Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime


Avaldaja:Madli Leikop22. Veebruar 2019

Neljapäeval, 21. veebruaril toimus HITSA esimese “Hariduse tehnoloogiakompassi” esitlus. Vestlusringis arutleti, kas peaksime üldse rääkima tehnoloogia kasutamisest õppetöös kui millestki erilisest ja teistsugusest.

“Hariduse tehnoloogiakompass” sündis koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega. See on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. “Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

kuula.jpg

“Hariduse tehnoloogiakompass” hakkab nüüdsest ilmuma igal aastal ja selle leiab veebist aadressilt http://kompass.hitsa.ee. Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas esitlusel, et digiõpikud ja infosüsteemid loovad uusi võimalusi õppimiseks. Uudseimad tehnoloogiad, nagu näiteks liitreaalsus või masinõpe ootavad veel laialdasemat rakendamist. Minister sõnas, et peame tähelepanu pöörama tehnoloogia õigel eesmärgil rakendamisele ja kasutamiskultuurile. “Peame suutma tehnoloogia oma laste kasuks tööle panna parimal võimalikul viisil, et toetada aina enam ka erilisi lapsi. Oluline on ka lapsi trendidega kaasuvateks ohtudeks ette valmistada.”

Reps.jpg

Tehnoloogiakasutusele keskendunud vestlusringis “Kuidas õpetada tulevikku?” osalesid Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere, GAGi õpilane, õpetaja ja IT-juht Eero Ääremaa, tehnoloogiaekspert Innar Liiv ja haridusvaldkonna ettevõtja Märt Aro. Vestlusringi juhtis Henrik Roonemaa. Allpool valitud lõike mõttevahetusest. 

Miks arutleme selle üle, kas tehnoloogia ja õppetöö kuuluvad kokku? Pastapliiats oli kunagi ka tohutu uuendus, mida ei tahetud koolitundi lasta (rikkuvat käekirja ära!), täna muigame selle üle. 

Eero Ääremaa: Õpilased ei peaks tehnoloogiat õppima õppimise pärast. Nad peavad mõistma, kuidas tehnoloogia teeb õppimise kergemaks. Näiteks kõige lihtsam asi, referaadi vormistamine Wordi programmis, missugused on seal tööd lihtsustavad võimalused. Õpin nii referaati tegema kui Wordi kasutama. 
Mart Laanpere: Eesti kooli eripära ja tugevus on nende suur autonoomia. Koolil ongi õigus otsustada, kas tähtsam on tehnoloogiakasutus või näiteks isamaaline kasvatus. Üks asi on tehnoloogia hariduses, mis võiks meie ümber nii loomulikuks muutuda, et ei pane tähelegi, mis vidinad klassiruumis on. Teine asi on tehnoloogiaharidus ehk oskus tehnoloogiat kasutada. See on nagu keeleõpetus, kus on grammatika, süntaks, ortograafia. Et tehnoloogia muutuks koolikultuuri lahutamatuks osaks, sellega tuleb tegeleda. Aga koolidel on erinevad lähenemised ja igal on oma tempo. 

Mare Räis: Loodan, et koolijuht ei pea enam pead murdma, kas olemasoleva raha eest teha statsionaarne arvutiklass või osta tahvelarvuteid. Kool teab, mis suunas nad areneda soovivad. Koolikeskkond peab olema nii loomulik, kui vaja, võtab laps arvuti, kui vaja, võtab kruvikeeraja. Kõik algab baasasjadest. 

Märt Aro: Räägime, nagu tehnoloogia oleks tohutult uus asi hariduses. Johannes Gutenberg leiutas trükipressi mitu sajandit tagasi, igas koolis me selle tulemust kasutame. Tehnoloogiaid jääb järjest ajalukku, praegu vaatame uut põlvkonda ja uusi võimalusi. Talendid tuleb noorte seast maksimaalselt üles leida, see on see koht, miks peame kaaluma tehnoloogia rakendamist koolis. 

Vestl.jpg

Kuidas suhtute arvamusse, et nutiseadme ja arvuti kasutamine tunnis viib õpilase tähelepanu mujale? Et nad on liiga palju ninapidi arvutis?

Mart Laanpere: On inimesi, kes suudavad mitmes keskkonnas korraga toimetada, nad on siis produktiivsemad kui ühele ülesandele keskendudes. Tulebki olla paindlik, õpetaja ei saa suhtuda nii, et minu klass, minu reeglid. 

Innar Liiv: Kui õpetaja klassi ees räägib, aga laps eelistab samal ajal nutiseadmes olla, siis ta saab sealt lihtsalt põnevamat infot. 

Märt Aro: Praegu saab geograafiaõpikust lugeda, kuidas Amazonase džunglis elu käib. Samal ajal võiks ju VR-prillid ette panna ja ühel hetkel kogu klassiga virtuaalsesse džunglisse siseneda. Tõenäoliselt on siin suur tunnetuslik erinevus. 

Mare Räis: Tehnoloogia toomine koolidesse võimaldab teatud gruppidel õppida nii nagu neile kõige paremini sobib. Meil on koolis kokkulepped, mis tehnoloogisi oskuseid ja seadmeid mis vanuses õpetame. Aga probleem on, et uurime ja katsetame ingliskeelseid keskkondi. 

Mida saab koolis kohe teha tehnoloogia kasutuselevõtkus, mis ei nõuaks kogu maailma raha ja riigikorra muutmist?

Eero Ääremaa: Andke rohkem vastutust, IT-alaseid projekte õpilastele. Tihti teavad õpilased tehnoloogiast rohkem kui õpetajad. Las õpilased ja õpetajad vahetavad aeg-ajalt kohad. 

Märt Aro: Inimene peab tegelema oma tugevuste arendamisega. Kui tahad teha maailma parimaid asju, pead olema ambitsioonikas ja milleski tugevam kõigist. Haridusvaldkonnas on eriti raske leida inimesi, kel oleks armastus haridusvaldkonna arendamise vastu ja kes samas oleksid maailma parimad. 

Mare Räis: Kasutaks seda hästi, mis olemas on. Aga praktilisi uurimisvahendeid võiks koolis olla rohkem. 
Innar Liiv: Tundide slavestamine ja järelvaatamine nende õpilaste jaoks, kes puudusid või kes tahavad korrata. Vajab muidugi kokkuleppeid, aga oleks üks mõistlik asi. 

Mart Laanpere: Kõigepealt tuleb õppida kasutama neid tehnoloogiaid, mis juba on olemas. Telefon taskus on ka õppimisvahend. Seda tuleb selgitada õpetajatele ja lapsevanematele enne kui ära keelamise teed minnakse.

Fotod: JP Hion

46390935814_b64a68e341_z.jpg

Samal teemal: