Teemaveerandid

Sel aastal juba 13. korda toimuv konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja lahendusi leidma. Nii näiteks olid eelmisel aastal konkursile esitatud tööde hulgas: riidepuu, millega laps saab hakkama igas olukorras; korgiga hapukoorepakk; lastele ohutu kurgiviilutaja; lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade hooldamise kandi raud; sularaha desifintseerimiseks ja valeraha tuvastamiseks mõeldud rahapesumasin; lahendused, kuidas taimekasvatuse abil vabaneda pikkadel kosmosereisidel tekkivast tolmust; elektrooniline tunniplaan koolis kasutatavate mobiilsete tundide jaoks. 

Eelmisel leiutajate konkursil osalenud ja sel kevadel Lümanda Põhikooli 9. klassi lõpetanud Gert Lonks ütles, et teda ajendas leiutama tema enda elus tekkinud probleem, millele ta soovis lahenduse leida. Gert leiutas ja ka ehitas valmis seadme Fasty, mis aitab kodus kasutatavaid seadmeid sisse lülitada täpselt sellistel kellaaegadel ja kuupäevadel, nagu ise soovime. „Lisaks sellele, et võitsin konkursil eripreemia, sain lahendatud oma probleemi ja täiendasin enda elektroonika-alaseid teadmisi. Samuti tõestasin ka endale ja teistele, et suudan midagi luua, olla innovaatiline ja leidlik ning saan hakkama asjadega, millesse keegi ei uskunud. Kui suudan midagi sellist teha nii noorelt, siis kümne aasta pärast saadan kindlasti korda midagi veel paremat,“ ütles Gert.  Ta innustab leiutamisega tegelema ka teisi õpilasi, öeldes, et see ei pea alati tähendama millegi täiesti uue ja maailmas enneolematu loomist, vaid vahel hoopis mõne olemasoleva leiutise täiustamist. 

Konkursi auhinnafond on 25 950 eurot. Preemiaid ja auhindu jagub nii õpilastele alates eelkoolist kuni 12. klassini kui ka juhendajatele ja parimale koolile. 

Vanema vanuserühma tööde hulgast valitakse Eesti esindaja maailma suurimal õpilaste teadus- ja inseneeriakonkursil ISEF (International Science and Engineering Fair) Ameerika Ühendriikides.

Konkursi tulemused avalikustatakse ja auhinnad antakse üle detsembris.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Põhjalikuma info konkursi tingimuste, tööde esitamise ja nõuete kohta leiab konkursi kodulehelt www.etag.ee/leiutajad.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Photo by Louis Reed on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti 42 parimat õpilasleiutajat saavad auhinnad
• Noored leiutajad ragistasid suvekoolis ajusid

„Meie senises giidi õppekavas oli suur rõhk ka loodusgiiditööl, nüüd saavad õppijad spetsialiseeruda kas kultuuri- või loodusgiidi erialale. Sel sügisel plaanime avada kultuurigiidi ning järgmisel loodusgiidi eriala,“ rääkis ametikooli turismiteeninduse õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu.

Tamsalu sõnul on ametikooli giidiõppe tugevuseks suur praktilise õppetöö maht. „Palju liigutakse jalgsi, jalgrataste või autodega ringi ja uuritakse vaatamisväärsuseid koha peal. Meie eelmistes giidirühmades on olnud ka palju õppijaid mandrilt. Avastatakse ka teisi turismisihtkohti väljaspool Saaremaad.“

Kultuurigiidi õppeaeg on 2 aastat. Esimese õppeaasta lõpuks valmistatakse ette ühepäevane ekskursioon Saaremaal. Teise õppeaasta lõpus viiakse läbi kolmepäevane ringsõit mõnda teise Eesti piirkonda.

Õppetöö viiakse läbi tsükliõppes. Kuus on keskmiselt üks neli päeva kestev õppetsükkel.

Õppekava muudeti seoses giidi kutsestandardi muutumisega.

„Giidi eriala on põnev neile, keda huvitab meie kultuuripärand,“ märkis Tamsalu. „Ootame õppima neid, kes soovivad olla teejuhtideks Eesti kultuuriruumis.“

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade

Innove testide keskuse juhi Regina Multrami sõnul toimusid seekord riigieksamid teistsugustes oludes. Riigieksamite sooritamine ei olnud sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja eksamite tegemine oli vabatahtlik. Sooritada oli võimalik matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam. „Õpilased olid kevadel eriolukorra tõttu distantsõppel. Paljud otsustasid siiski riigieksamid teha ja esialgsete tulemuste põhjal on tulemused sarnased varasemate aastatega,“ tõdes Multram. 

Eesti keele riigieksam  
Eksami keskmine tulemus oli sel aastal 61,6 punkti ja eksamit tegi 6027 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 7 õpilast, üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba seitse aastat.
   

Eesti keele teise keelena riigieksam 
Eksamit tegi sel aastal kokku 1779 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 67,8 punkti. 100 punkti sai 6 eksaminandi. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 69,2% eksamisooritajatest. 

Matemaatika riigieksam 
Matemaatikas oli võimalik sooritada kitsa või laia matemaatika kursustel põhinev riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 2356 eksaminandi ja laia matemaatika eksami 4256 eksaminandi. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51 punkti. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 1 eksaminand ja laia matemaatika eksamil 12 eksaminandi. 0 punkti sai kitsa kursuse matemaatika eksamil 22 ja laia kursuse eksamil 20 eksaminandi. 

Võõrkeelte eksamid 
Saksa keele rahvusvahelise eksami Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid viidi läbi 29 õpilasele 8.- 11. juunil. B1 taseme said neist 18 ning B2 taseme 11 eksaminandi. 

Inglise keele rahvusvahelise eksami Cambridge C1 Advanced eksamisessioon toimus 13.-21. juunini ning eksamil osales 1149 eksaminandi. Tulemused selguvad ajavahemikus 17.-30. juulini. 

Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad augustis. 

Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei korraldatud, inglise keele eksamit on soovijatel võimalik teha septembri lõpus.  

Eksamitöödega tutvumine ja apelleerimine 
Apellatsiooniperioodil saab eksamitöödega tutvuda 30. juunist kuni 6. juulini elektrooniliselt Eksamite Infosüsteemis (EIS) või eelnevalt registreerudes Innoves kohapeal. Apellatsioone saab esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile kuni 6. juulini EISis. Täpsem info töödega tutvumise ja apellatsioonide esitamise kohta on leitav Innove kodulehelt. 

Riigieksamitulemuste edastamine sisseastumiseks 
2020. a lõpetajad, kes on juba SAISis esitanud avaldused kõrgkooli või kutseõppeasutusse astumiseks, ei pea riigieksamitulemusi eraldi koolile edastama. SAISi jõuavad riigieksamitulemused automaatselt, kui vastava eksami tulemused on valitud konkursil kandideerimiseks vajalikud. Siiski tuleb varuda pisut kannatust, sest avalduste menetlemine (konkursipunktide ja õige staatuse arvutamine pingereas) SAISis võib võtta mõned päevad. 

Lisaeksamid 
Septembris-oktoobris toimuvad riigieksamite lisaeksamid, millele võivad registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud. Lisaeksamile saab end kirja panna EISis kuni 17. juulini.  

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2020. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüsid. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Photo by Ramakant Sharda on Unsplash

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 
“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Hummuli Põhikool tutvustab mõisaparki QR-koodide abil

Hummuli Põhikooli meeskonnal näiteks valmis koolituse raames Hummuli mõisaparki tutvustav tuur QR-koodide abil. Seda tehes täienesid õpetajate digioskused, tekkis uus õuesõppe võimalus, ja mõisaparki saab tutvustada laiemale ringkonnale. Kokkuvõtet tehes leidis koolimeeskond, et Digikiirendi koolitus juhtus täpselt õigele hetkele: digioskusi oli kiiresti vaja täiustada ja õpitut ka kohe rakendada. “Koolitustel pakutud digilahenduste paljusus võimaldas teha kõigil oma aines sobivaid valikuid, arvestades ka laste võimekusega. Praeguseks oleme väga palju kasutama hakanud Google Drive keskkonda dokumentide, õppematerjalide ning küsitluste loomiseks,” võib lugeda nende kokkuvõttest. 

Mikitamäe Kooli tasakaalukas koolipere

Ka Mikitamäe Kooli meeskond tõi välja, et uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Abiks oli koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. “Olukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi,” sai kokkuvõttesse kirja. Samas tõi distantsõpe ja Digikiirendis osalemine välja, et parandada tuleb koolipere sisekommunikatsiooni ning alustati kontoritarkvaraprogrammi Office 365 kasutamisega. “Lõime seal suhtlusvõrgustiku, mida hakkame edaspidi rakendama nii õpetajate kui õpilaste peamise suhtluskanalina ning lõimime Office 365 keskkonna erinevatesse õppeainetesse,” selgitas kooli direktor Karin Sonts kokkuvõttes. 

Riidaja Põhikooli meeskond õppis tundma uusi veebikeskkondi

Riidaja Põhikooli meeskonnal valmis Digikiirendi koolituse käigus maastikumäng QR-koodidega: õpilased õpivad mängu käigus kasutama QR koodi, Padletti ja linnumääramise äppi “Eesti linnud” ning füüsiline koormus on ka tagatud. 

“Kui distantsõpe koolimajja jõudis, oli Digikiirendi koolitus juba alanud. Vaatamata koolitusele ja haridustehnoloogi abile oli murekohaks õpetajate omavaheliste kokkulepete vähesus. Selle tingis ettevalmistusperioodi puudumine. Koolituse käigus saime teadmistepagasisse mitmeid uusi digikeskkondi. Paraku jäi nende reaalne kasutamine tagasihoidlikuks, sest ka õpilastele olid keskkonnad tundmatud. Distantsõppest võtame kaasa tõdemuse, et hästi õppivad õpilased said hakkama ja liikusid edukalt edasi. Nõrgemad õpilased jäid õppetöös maha ja vajasid kontaktõpet,” sai kirja Riidaja Põhikooli kokkuvõttesse.

Digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis

Tsirguliina Kooli meeskond pakkus Digikiirendi alguses välja kolm projekti, mida koolituse käigus valmis teha. Tegelikkuses asus kogu koolipere ühte projekti teostama: digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis ning õppekava arendus uuetest teadmistest ja kogemustest lähtuvalt. Ja see projekt kestab edasi ka pärast Digikiirendi koolituse lõppu. 

“Distantsõpe viis meid hetkega tegelikku digiõppe maailma. Kogu töö ja õppimine tuli teha läbi digitaalsete kanalite ja kõik traditsioonilised meetodid lakkasid töötamast,” meenutas Tsirguliina Kooli meeskond. “Kuidas kasutatakse omandatud digipädevusi regulaarselt igapäevases õppetöös? Milliseid aineid, teemasid võiks tulevikus omandada digitaalses vormis? Võrreldes varasemate õppekava arendustega on viimase kolme kuuga tekkinud digivaldkonnas  uus oluline sisend – distantsõppe kogemus ja selle tulemuslikkuse analüüs. See on esimene tegevus meie projekti elluviimisel.” 

Värska Gümnaasiumis jätkub arendusprojekt ka pärast Digikiirendit

Ka Värska Gümnaasiumi meeskonnal oli mitu arendusprojekti ideed, muuhulgas kooli esimese e-õppepäeva läbiviimine 30. aprillil ja IKT lõimitud ainekava koostamine. Esimesel koolituspäeval, 5. märtsil, otsustati e-õppepäeva ettevalmistamise ja läbiviimise kasuks. “Me ei osanud uneski ette näha, et nädal hiljem antakse start e-õppenädalatele. Distantsõppe esimesed nädalad tõid välja meie kitsaskohad. Me ei teadnud, millised on meie õpilaste digipädevused. Kes aineõpetajatest, mida ja millal teeb oma ainetundides, et toetada õpilaste digipädevusi? Meil puudus koolimeeskonna ühine arusaam õppija digipädevusmudelist. See kõik andis tõuke arendusprojektile „Õppija digipädevuste arendamine Värska Gümnaasiumi I-IV kooliastmes“, mis võimaldab probleeme süsteemselt lahendada,” sai kirja kokkuvõttesse. 

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõttes võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Aleksander Vlad on Unsplash

Samal teemal: 

• Narva-Jõesuu Kool ja Sinimäe Põhikool said distantsõppe ajal abi Digikiirendi programmist

Vahva konkursi korraldas Daily koolisööklad, kes soovis kuni 2-minutilisi videoklippe oma ideest. 
 
Konkursist võttis osa ka Pärnu Rääma Põhikool. 4. klassi neiud Brenna Gribuškina, Andra-Liis Sibul, Martha Rehe, Eleri Altmets võitsid oma tööga auhinnalise I koha. Parimale võistlustööle oli auhinnaks õppereis PROTO avastustehasesse, mille tublid neiud ka tulevikus lunastavad!
 
Jagame allpool nende mõnda lennukat ideed.
Magustoiduks võiks olla jäätis ning soolaseks toiduks pitsa. 
Toidu võiks tuua kõikidesse klassidesse. 
Hea oleks valida mitme erineva toidu vahel. 
 
Tore, et noortel on võimalusi jagada oma põnevaid mõtteid koolitoidust tulevikus, sest kui kõht on täis, siis on ka meeleolu hea! 

Allikas: Rääma Põhikooli info. Foto: Photo by Joseph Gonzalez on Unsplash
 

Kohe kriisiolukorra ja distantsõppe alguses otsustasid Anna Gramberg, Triinu Pääsik ja Mari-Liis Nummert – kes kõik erinevaid teid pidi kooli- ja hariduseluga seotud – luua FB-grupi “Kodune distantsõpe”.

“Selge oli see, et just lapsevanem saab suure kolinaga kogu krempli endale kaela ehk tuleb korraga väga palju muudatusi igal rindel. Mis ühtlasi tähendab, et kõigi Facebooki seinad täituvad ohtrate soovitustega, kuidas laste kodust kooli korraldada. Mulle tundus, et oleks hea, kui koduse õppega seonduv kanaliseeruks rohkem ühte voogu, kus lapsevanemad saavad ventileerida, jooksvalt kogemusi jagada, küsida ja üksteisele nõu anda,” meenutas Anna Gramberg. Ta märkas õpetajatele suunatud FB-grupis “Koduõpe tehnoloogia abil” Triinu Pääsikut, kes samuti aruteludes küsis – aga lapsevanemad? Mõeldud, tehtud. Päevaga oli Facebooki loodud lastevanematele mõeldud kriisiaegne toetus- ja nõuandegrupp. 

Anna Gramberg: Esimese nädalaga sadu liitujaid, jagatud muresid, segadust, abipalveid, sekka pahameelt, aga ka läbivalt toetavat õlga teistelt “kaasvõitlejatelt” ning mis peamine, elutervet huumorit nii pildis kui sõnas. Suur abi oli Mari-Liis Nummerti liitumisest varases etapis, kes ennast tänuväärselt moderaatoriks pakkus ja aitas ohjata paisuvaid arutelusid. 

Triinu Pääsik: Võtsin enda jaoks eesmärgi luua grupis inimestele, kes üksteist ju ei tunne, turvaline, õppimist võimaldav õhkkond. See oli parasjagu hea väljakutse, kuid kriisiolukorra alguses oli tunda pigem üksteise abistamise soovi, mitte ärapanemist... Ühelt poolt ise koolis töötades (sh õpetajana), teisalt lapsevanemana soovisin olla sillaks kahe maailma vahel. Tore oli jälgida, millise õhinaga lapsevanemad gruppi tormasid. See oli minu jaoks märk, et koos on kergem ning ühises inforingis ja ühiste väärtuste järgi tegutsemine on väga oodatud.

Tohutult tormiline algus

Nii Anna kui Triinu meenutavad, et algus oli lapsevanemate FB-grupis tormiline. Liikmeid tuli juurde tohutu kiirusega, postituste hulk oli meeletu. Otsustati, et kolmekesi hoitakse vahetustega grupis toimuval silma peal. “Algatasin mitmeid mõtteharjutusi, et suunata liikmeid (lapsevanemate rollist) mõtlema ka sellele, mismoodi haridussüsteemi võiks/tuleks muuta ja mis võiksid olla tulemused,” sõnas Triinu Pääsik.

“Kohe alguses said paika pandud reeglid, grupi põhimõtted ja nende kommunikeerimine nii grupis kui ka vajadusel personaalselt. Töötasime läbi sõnumid, kuidas sõbralikult, kuid kindlal moel “korda hoida”. Eriti alguses tuli rohkem kaasa lüüa ka aruteludes, nendel silma peal hoida ja vajadusel meelde tuletada, et siin grupis on toetav, hinnanguvaba suhtumine ning fookus lastevanemate distantsõppe teemadel,” rääkis Anna Gramberg. Grupp oli selles osas ka kenasti isetoimiv, et liikmed andsid üksteisele märku, kui keegi liiga isiklikuks või hinnanguliseks läks. 

Triinu sõnas, et tema jaoks oli märgiks see, kui hakati välja tooma koolide ja õpetajate puudujääke, hakati süüdistama teisi. “Sel ajal kirjutasin pikema postituse ka õpetaja eriolukorrast, et rõhutada eriolukorra erilisust kõikide jaoks. Peale seda hakkas olukord pisut leevenema. Samuti jälgisime kolmekesi grupi emotsionaalset taset ja seda, et hoitakse kinni viisakast toonist.”

Mille üle lapsevanemad kõige rohkem arutlesid, kus oli rohkem abi ja toetust vaja?

Anna Gramberg: Kuumemad arutelud olid ikkagi teemadel, kuidas nüüd lapsevanemana seda kodus õppimist korraldada ja kogu elukorraldusega hakkama saada. Selgelt tuli välja, kui erinevad on olukorrad ja võimalused (nt üksikvanemad, palju eri vanuses lapsi peres, mitte kõik lapsevanemad ei saanud koju jääda, erivajadustega lapsed; lapsevanem, kes on ise õpetaja või kes ise näiteks kõrgkoolis õppija rollis). Lisaks peegeldus ka erinev lähenemine koolide poolt, mida nõuti, mida ei nõutud. Ja muidugi paljud avastasid, et on nüüd justkui õpetaja rollis ja on vaja orienteeruda erinevates õpikeskkondades. Arvan, et innustasid hakkama saamised ja erinevad loovad lähenemised. Näiteks video, kuidas laps koduõuel endale kehalise kasvatuse kava teeb või kuidas suurest igavusest oma toas suurpuhastust tegi. Samuti jagati ägedaid ja tegelikult väga lihtsaid lahendusi, näiteks kuidas päevakava koostada, rolle jagada või lihtsalt meeldetuletused, et võiks ka vahepeal chillilt võtta.

Triinu Pääsik: Subjektiivselt jäi mulje, et lapsevanemad teevad väga palju õpetaja tööd distantsõppe ajal ära, mida näitas ka see, et püüti leida n-ö õigeid vastuseid ja lahenduskäike avalikust grupist. Õpetaja seda ei tea ning näeb vaid laitmatut tööd, mis talle esitatakse. See omakorda loob aga illusiooni, et laps valdab mingit teemat väga hästi. Selle kõrval aga visati kive õpetajate kapsaaeda, sest õpet ei toimunud. Ühelt poolt olen nõus – õpetajad püüdsid samuti n-ö ellu jääda ning valida enda jaoks kõige säästlikuma variandi, mis tähendaski, et ülesandeid anti, kuid õpet ei toimunud.

Teisalt näitas kogu grupis toimunud arutelu, et õppijad on muutunud õpetajast nii sõltuvaks, et iseõppida ei oska. Minu jaoks oli see märgiline tähelepanek nii õpetajate, lapsevanemate kui kogu haridussüsteemi osas – see, mida praegu (tavaõppes) koolides viljeletakse, ei tooda iseõppivaid õppijaid. Oli aga ka neid õpetajaid, kes pakkusid distantsõppe ajal õpilastele põnevaid ülesandeid, mida kasutati kogu pere tegutsemiseks.

Mind rõõmustas just lapsevanemate pool - leiti võimalusi, kuidas olukord enda kasuks pöörata ning nautida perega koos veedetud aega. Näis, et olukorda nautisid need õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, kellelt oli vähemalt üks kohustus tavaolukorra mõttes ära võetud. Õppijad, kes ei saanud trennis käia, said rohkem aega koolile pühendumiseks ja õpetajad, kes muidu olid täiskoormusega tunnist tundi rapsimas, olid nüüd kodus ja said aega mõtisklemiseks. Selle kõrval hullusid aga need, kes olid sunnitud kõike korraga suutma - sinna hulka kuulusin ka mina. Eriolukorras olin täiskohaga tööl, sessioonõppes ülikoolis ning jagasin kodukontori aeg-ruumi 4,5 aastase tütrega, kes pole harjunud nägema emmet koguaeg ekraani vahtimas ning tundis tähelepanust puudust.

Anna Gramberg: Meil oli väga toetav ja orgaaniliselt toimiv tiim. Tekkisid ka aktiivsed grupi liikmed, kes postitasid, aruteludes osalesid. Alguses proovisime rohkem jagada, kes mis ajal saab postitustel silma peal hoida, hiljem toimis see sujuvalt: usalda gruppi, usalda protsessi. 

Mida te ise distansõppest õppisite?

Anna Gramberg: Mõtle ette, aga ära üle mõtle; rahu, ainult rahu; anna aega atra seada; usalda last, kooli ja iseennast. Küsi abi ja kasuta teiste häid nippe. Minu põhiline äratundmine: tegelikult ma ei pea olema õpetaja rollis, sest laps ja õpetaja said selle poolega kenasti omavahel asjad aetud (kui juba süsteemid hakkasid paika loksuma). Eriti armas oli, kui noorem laps võttis endale virtuaalselt seltsi klassiõe, kellega koos nad igapäevaselt õppisid ja vahepeal ekraani vahendusel mängisid. Mina sain jätkuvalt olla toetav lapsevanem. 

Triinu Pääsik: Õppisin, kui olulise väärtusega on see, mida me ütleme ja see, mida me teeme – kas käitume oma sõnade järgi või on need lihtsalt sõnad. Selle aja jooksul leidsin üles mitmed teemad, mille kohta leiab minu arvamuspostitusi ning artikleid ja need omakorda on toonud mu juurde mitmed põnevad inimesed ning koostööpakkumised. Oluline on leida üles inimesed, kellega jagatakse sarnaseid väärtusi. Koduse distantsõppe grupp oli samuti üks võimalus jagada enda väärtusi nii sõnades kui tegudes, et leida uusi mõttekaaslasi. Ma ei tunne Annat ja Mari-Liisi väga palju, kuid tean, et jagame sarnaseid väärtusi ning teadsin, et neid saab usaldada. Minu soov oleks, et sama toimuks ka koolides ning kooli ja kodu koostöös.

Foto: Photo by NeONBRAND on Unsplash

Mini- ja õpilasfirmad räägivad avameelselt oma ettevõtluse katsetamise hirmudest ja õppimiskohtadest. Hinnatud mängudisainer soovitab lauamänge, mis arendavad ettevõtluspädevusi. STARTER programmi eestvedaja arutleb teemal, miks on startup mõtteviis vajalik ja kuidas ideede arendamise programm seda tugevdab. Tartu Ülikooli õppejõud kirjutavad, et tänapäeva töövorm eeldab ettevõtlusteadmisi igalt inimeselt. Loe neid ja teisi lugusid värskest uudiskirjast  https://mailchi.mp/dae586362e92/ettevtlusppe-programmi-uudiskiri-head-praktikad-uudised-ja-koolitused-7957698.

Samal teemal:

• Kriisiaja e-ettevõtlusõppe soovitused - head nipid igale kooliastmele!
• Kevadine ettevõtlusõppe uudiskiri keskendub pädevustele

Lisaks HITSAle koondatakse Haridus- ja Noorteametisse veel SA Innove, SA Archimedes ning Eesti Noorsootöö Keskus, lisaks viiakse ametisse üle ka rakendusliku iseloomuga tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist. Haridus- ja Noorteamet alustab tööd 1. augustist.

HITSA senised teenused koonduvad loodavas ametis peamiselt kahe üksuse – innovatsiooni- ja koostöökeskuse ning tehnoloogia juhtimise osakonna alla. Tänaste plaanide kohaselt on jätkuvalt fookuses haridustehnoloogilise kompetentsi arendamine ja toetamine, täiendusõpe, tehnoloogiavaldkonna seire, infosüsteemide arendus-ja haldus, rahvusvahelise akadeemilise andmeside teenuste osutamine haridus- ja teadusasutustele ning partneritele suunatud koostöövõimaluste ellukutsumine ja toetamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste konsolideerimine toetab riigireformi eesmärke ja võimaldab selgemat rollijaotust ministeeriumi kui poliitikate kujundaja ja ametite kui nende rakendaja vahel.

Foto: Koolielu arhiiv

Toetus „Terve Eesti suvi" on ühekordne ja erakorraline meede, mille eesmärk on aidata kaasa noorte suve aktiivsele sisustamisele.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab huvigruppe niipea, kui taotlemisaeg on selgunud.

Toetus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele tegevust pakkuvatele lühilaagritele ja -malevatele, mille sisuks on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse ning töökasvatuse pakkumine erinevatel eesmärkidel, näiteks keelekümblus, integratsioon, vaimse ja füüsilise tervise toetamine vms.

Lühilaagri või lühimaleva korraldamiseks on võimalik saada toetust kuni 40 eurot ühe osaleva noore kohta ööpäevas, juhul kui noortele korraldatakse ka ööbimine. Lühilaagris või -malevas, kus ööbimist ei toimu, eraldatakse toetust iga osaleva noore kohta kuni 20 eurot päevas.

Toetust saab taotleda päevalaagri või 3-5 ööpäeva kestva lühilaagri või -maleva korraldaja. Taotluse saavad esitada laagreid korraldavad eraõiguslikud juriidilised isikud.

Lisaeelarvega määrati haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuseks kokku 15 miljonit eurot. Esimeses kahes taotlusvoorus said kriisi leevenduseks möödapääsmatute kulude katteks toetust taotleda eraüldhariduskoolide, -lapsehoidude, -lasteaedade ja huvikoolide pidajad ning huvitegevuse pakkujad.

Lisainfo taotlemise kohta tehakse kättesaadavaks www.hm.ee/kriisitoetus.

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 

“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Narva-Jõesuu Kool läbis edukalt Digikiirendi nn rätsepakoolituse

Projektiks, mis pidi valmima koolituse lõpuks, valis Narva-Jõesuu Kool digipädevuste lõimimise 5. klassi loodusõpetuse ainekavasse. Distantsõpe, samal ajal toimunud Digikiirendi koolitus õpetajatele ja  digiõppematerjalide loomine koos andsid selleks hea võimaluse. Tulemust kontrollitakse nii, et õpilased osalevad digipädevuse tasemetöös ning kui tulemused on paremad kui eelmise aasta tasemetöös, on projekt õnnestunud. Projekti saab laiendada ka 1.-7. klassi loodusõpetuse ainekavadesse. 

Narva-Jõesuu Kooli õpetajad Julia Zharkova ja Andrei Akimov kirjutasid Digikiirendist kokkuvõtet tehes, et distantsõppe tõttu pidid mõned õpetajad omandama uusi teadmisi väga kiiresti, suures mahus ning harjumatul viisil. Digikiirendi näol võtsid õpetajad esimest korda osa koolitusest, mis oli korraldatud ZOOMi platvormi abil. 

Koolituselt saadud teadmised ja vilumused tulevad kindlasti kasuks, olgu või mainitud mõned uued õptiud keskkonnad. Näiteks www.padlet.com, online-tahvel, mis annab igale õpilasele võimaluse oma töid teistelegi näidata. Õpetaja paigutab tahvlile õppematerjale: fotod, videod, materjalid internetist jms. Või siis https://www.liveworksheets.com, kus õpetaja saab luua elektroonilisi töölehti ning raamatuid ainete ja teemade järgi. Online-viktoriine õppisid õpetajad tegema keskkonnas https://quizizz.com. 

„Paari nädalaga oleme teinud rohkem kui mitme aastaga. Õpetajad said uusi teadmisi, mida kindlasti rakendavad tööprotsessis ka järgmisel aastal. Õpetaja saab valida kõige sobivamaid e-ressursse erinevatele õppeastmetele. Õpilased õpivad koos õpetajaga. Õpetajate ülesanne on oma õppijatele digioskusi õpetada, et saada hakkama muutuvas maailmas,“ võtsid õpetajad koolituse kokku. 

Sinimäe Põhikooli õpilased tegid GPS-kunsti

Sinimäe Põhikooli meeskond leidis, et neil oli distantsõppe alguses kaks suurt eelist – esiteks kasutasid nende õpetajad juba ennegi aktiivselt Viberi gruppe, teiseks olid nad parasjagu alustanud õppimist Digikiirendi programmis. “Meil oli algusest peale põhimõte, et me ei võta kasutusse palju uusi keskkondi, sest õpilastel on raske nendes orienteeruda. Vaikselt tuli keskkondi siiski juurde, oli õpetajaid, kes tundsid end mugavamalt Skype´i kasutades, Google Classroom ja Padlet olid samuti kasutuses. Õppeaasta lõpuks tundsime end erinevates keskkondades ja distantsõppes juba nii kindlalt, et julgesime ette võtta isegi projektinädala, mille raames tegime õpilastega GPS-kunsti,” võib lugeda Sinimäe Põhikooli kokkuvõttest.

Näide ka Lääne-Virumaalt 

Vajangu Põhikooli koolimeeskond oli samuti rahul, et nad liideti DigiKiirendi baaskoolitusega saamaks sügavamaid teadmisi digivahendite kasutamisest õppetöös.  „Ei saa väita, et meie koolis digivahendeid varem ei kasutatud – kasutati küll, aga asi polnud nii süsteemne,“ tegi meeskond kokkuvõtte. „Nüüd läks korraga vaja palju uusi keskkondi, teadmisi, et ise hakkama saada ja lisaks see koos teadmistega ka õpilastele edasi anda. Õpilased pidid keskkondades toimetama  ja lisaks uue õppematerjali selgeks saama.“

Vajangu Põhikooli õpetajate mõtteid:  

• Digikiirendi kursus sattus just digiõppe ajale ja kursusel saadud oskusi sai kasutada e-tundide andmisel. Uusi platvorme tuleb õpetada lastele kooli tulles.
• Kasutasime keskkondi Opiq, Quizizz, Kahoot, Taskutark, Writereader, Youtube, Crossword, Padlet jne. Õppisin juurde palju uut ja huvitavat.
• Sain teada, kuidas muusikakatkendeid teha ja kuulamiseks üles laadida. Ristsõnade koostamine oli huvitav. Saatsin õpilastele e- kooli lingid, mida nad teemade õppimisel kasutasid. Laule õppisid nad Youtubist.
• Mind huvitasid erinevate huvigruppidega suhtlemiskanalid. Uusi teadmisi sain Facebooki ja Google Drive´i kasutamiseks.

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Bram Naus on Unsplash

Samal teemal:

• Värska Gümnaasiumis tehti distantsõppeks kindlad kokkulepped juba esimesel päeval
• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi