Teemaveerandid

Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on B2-tasemel lõpueksami sooritamine kauaoodatud võimalus, mis toetab õpilaste motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist. "Nüüd on tublidel õpilastel, kelle eesti keele oskus on nõutavast kõrgem, võimalik saada koos põhikooli lõpudokumentidega ka seda kinnitav tunnistus. Julgustan õpilasi juba enne põhikooli lõpuklassi oma keeleoskust proovile panema ning keeleõppes suuremaid eesmärke seadma," sõnas Reps.

Seni on õpilastel olnud võimalik sooritada põhikoolis riiklikus õppekavas nõutav eesti keele kui teise keele lõpueksam üksnes B1-tasemel. Seega juhul, kui noor oskas eesti keelt kõrgemal tasemel ning isegi siis, kui tal oli vastav tasemetunnistus, pidi ta põhikooli lõpetamiseks sooritama B1-taseme lõpueksami. Nüüd aga saavad õpilased soovi korral juba 7. või 8. klassis sooritada koos põhikooli lõpetajatega B1-taseme eksam ning 9. klassis koos gümnaasiumi lõpetajatega B2-taseme eksam. Juhul, kui B2-taseme eksamil jääb õpilasel keeletase saavutamata (ehk ta saab eksamil alla 60 punkti), saab ta põhikooli lõpetada varasemalt sooritatud B1-taseme eksami tulemusega.

Järgmisel õppeaastal on üleminekuperiood, mil õpilane saab omal initsiatiivil sooritada B2-tasemeeksami ning vastava tunnistuse koolile esitada. Sellisel juhul ei pea õpilane põhikooli lõpetamiseks sooritama B1-tasemel lõpueksamit.

Teine määruse muudatus näeb ette, et edaspidi hakatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandma andmeid ujumise algõpetuse läbimise kohta. Põhikooli riikliku õppekava kohaselt peavad kõik õpilased, kes asusid õppima alates 2017/18 õppeaastast, omandama I kooliastme lõpuks ujumisoskuse. Tänavu lõpetasid I kooliastme esimesed uue ujumise algõpetuse programmi järgi õppinud lapsed. Muudatusega luuakse võimalus ujumisõpetuse andmeid registrisse kanda ning tulevikus saab EHISest andmeid selle kohta, mitu ujumistundi on õpilane läbinud ja mis tasemel on tema ujumisoskus.

Kolmas muudatus annab enne 2004. aastat väljastatud lõpudokumentide omanikele võimaluse taotleda nende EHISesse kandmist. Eestis väljastatud lõpudokumentide puhul lisab lõputunnistusi registrisse dokumendi väljastanud õppeasutus või tema õigusjärgne ning välismaal väljastatud lõputunnistuste puhul lisab andmed EHISesse ENIC/NARIC keskus.

Allikas: HTMi pressiteade

Euroopa innovatsiooni võrdlustabelis jagunevad riigid tulemuste põhjal nelja rühma: innovatsiooniliidrid ning tugevad, mõõdukad ja tagasihoidlikud innovaatorid. Innovatsiooniliidrina jätkab sarnaselt eelmise aastaga Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani, Madalmaad ja Luksemburg. Eesti kuulub tugevate innovaatorite rühma koos Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Portugaliga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor märkis, et Eesti tõusis tugevate innovaatorite rühma esmakordselt eelmisel aastal ning on nüüd hoidnud oma positsiooni. „Meie tugevate külgedena tuuakse esile innovaatiliste väike- ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd teistega, kaubamärgitaotluste arvu, elukestvas õppes osalemist, rahvusvahelist teaduskoostööd ning investeeringuid teadus- ja arendustegevusega mitte seotud innovatsiooni,“ sõnas Pihor. Eesti innovatsiooni nõrgemate külgedena paistab silma, et Eesti ettevõtted tegelevad tagasihoidlikult turu- ja organisatsiooniinnovatsiooniga ning investeerivad vähe teadus- ja arendustegevusse. Lisaks on Eestis Euroopa keskmisega võrreldes märgatavalt madalam kesk- ja kõrgtehnoloogiliste ning teadmusmahukate toodete ekspordi maht ja vähene hõive kiiresti kasvavates ettevõtetes.

Euroopa innovatsioonitabelis võrreldakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid nii ELi riikides kui ka teistes Euroopa ja naaberpiirkondade riikides. Hinnatakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid, nagu innovatsioonisõbralik keskkond, intellektuaalse omandiga seonduv (sh patendi- ja kaubamärgitaotlused), teadussüsteemi atraktiivsus, toetusmeetmed, inimressursid (sh kõrgharidusega inimeste osakaal, elukestvas õppes osalemine, doktorikraadi kaitsmine) jpm.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Alex wong on Unsplash

Samal teemal:

• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini

Taotlusvoorus laekus kokku kuuelt kõrgkoolilt seitse koostööprojekti taotlust, mille eelarve oli  672 466 eurot.

„Balti teaduskoostööprogrammi üks osa on EMP/Norra kõrghariduse koostööprogramm, mille taotlusvoor oli avatud keset koroonapandeemiat ning kuigi taotlusi esitati tavapärasest mõnevõrra vähem, siis võime uhked ja õnnelikud olla, et Eesti kõrgharidusasutused mõtlevad mitu sammu ette ning esitatud taotluste kvaliteet oli väga hea, toetuse saanud projektide keskmine hinne oli 88 punkti 100st,“ selgitab Sihtasutuse Archimedes vanemspetsialist Sabina Sägi.   

Taotluste teemade ring oli väga varieeruv: näiteks sotsiaalteadused, keskkonnateadlikkus, lennundus, tekstiil jne. Hindamise järgselt otsustati toetada nelja koostööprojekti. Valdavalt on tegemist kaheaastaste projektidega, mille toetussumma varieerub 95 000 eurost kuni 128 000 euroni. Kuigi tänavu oli taotlusi vähem, on toetusesaajate ring laienenud, sest esmakordselt on nende seas Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Lennuakadeemia.

EMP/Norra koostööprogramm toetab Tartu Ülikooli projekti, millega tehakse õppematerjale tekstiilitudengitele ning võrreldakse kohaliku lambavilla kasutamist ja tööstust Eestis ja Norras. Eesti Lennuakadeemia teeb koosöös Norra partneriga integreeritud simulatsioonipõhise õppemooduli nii bakalaureuse kui ka magistri lennundusvaldkonna tudengite jaoks. Tallinna Tehnikakõrgkooli koostööprojektiga luuakse elektrooniline töövihik Eesti ja Islandi ettevõtete piiriülestest ülesannetest. Tallinna Ülikooli projekt loob e-raamatu laste kaasamisest lastekaitsetöös. 

Euroopa Majanduspiirkonnast on partneritena kaasatud Oslo Metropolitan University, The Arctic University of Norway, University of Akureyri, University of South-Eastern Norway, Telespinn AS ning Eestist Tallinna Tehnikakõrgkool ja ettevõte Muru Minimill. 

Euroopa Majanduspiirkonna kõrghariduse koostööprojektid tugevdavad kõrgkoolidevahelist pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning võimaldavad üliõpilaste ja õppejõudude erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas. Rohkem informatsiooni leiab sihtasutuse kodulehelt. Järgmine Euroopa Majanduspiirkonna kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor on 2021. aasta kevadel. 

Allikas: SA Archimedes pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab nelja kõrgkooli innovaatilisi projekte enam kui poole miljoni euroga
• Mess tutvustab välismaal õppimise võimalusi

Andekate eesti illustraatorite aastanäitus lastekirjanduse keskuses on kujunenud toredaks traditsiooniks. Kunstnikud saavad keskuses kokku juba seitsmendat korda ning tavapäraselt kuulutab nende ühine näitus kevade algust. Sel aastal lükkus avamine pandeemia tõttu mõne kuu võrra edasi ning huvilistel on võimalik kohalikku illustratsioonikunsti nautida hoopiski kesksuvel. 

Kunstnikud eksponeerivad illustratsioone raamatutest, mis on juba poelettidel saadaval, kui ka neist, mis veel trükki pole jõudnud. Juba kogenud illustraatorite loomingu kõrval näeb ka nooremate illustraatorite töid. Teiste hulgas astuvad näitusel üles Anne Linnamägi, Ulla Saar, Regina Lukk-Toompere, Kristi Kangilaski, Kertu Sillaste, Viive Noor, Piret Mildeberg, Ülle Meister, Kadri Ilves, Gerda Märtens, Tuulike Kivestu, Anne Pikkov.

Näitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud tööpäevadel kell 10–17.

Viive Noore illustratsioon "Daamid"

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse info

Samal teemal:

• Nukitsa konkursil selgusid Eesti laste lemmikkirjanik ja -illustraator

Peaaegu kõikidesse Eesti ülikoolidesse esitati sel aastal rohkem sisseastumisavaldusi kui möödunud aastal. Õppekavade suhteline populaarsus selle ajaga aga eriliselt muutuda ei jõudnud.

Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joost ütles, et kõige rohkem head meelt teeb avalduste arvu kasv õpetajakoolitusega seotud õppekavadele. "Meil on mitmeid õpetajakoolituse õppekavasid, kus esitatud avalduste arv on viimase viie aasta suurim," lausus Joost.

Loe artiklit pikemalt ERRi portaalist Novaator! 

Foto: Photo by Element5 Digital on Unsplash

Samal teemal:

• Kriis tõstis huvi õppimise vastu: Tallinna Ülikooli esitati rekordarv sisseastumisavaldusi
• Tartu Ülikooli esitati taas rekordarv sisseastumisavaldusi

Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialadele laekus 6114, magistriõppe erialadele 1688 ja doktoriõppesse 56 avaldust. Välistudengite vastuvõtt kestab augusti lõpuni, praeguseks on välismaalt laekunud üle 1300 avalduse.

Kõige enam on kõrghariduse esimeses astmes sisseastumisavaldusi psühholoogia päevaõppesse (630 avaldust), järgnevad alushariduse pedagoog sessioonõppena (328 avaldust) ning haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (317 avaldust). Magistriõppes laekus enim sooviavaldusi järgnevatele erialadele: organisatsioonikäitumine (152 avaldust), sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (147 avaldust) ning hariduse juhtimine (87 avaldust). Kõik nimetatud erialad on sessioonõppes.

Suurim konkurss on traditsiooniliselt bakalaureuseõppe erialadele, mis on ka eelnevatel aastatel olnud menukad. Kõrgeim konkurss on psühholoogia päevaõppesse (15,75 avaldust õppekohale), mis on vabariigi kõrgeim. Järgnevad haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (konkurss 12,68), kehakultuur sessioonõppena (11,8 avaldust kohale), reklaam ja suhtekorraldus päevaõpe, reklaami suund (konkurss 11,27 ühele kohale) ja eripedagoogika sessioonõpe (9,96 avaldust kohale).

Loe pikemalt Tallinna Ülikooli kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas
• Eesti kõrgkoolide vilistlased on lõpetatud õpingutega rahul ja töötavad õpitud erialal

Seda on 10% rohkem kui eelmisel aastal, mis näitab hüpet viimaste aastate kasvusuundumuses. 

Kõrghariduse esimesel astmel õppimiseks esitati 8814 avaldust, magistriõppes jätkamiseks 4491 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 552 avaldust. Esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Huvi Tartu Ülikoolis õpinguid jätkata on kasvanud kõigis õppeastmetes, kuid kõige rohkem avaldusi (2609) esitati eestikeelsesse magistriõppesse, mida on veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Sihtrühmad on leidnud üles 2020/21. õppeaastaks avatavad uued õppekavad – näiteks soovib koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga avatava andmeteaduse õppekava alusel õppima asuda 81 kandidaati, kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava kandidaate on 106. 

Kõrghariduse esimese astme eestikeelse õppekava järgi soovib õppida 8330 inimest, st 6% rohkem kui eelmisel aastal. Nagu tavaliselt, esitati enim avaldusi (647) arstiteaduse õppimiseks, järgnevad psühholoogia (456) ja informaatika (444). 

Magistriõppes soovitakse enim omandada IT-teadmisi. Eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ alusel õppimiseks saabus 314 avaldust, informaatika ingliskeelse õppekava puhul 299 ja tarkvaratehnika ingliskeelse õppekava puhul 234 avaldust. 

Kolmandat aastat järjest on kasvanud õpetajakoolituse magistriõppe avalduste arv (508), mida on eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra rohkem ja mis on 2017. aastaga võrreldes kahekordistunud. 

Doktoriõppesse esitati kõige rohkem avaldusi majandusteadusesse, informaatikasse ja arstiteadusesse.  

Paljude Tartu Ülikooli esimese astme õppekavade puhul on kehtestatud vastuvõtulävend (punktisumma, mille ületamine tagab vastuvõtu). Selle alusel on 1500 tudengikandidaati taganud endale juba praeguseks  õppekoha. Ülejäänuil tuleb sõltuvalt õppekavast teha sel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksamite tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetud üliõpilaste esmased nimekirjad 14. juulil. Hiljemalt 16. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohti täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.

Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikidel õppeastmetel õppima ligikaudu 4200 uut üliõpilast.

Allikas: TÜ pressiteade 

„Oskus oma teadustööd tutvustada, sellest põnevalt ja köitvalt rääkida ja teha seda nii, et see ka teistele huvi pakub, on väga suur väärtus. Teadusagentuur on juba aastaid parimaid teaduse populariseerimise projekte tutvustanud ja tegijaid tunnustanud. Teeme seda ka nüüd ning kutsume kõiki oma ägedaid projekte ja põnevaid töid konkursile esitama,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. 

Varasematel aastatel on elutööpreemia pälvinud Ain Kallis, Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nähtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kõnelejad.

Tunnustusettepanekuid saab esitada alates 1. augustist teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september.

Allikas: korraldajate info 

„Oleme sisseastumiskonkursiga igati rahul. Hea meel on näha, et huvi tervishoiu valdkonna erialade vastu on väga suur. Kevadine pandeemia on selgelt näidanud, kui väärtuslikud on kõrgetasemelise väljaõppega tervishoiutöötajad ja see, et neid oleks riigis piisavalt,“ sõnas kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar.

Kokku laekus vastuvõtul 421 õppekohale 1842 kandideerimisavaldust, mis on viimase viie aasta võrdluses suurim. Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Eve Müür lisas, et kandideerijate hulgas on tänavu tavapärasest rohkem ka neid, kes lõpetasid gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga.

Võrreldes varasemate aastatega on oluliselt kasvanud  huvi õe õppekava vastu, kuhu esitati kokku 549 avaldust. Tavapäraselt on rakenduskõrghariduses kõige suurem konkurss füsioterapeudi õppesse asumiseks (13,8 avaldust kohale) ning suurt huvi pakub ka ämmaemanda õpe (6,6 avaldust kohale). Kutseõppes on populaarseim erakorralise meditsiini tehniku eriala, kuhu esitati 4,6 avaldust õppekohale.

Suvisel vastuvõtul ootas Tartu Tervishoiu Kõrgkool kandideerima magistriõppes terviseteaduse õppekavale, rakenduskõrgharidusõppes õe, ämmaemanda, füsioterapeudi, bioanalüütiku, radioloogiatehniku ning tervisekaitse spetsialisti õppekavadele. Kutseõppes toimus vastuvõtt massööri, tegevusjuhendaja, lapsehoidja ja erakorralise meditsiini tehniku õppekavadel.

15. novembrini saab dokumente esitada 2021. aasta alguses alustavale ingliskeelsele radiograafia magistriõppekavale kandideerimiseks. Lisainformatsioon vastuvõtu kohta www.nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade

„Ootame konkursile osalema kõiki tublisid mullu või sel aastal teadustöö kirjutanuid. Tänaseks juba pika traditsiooniga konkurss on ellu kutsutud selleks, et väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Hea meel on tõdeda, et juba teist aastat on jagatavate eripreemiate hulk suurem kui varasematel konkurssidel,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. 

Preemiafond on sel aastal üle 77 000 euro. Riiklikud preemiad antakse välja neljas valdkondlikus kategoorias:

·         rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;

·         magistriõppe üliõpilaste teadustööd;

·         doktoriõppe üliõpilaste teadustööd;

·         kaks valdkondade ja tasemete ülest peapreemiat.

Lisaks riiklikele preemiatele antakse välja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ja riigiõiguse sihtkapitali, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemiad.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 29. korda.

Allikas: ETAGi pressiteade