See on juba neljas grupp koole, kes HITSA  koolitus- ja nõustamisprogrammis Digikiirendi oma digioskuste lihvimist alustas. Digikiirendi programmis osalevadki koolid, kes soovivad üheskoos, meeskonnana oma digioskusi parandada. 

Esimese poolaasta avakoolitused toimusid 25. veebruaril Võrus (Hummuli Põhikool, Mikitamäe Kool, Riidaja Põhikool, Tsirguliina Kool, Värska Gümnaasium);  26. veebruaril Sauel (Aruküla Kool, Märjamaa Gümnaasium, Pikavere Mõisakool, Saue Gümnaasium, Tarbja Lasteaed-Algkool, Valgu Põhikool) ning 27. veebruaril Mäetagusel (Mustvee Kool, Narva-Jõesuu Kool, Peipsi Gümnaasium, Sinimäe Põhikool Vajangu Põhikool). 

Kõige rahvarohkem oli Sauel. Saue Gümnaasiumi saalis oli koos ligi 180 õpetajat. HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan andis põgusa ülevaate, miks on oluline noortele digitarkuseid õpetada. Väga selgelt jäi kõlama, et tulevikutöökohad eeldavad häid digioskuseid, seega noored peavad need koolist kaasa saama. “Noorte digioskused võimaldavad neile mobiilset töökohta. Eesti on Euroopas digiõppes küll esirinnas, aga päris igas koolis see ei kehti,” sõnas Aru-Chabilan. Digiteadmisi ei pea eraldi õpetama, neid saab arendada igas ainetunnis. Sellepärast ongi oluline meeskonnatöö, millele Digikiirendis rõhku pannakse. 

Programmijuht Kairi Burnaševa sõnas, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades. Järgmiste kuude jooksul osalevad koolipered töötubades ja koolitustel ning neid nõustab haridustehnoloog. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid jne. Ning kõige selle juures ei unustata ka, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele.

Kairi Burnaševa julgustas õpetajaid küsima ja katsetama. ”Õpetajatel on mõned hirmud, näiteks peljatakse tehnilisi probleeme, et jäädakse klassi ees hätta. Või siis, et digiteema ei ole minu teema, sellega tegeleb arvutiõpetaja. Intervjuudest õpetajatega tuli ka välja, et paljudes koolides ei ole kokku lepitud, kes missuguse digipädevuse arendamise eest vastutab, mida ühes või teises ainetunnis tehakse. Digimaailma õpilastele selgekstegemine tundubki siis õpetajale hoomamatu ülesandena,” sõnas ta.

Digikiirendi küsitlused näitavad, et igapäevaselt kasutab digivahendit (peamiselt tundide ettevalmistamiseks) pea 76% õpetajatest. Õpetajate oskused on heal tasemel, aga õpilased kipuvad jääma tunnis vaataja-kuulaja rolli. “Programmi toel tahaksime jõuda selleni, et õpilased hakkavad ise tegema-tegutsema, saavad erinevate keskkondade ja digivahendite kasutamise kogemuse. Digioskused liiguvad õpetajalt õpilasele.” Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink meenutas, kuidas nende kool aasta tagasi Digikiirendis osales ja kuidas see koolielu mõjutas ning mõjutab. „On asju, mida lihtsalt tuleb teha. Mul on hea meel, et vaid üksikud õpetajad meie koolist jäid Digikiirendist kõrvale, õpetajad käisid koolitustel aktiivselt kohal. Õpetajatevaheline suhtlus tihenes, teadmiste-oskuste jagamine oli loomulik,” tõi ta välja koolituse plussid. „Enne oli digipädevus protsess, mis piltlikult öeldes oli keset saali. Teadsime, et meil on personali seast kasvamas hea informaatikaõpetaja-haridustehnoloog, seadsime asjad nii, et tema võtab kooli digiprotsessi juhtida. Siis liiguvad asjad kiiremini.“ Aule Kink sõnas, et muidugi on Digikiirendis osalemise aeg õpetajatele veidi pingelisem, aga kõike annab sättida. Ta soovitas vajalikeks koolitusteks aega leida koolipäeva sees, sest pärast tunde on õpetajad väsinud nagu õpilasedki ja loomulikult kipuvad koolimajast ära. Ja soovitas võtta haridustehnoloogi nõustamisest kõik mis võtta annab, sest nõu annnavad oma ala parimad praktikud.

Ja siis oligi aeg töötubadesse minna. Iga õpetaja osales kolmes töötoas, neist üks ainealane ja kaks silmaringi laiendavad. Robootika ja programmeerimise töötoas oli meeleolu lustlik ja tegevus hoogne. Seal oli õpetajaid, kes esimest korda programmeerimisega kokku puutusid, ja neidki, kellele Ozobotid ja BeeBotid juba tuttavad olid. 

Märjamaa Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Indrek Drell uuris tahvelarvutist hoolega üht programmeeerimise mängu ja kinnitas, et see on tõesti tal esimene kokkupuude programmeerimisega. “Väga huvitav on! Ega kehalises kasvatuses progemist otseselt vaja ei lähe, aga huvitav on teada ja osata. Olen seni oma tunnis digivahendeid kasutanud nii, et kui kergejõustiku treeningus õpilane teeb harjutust, siis võtan selle nutitelefoniga videosse ja kohe analüüsime video põhjal, kus ta tegi vigu,” rääkis Indrek Drell. Digikiirendist plaanib ta aktiivselt osa võtta ja koolitused kõik kaasa teha. Kui palju õpitust hiljem kehalises kasvatuses kasutust leiab, ei osanud ta öelda, aga õpetaja teadmised täienevad kindlasti. 

Sama kooli haridustehnoloog Kristi Metshein proovis kätt BeeBottide programmeerimisega. “Ütleksin, et tehnoloogikasutusega õppetöös oleme Märjamaa Gümnaasiumis üsna alguses alles. Aga oleme hankinud robootikaseadmeid ja neid juba edukalt katsetanud. Olen ka teistest koolidest seadmeid laenanud ja proovinud, kas need meie koolis sobivad. Põhiliselt robootikaseadmed, aga ka näiteks mikroskoope algklassidele loodusõpetuseks. Digikiirendisse sattus kool minu algatusel, vallavalitsus reageeris positiivselt ja nüüd olemegi siin. Koolitustega on hõlmatud kõik õpetajad ja ka tugimeeskond. Et õpetajaid programmiga nõusse saada, tuli natuke ikka jääd ka murda. Põhiväide oli õpetajatel, et ega minu õppeainet digi ju ei puuduta....”

DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal:

• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi