targalt internetis projekti raames.

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Leon Seibert on Unsplash

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli meediauurijad: Eesti lapsed tegutsevad internetis targalt

Peakorraldaja Helin Haga avaldas lootust, et valitud teemad pakuvad kuulajatele üllatavaid uusi fakte ning tekitavad publiku ja esinejate vahel elava arutelu. “Lisaks ametlikele ettekannetele ja paneeldiskussioonidele saab töötubades valmistada lämmastikujäätist ja uurida toidu vaakumpakendamise põhimõtteid,” selgitas ta.

Haga ütles, et tulevikutoidu ümber keerleb erinevaid müüte ja kahtlusi, millesse konverents püüab selgust tuua. “Kindlasti leidub meist osade jaoks tulevikus nii laboris kasvatatud liha kui ka putukatest roogasid, välistatud pole ka taimsete alternatiivide üha parem valik erinevates toidugruppides,” selgitas ta.  

Peakorraldaja sõnul on konverentsi eesmärk anda kõigile külastajatele kaasa mõned head näpunäited ja uudiskillud, mille põhjal saaks teha informeeritud toiduvalikuid. “Loodame, et hoolimata maailma looduse ja majanduse keerulistest olukorrast ei jää konverentsilt kõlama mitte üksnes probleemid, vaid ka võimalikud lahendused,” rääkis Helin Haga. Ta lisas, et konverentsile on oodatud kõik täiskasvanud huvilised, mitte ainult erialaspetsialistid.

Helin Haga märkis, et koroonaohu tõttu tuleb osalejatel arvestada veidi rangemate nõuetega. “Konverents toimub Teadlaste öö raames ja on kõigile osalejatele tasuta, aga ohutuse tagamiseks määrame me sel korral kõikidele registreerunutele numbrilised istekohad, mis on siduvad,” selgitas ta.

Haga rääkis, et Teaduskeskus AHHAA on alates 2017. aastast osalenud üle-Euroopalises projektis FIT4FOOD2030, mille eesmärgiks on viia ellu Euroopa Liidu FOOD 2030 arengukava – muuta Euroopa toidusüsteem jätkusuutlikuks, “tulevikukindlaks” ja kaasavaks. “Konverents on AHHAA-poolse projektitegevuse lõppakord, millega soovime tuua kokku eri valdkondade eksperdid, et näidata, mida Eestis tehakse selleks, et toidusüsteem (alates tootmisest ja kasvatamisest kuni lõpptarbijani jõudmiseni) muutuks tõhusamaks ja paindlikumaks,” sõnas ta.

Tulevikutoidu konverents “Mis me homme sööme?” toimub 25. septembril kell 10.30 AHHAA teaduskeskuses. Osalemine on tasuta, vajalik on registreerimine: www.teadlasteöö.ee/tulevikutoit.

Konverents toimub projekti FIT4FOOD2030 raames, mis on rahastatud Euroopa Liidu Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammist, lepingu number 774088.

Allikas: AHHAA teaduskeskuse pressiteade

Ootame kõiki Eesti üld- ja kutsehariduskoole kandideerima aasta kooli tiitlile. Oma kooli saab konkursile esitada kuni 27. septembrini.

Konkursi eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes – kohana, kus õppimine on inspireeriv ja innovaatiline, digilahenduste kasutamine õppetöös on pigem norm kui erand, tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt, hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted. 

Projekt annab võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – erilist ja innovaatilist õpikeskkonda, põnevaid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda ning kõike muud, mida koolipere ise oluliseks peab. Konkursiga soovime märgata ja tunnustada neid kooliperesid, kes on sel aastal leidnud nutikaid viise, kuidas õppetöö edukalt toimima panna.

Konkurss toimub juba kolmandat aastat. 

Konkursi tingimused leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi kooliaasta alguse tervitus

Hetkel on käimas lastele ja noortele mõeldud kodeerimise teemaline projekt nimega Meet and Code, mis on osa ka Europe Code Weekist. Meet and Code algatus on sellel aastal Eestis täiesti uudne. Projekti on kaasatud juba 35 Euroopa riiki, neist 11 on sel aastal täiesti uued, sealhulgas Eesti.

Miks võiks noortega tegelevad MTÜd selles projektis osaleda?
• Meet and Code on Eestis uus, seetõttu on toetuse saamine endiselt suhteliselt lihtne.
• Veebiürituste korraldamiseks pakutakse toetust summas 400 eurot.
• Toetus on mõeldud  8- kuni 24aastastele lastele ja noortele töötoa korraldamiseks.
• Lihtne ja kiire registreerimisprotsess.
• Meet and Code kogukond üle Euroopa mõtleb noore põlvkonna tulevikule, et kaitsta neid digitaalse tõrjutuse ja tööturul esinevate raskuste eest tulevikus.

Lisainfo Meet and Code koduleheküljelt ja FB lehelt.
• Kodulehekülg: https://meet-and-code.org/ee/ee/
• Facebook: https://www.facebook.com/techsoupestonia ning samuti eestikeelse TechSoup Estonia Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/meetandcode.

Siit leiab ka infolehe. 

 Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast
• Robotid koolitundi Digivihiku abil

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud illustratsioonipreemia anti esmakordselt üle 2019. aasta sügisel Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva puhul ja selle pälvis Regina Lukk-Toompere. Rahalise preemiaga kaasnes võimalus korraldada personaalnäitus lastekirjanduse keskuses. Laureaat soovis aga oma tööde kõrval tõsta esile ka kõikide kaasnominentide illustratsioone, mistap saab keskuses imetleda kokku viie eesti raamatukunstniku pilte.

Marja-Liisa Platsi illustratsioon

Näitusest võtavad lisaks Regina Lukk-Toomperele osa Marja-Liisa Plats, Ulla Saar ja Catherine Zarip. Tegemist on eesti illustratsioonikunsti tipptegijatega, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud mitmeid suurepäraseid raamatuid, mille illustratsioone lastekirjanduse keskuse galeriis uudistada saab.

Regina Lukk-Toompere illustratsioon

Lastekirjanduse keskuse direktori Triin Soone sõnul on lasteraamatus pilt vahel isegi olulisem kui tekst, sest armsamad lapsepõlveraamatud jäävad sageli meelde just tänu piltidele. „Oleme rõõmsad, et Eesti lasteraamatuillustratsioon on põnev, isikupärane  ja täiesti võrreldav maailma tipptasemega. Selle kunstiliigi esiletõstmiseks ja autorite tunnustamiseks saigi aasta tagasi ellu kutsutud Edgar Valteri illustratsioonipreemia. Nüüd on meil suurepärane võimalus pärjatute originaalloomingut lähemalt kaeda,“ lisas Soone.

Catherine Zaripi illustratsioon

Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. 

Preemia väljaandmist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: keskuse pressiteade

Samal teemal:

• Eesti illustraatorite ühisnäitus lastekirjanduse keskuses