Teemaveerandid

Samal teemal:

• Kuidas koolilapsed jääajast troopikasse jõudsid
• TÜ botaanikaaia 215. aastapäeval tehakse kummardus Eesti looduslikele taimedele

Tänased tehnoloogilised lahendused pakuvad võimalust õppida igal ajal ja igal pool. Tegelikult ei pea ka õpetaja ja õppija selleks asuma ühes ja samas ruumis ning just praegu on maailmas olukord, kus sellisel viisil õppimine on aina aktuaalsem. 

Eesti Haridustehnoloogide Liit pakub kõigile koduõppest huvitatud õpetajatele võimaluse selle teemaga põhjalikumalt tutvuda. 

VEEBISEMINAR: KODUÕPE TEHNOLOOGIA ABIL

10. märtsil kell 18 korraldavad HITSA ja Eesti Haridustehnoloogide Liit tasuta veebiseminari “Koduõpe tehnoloogia abil”. Seminaril tutvustavad haridustehnoloogid üle Eesti erinevaid keskkondi ja jagavad kogemusi, millest koduõppe korraldamisel abi on. Veebiseminar salvestatakse ja see on järelvaadatav HITSA veebiseminaride kanalis ja EHTL videokanalis.

Registreeru 10. märtsi veebiseminarile "Koduõpe tehnoloogia abil".

Avafoto: Photo by bruce mars on Unsplash

Samal teemal:

Haridus- ja Teadusministeerium haridusasutustele: olge valmis vajadusel õppetööd ümber korraldama

Võistlus toimub Kaitseministeeriumi poolt ellu kutsutud programmi Küberolümpia raames. Eesmärk on leida Eestist üles parimad häkkerid ja neid harida, samamoodi tõsta üleüldiselt teadlikkust küberkaitse teemadest koolides ja ühiskonnas. 

KüberNaaskli võistlus toimub juba kolmandat aastat TalTechi juhtimisel ja sellel aastal tehakse koostööd kübervaldkonna mängu-treenimisplatvormi ja idufirmaga RangeForce.  

Eelvoorus tuleb neli ülesannet, iga ülesande lahendamiseks on aega 4 tundi. Proovile pannakse oskused nii kaitses kui ründes. Võistleja esindab IT-eksperti, kelle ülesandeks on aidata e-riigis teenuseid (serverid kui veeb) hallata ja kaitsta olukorras, kus selle pihta toimuvad ka ründed. 

Võistlusele registreerusid osalejad 44 koolist ja ka välismaalt koostööprojektist European Cyber Securityu Challenge, kus osaleb üle Euroopa 20 maad. Kõige enam osalejaid tuleb Eesti võistluse veebipõhisesse eelvooru Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Pelgulinna Gümnaasiumist, Kehtna KHKst, Viljandi KÕKist, Pärnumaa KHKst ja Tallinna Reaalkoolist ning loomulikult TalTechist ja Tartu Ülikoolist. Välismaalt on esindatud Prantsusmaa, Holland, Malta, Iirimaa, Luxembourg, Hispaania, Kreeka, Sloveenia ja ENISA. 

Info: www.kybernaaskel.ee

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• KüberNaaskli parimad on selgunud

Gümnaasiumiõpilastelt saabus konkursile 167 ja põhikooli õppuritelt 28 tööd. Noorimad osavõtjad on 7. klassist. Koole osaleb konkursil kokku 63. 

Enim osalejaid on Harju- ja Tartumaalt – vastavalt 93 ja 45. Osalejaid on ka kõigist teistest maakondadest, välja arvatud Raplamaa. 

20. märtsiks selguvad need kuni 100 parimat, kes kutsutakse oma töid esitlema konkursi lõppvooru Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval õpilaste teadusfestivalil 14. ja 15. aprillil. Võitjad, kelle vahel läheb jagamisele 11 400-eurone preemiafond ja palju eriauhindu, kuulutatakse välja 15. aprillil. Rahalised auhinnad saavad ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajad. Konkursi eriauhinnad annavad välja ligi 30 organisatsiooni, nende seas mitmed ülikoolid, muuseumid, teadusasutused ja ministeeriumid. 

Ootame festivalile lasteaialapsi, õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid ja kõiki teisi huvilisi, et 100 parimat tööd oma silmaga näha ja festivali põnevast programmist osa saada. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Kui viimastel aastatel on maaülikool kuulunud „QS World University Rankings by Subject“ edetabelis põllumajanduse ja metsanduse valdkondades kohtadele vahemikus 51 – 100, siis uute andmete põhjal on ülikool tasemelt tõusnud 50 parima sekka. Ilma konkreetse positsioonita on edetabelis esile tõstetud veel kolm maaülikooli valdkonda: veterinaar-, keskkonna- ning maa- ja veeteadused.

Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul on maaülikool ajanud läbi aastate kindlalt oma rida, edendades ja väärtustades omi valdkondi. „Edetabelikoht ei ole tulnud kergelt ja see on järjepideva sihikindla pingutuse tulemus. See on tunnustus eelkõige ülikooliperele suure ja kõrgetasemelise töö eest. Aitäh selle eest!“ lausus Klaassen.

QS Intelligence Uniti regionaalne juht Zoya Zaitseva õnnitles Eesti ülikoolidele saadetud kirjas maaülikooli 48. koha puhul ning kinnitas, et tegemist on Eesti ülikoolide läbi aegade kõrgeima kohaga maailmas. Ühtlasi väljendas ta rõõmu, et ka teised Eesti ülikoolid on edetabelites kerkinud.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade.

11. veebruariks, rahvusvahelise turvalise interneti päevaks, kui miljonid inimesed üle maailma korraldasid erinevaid üritusi, et tõsta ühiskonna teadlikkust parema ja turvalisema internetikeskkonna loomiseks laste jaoks, küsisime laste arvamust teemal “Laps teeb, mida laps näeb”.

Soovisime teada, mida lapsed arvavad täiskasvanu või vanema sõbra eeskujuks olemisest digikeskkonnas.  Arvamusi avaldati meemide kaudu.

Seitse teemat kokkuvõtvat meemi on ühel pildil, millele on lisatud laste soovitused täiskasvanutele.

Korraldusmeeskond: Projekt Targalt Internetis, Pärnu Rääma Põhikooli ja Pelgulinna Gümnaasiumi esindajad.

Samal teemal:

• Veebruaris stardib üleriigiline meemikonkurss “Rõõmud või mured digimaailmas”
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme

See on juba neljas grupp koole, kes HITSA  koolitus- ja nõustamisprogrammis Digikiirendi oma digioskuste lihvimist alustas. Digikiirendi programmis osalevadki koolid, kes soovivad üheskoos, meeskonnana oma digioskusi parandada. 

Esimese poolaasta avakoolitused toimusid 25. veebruaril Võrus (Hummuli Põhikool, Mikitamäe Kool, Riidaja Põhikool, Tsirguliina Kool, Värska Gümnaasium);  26. veebruaril Sauel (Aruküla Kool, Märjamaa Gümnaasium, Pikavere Mõisakool, Saue Gümnaasium, Tarbja Lasteaed-Algkool, Valgu Põhikool) ning 27. veebruaril Mäetagusel (Mustvee Kool, Narva-Jõesuu Kool, Peipsi Gümnaasium, Sinimäe Põhikool Vajangu Põhikool). 

Kõige rahvarohkem oli Sauel. Saue Gümnaasiumi saalis oli koos ligi 180 õpetajat. HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan andis põgusa ülevaate, miks on oluline noortele digitarkuseid õpetada. Väga selgelt jäi kõlama, et tulevikutöökohad eeldavad häid digioskuseid, seega noored peavad need koolist kaasa saama. “Noorte digioskused võimaldavad neile mobiilset töökohta. Eesti on Euroopas digiõppes küll esirinnas, aga päris igas koolis see ei kehti,” sõnas Aru-Chabilan. Digiteadmisi ei pea eraldi õpetama, neid saab arendada igas ainetunnis. Sellepärast ongi oluline meeskonnatöö, millele Digikiirendis rõhku pannakse. 

Programmijuht Kairi Burnaševa sõnas, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades. Järgmiste kuude jooksul osalevad koolipered töötubades ja koolitustel ning neid nõustab haridustehnoloog. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid jne. Ning kõige selle juures ei unustata ka, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele.

Kairi Burnaševa julgustas õpetajaid küsima ja katsetama. ”Õpetajatel on mõned hirmud, näiteks peljatakse tehnilisi probleeme, et jäädakse klassi ees hätta. Või siis, et digiteema ei ole minu teema, sellega tegeleb arvutiõpetaja. Intervjuudest õpetajatega tuli ka välja, et paljudes koolides ei ole kokku lepitud, kes missuguse digipädevuse arendamise eest vastutab, mida ühes või teises ainetunnis tehakse. Digimaailma õpilastele selgekstegemine tundubki siis õpetajale hoomamatu ülesandena,” sõnas ta.

Digikiirendi küsitlused näitavad, et igapäevaselt kasutab digivahendit (peamiselt tundide ettevalmistamiseks) pea 76% õpetajatest. Õpetajate oskused on heal tasemel, aga õpilased kipuvad jääma tunnis vaataja-kuulaja rolli. “Programmi toel tahaksime jõuda selleni, et õpilased hakkavad ise tegema-tegutsema, saavad erinevate keskkondade ja digivahendite kasutamise kogemuse. Digioskused liiguvad õpetajalt õpilasele.” Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink meenutas, kuidas nende kool aasta tagasi Digikiirendis osales ja kuidas see koolielu mõjutas ning mõjutab. „On asju, mida lihtsalt tuleb teha. Mul on hea meel, et vaid üksikud õpetajad meie koolist jäid Digikiirendist kõrvale, õpetajad käisid koolitustel aktiivselt kohal. Õpetajatevaheline suhtlus tihenes, teadmiste-oskuste jagamine oli loomulik,” tõi ta välja koolituse plussid. „Enne oli digipädevus protsess, mis piltlikult öeldes oli keset saali. Teadsime, et meil on personali seast kasvamas hea informaatikaõpetaja-haridustehnoloog, seadsime asjad nii, et tema võtab kooli digiprotsessi juhtida. Siis liiguvad asjad kiiremini.“ Aule Kink sõnas, et muidugi on Digikiirendis osalemise aeg õpetajatele veidi pingelisem, aga kõike annab sättida. Ta soovitas vajalikeks koolitusteks aega leida koolipäeva sees, sest pärast tunde on õpetajad väsinud nagu õpilasedki ja loomulikult kipuvad koolimajast ära. Ja soovitas võtta haridustehnoloogi nõustamisest kõik mis võtta annab, sest nõu annnavad oma ala parimad praktikud.

Ja siis oligi aeg töötubadesse minna. Iga õpetaja osales kolmes töötoas, neist üks ainealane ja kaks silmaringi laiendavad. Robootika ja programmeerimise töötoas oli meeleolu lustlik ja tegevus hoogne. Seal oli õpetajaid, kes esimest korda programmeerimisega kokku puutusid, ja neidki, kellele Ozobotid ja BeeBotid juba tuttavad olid. 

Märjamaa Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Indrek Drell uuris tahvelarvutist hoolega üht programmeeerimise mängu ja kinnitas, et see on tõesti tal esimene kokkupuude programmeerimisega. “Väga huvitav on! Ega kehalises kasvatuses progemist otseselt vaja ei lähe, aga huvitav on teada ja osata. Olen seni oma tunnis digivahendeid kasutanud nii, et kui kergejõustiku treeningus õpilane teeb harjutust, siis võtan selle nutitelefoniga videosse ja kohe analüüsime video põhjal, kus ta tegi vigu,” rääkis Indrek Drell. Digikiirendist plaanib ta aktiivselt osa võtta ja koolitused kõik kaasa teha. Kui palju õpitust hiljem kehalises kasvatuses kasutust leiab, ei osanud ta öelda, aga õpetaja teadmised täienevad kindlasti. 

Sama kooli haridustehnoloog Kristi Metshein proovis kätt BeeBottide programmeerimisega. “Ütleksin, et tehnoloogikasutusega õppetöös oleme Märjamaa Gümnaasiumis üsna alguses alles. Aga oleme hankinud robootikaseadmeid ja neid juba edukalt katsetanud. Olen ka teistest koolidest seadmeid laenanud ja proovinud, kas need meie koolis sobivad. Põhiliselt robootikaseadmed, aga ka näiteks mikroskoope algklassidele loodusõpetuseks. Digikiirendisse sattus kool minu algatusel, vallavalitsus reageeris positiivselt ja nüüd olemegi siin. Koolitustega on hõlmatud kõik õpetajad ja ka tugimeeskond. Et õpetajaid programmiga nõusse saada, tuli natuke ikka jääd ka murda. Põhiväide oli õpetajatel, et ega minu õppeainet digi ju ei puuduta....”

DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal:

• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi

Tartu Ülikooli eripedagoogika eriala tudengite Merle Orava ja Laura Schifrini valmistatud plakat (disainis Kelli Riim) võitis Euroopa logopeedide katusorganisatsiooni Euroopa Logopeedide Alalise Koostöökomitee (CPLOL) poolt korraldatud plakatikonkursil esikoha ja valiti 2020. aasta logopeediapäeva ametlikuks plakatiks!

Soovime, et inimesed oskaksid märgata ning mõista lugemis- ja kirjutamisraskusi endal või oma lähedastel  ja saaksid probleemide korral abi. Ühtlasi soovime näidata, et lugemis- ja kirjutamisraskus on sageli ületatav ja  inimesed ei peaks loobuma lugemisnaudingust. Üks olulisemaid logopeediapäeva eesmärke on anda inimestele teavet, kuidas abivajaja ja tema perekond ise end aidata saaks.

Õnneks on Eesti  raamatupoodide valikus  hulgaliselt õppematerjale ja lugemisvara, mis toetavad nii lapsevanemaid kui ka spetsialiste, kes nimetatud valdkonna vastu huvi tunnevad või abi otsivad.

 4. märsist on huvilised oodatud tutvuma Apollo kaupluste väljapanekutega lugemisvarast, mängudest ja tööraamatutest, mis toetavad lugemis- ja kirjutamisraskustega lapsi, noori ja nende vanemaid.

Lisaks toimuvad Apollo kauplustes vestlusringid, kuhu on oodatud kõik, kel antud probleemidega kokkupuude (lapsevanemad, lugemis- ja kirjutamisraskustega täiskasvanud, spetsialistid).

Vestlusringides jagatakse Innove Rajaleidja materjale lapse lugemisraskuse ületamise ja suulise kõne arengu toetamise kohta.

• Tallinn: Solarise keskuse Apollo, 6.03 kell 17 ja 18
• Tartu: Kaubamaja Apollo, 6.03 kell 16–18
• Pärnu: Pärnu Keskuse Apollo, 07.03 kell 12–14

Üritused toimuvad Eesti Logopeedide Ühingu, Eesti Lugemisühingu, SA Innove Rajaleidja ja Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse  koostöös.

Allikas: SA Innove koduleht.

Samal teemal:

• Tugispetsialistideks õppijate arv on viimasel aastal kasvanud, ent ka abivajajaid lapsi on aina rohkem

Konkursi eesmärk on teadvustada vähihaigete laste olukorda ka nooremale põlvkonnale. Siit leiab konkursi juhendmaterjalid eesti ja vene keeles. 

Juhendmaterjal eesti keeles

Juhendmaterjal vene keeles

Allikas: korraldajate info

Neljandat aastat järjest saab akadeemilist testi teha juba kevadel ning tänavu toimub see kahel laupäeval – 21. märtsil ja 4. aprillil.

Akadeemilise testi eesmärk on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Sellega ei kontrollita mitte gümnaasiumi jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile testitegija valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning näha loogilisi seoseid. Testis on 150 küsimust, millele on antud valikvastused. Testi tegemine vähemalt 65 punktile 100-st annab võimaluse asuda Tartu Ülikoolis omandama kas bakalaureuse- või rakenduskõrgharidust 35 õppekava alusel.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on akadeemiline test suurepärane võimalus panna oma võimed proovile ning kindlustada õppekoht ülikoolis juba kevadel. Viimaste aastate statistika näitab, et järjest suurem hulk abituriente hindab seda võimalust. 2018. ja 2019. aastal osales akadeemilisel testil iga viies abiturient. „Akadeemilise testi parimad saavad ülikooli ja parimatest parimaid ootame osalema eriprogrammis „Talendid Tartusse!“. Noortele, kelle senised tulemused näitavad, et esimene ülikooliaasta on neil juba osaliselt läbitud, pakume selle programmi käigus võimalust saada õppimise kõrvalt osa mitmesugusest teadus-, õpetamis- või ettevõtlustegevusest,“ ütles Valk.

„Akadeemilise testi tegijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal, kui neid oli 1815, otsustasime, et sujuvama korralduse huvides on mõistlik planeerida kevadiseks testiks kaks päeva. Seepärast teeme sel aastal testi kahel laupäeval,“ rääkis Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. 

Testil osalemiseks tuleb enne registreeruda. Seda saab teha 10. märtsini veebilehel ut.ee/akadeemiline-test]ut.ee/akadeemiline-test. Registreerimisel saab valida sobiva kuupäeva ja linna, samuti keele. „Oluline on silmas pidada, et ka 4. aprilli testile tuleb registreeruda juba 10. märtsiks. Kindlasti tuleb läbi mõelda, kumb päev paremini sobib, sest testi saab teha ainult valitud päeval. Kui keegi näiteks unustab 21. märtsil testile tulla, siis ei muuda me testi kuupäeva hilisemaks, sest arvutiklasside mahutavus ja eelnevad kokkulepped korraldajatega seavad piirid,“ rõhutas Kaldma.

Akadeemiline test on elektrooniline ja seda saab lahendada eesti või vene keeles ülikooli partnerkoolide arvutiklassides. 21. märtsil toimub test Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Nõos, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres, Raplas, Valgas, Viimsis, Viljandis ja Võrus; 4. aprillil Tartus ja Tallinnas.

Testiülesanded jagunevad kahte suurde plokki: üks osa on seotud keele ja sõnavara valdamisega ning teine matemaatika ja loogilise mõtlemisega. Kõigil soovijatel on võimalik testi ülesehituse ja ülesannetega tutvuda 20. märtsini ülikooli veebilehel olevat proovitesti lahendades.

Testi tegijad saavad tulemuse teada kohe pärast seda, kui on lahendamise lõpetanud. See tulemus kehtib ülikooli astumiseks ainult 2020. aastal.

2019. aasta märtsikuus tegi akadeemilise testi 1815 üliõpilaskandidaati, kellest 542 ületas ülikooli vastuvõtuks vajalikud 65 punkti ja tagas endale ülikoolikoha. Sügisel asus Tartu Ülikooli õppima 408 akadeemilise testi sooritanut, seejuures kõige enam valiti õppimiseks informaatika, õigusteaduse  ja arstiteaduse erialad.

Akadeemilise testi tegemine märtsis või aprillis on üks võimalus Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Kui testi tulemus jääb alla 65 punkti, on võimalik kandideerida riigieksamite/erialakatsete tulemuste alusel. Iga õppekava täpsed vastuvõtutingimused, sh nõutud eksamid, leiab õppekava vastuvõtutingimuste juurest.

Allikas: TÜ pressiteade