eTwinningu suvekoolis tehti meeme


Avaldaja:Madli Leikop24. August 2018

eTwinningu suvekoolis keskendusid õpetajad seekord sellele, kuidas teha head eTwinningu projekti ning mis on meemid. Viimaseid tehti ise ka, ja see oli väga lõbus tegevus.

21.-22. augustil Pärnus toimunud 12. eTwinningu suvekool oli õpetajatele, kes tegid möödunud õppeaastal eTwinningu projekte. Seega edasijõudnutele. „Nii mõnigi õpetaja on täna siin, et kolleegiga uut projekti alustada või leida kolleeg, kellega eTwinningut teha,“ sõnas Elo Allemann, kaua-aegne Eesti  eTwinningu projektijuht. 12. suvekool oli tema jaoks ühtlasi teatepulga üleandmine uuele projektijuhile Laura Vetikule, kes seni töötas HITSAs kommunikatsioonijuhina. „Ma alustan eTwinninguga tõeliselt uut kooliaastat ja loodan, et ees ootab tore ja üksteist toetav koostöö,“ sõnas Laura. 

2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat. Ka eTwinningus pööravad õpetajad ja õpilased tänavu rohkem tähelepanu nii oma maa kui Euroopa ühisele kultuuripärandile. Õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi Koolist tõi oma esinemises näiteid, kuidas kultuuripärandit rahvusvahelises projektitöös kasutada ning tutvustada. Ta sõnas, et väikegi eTwinningu projekt talletab palju kultuuripärandit isegi siis, kui see otseselt eesmärk ei ole. 

T1.jpg

Kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal. Selleks ei ole ainult arhitektuur, maalid või skulptuurid (käegakatsutav kultuuripärand), vaid ka käsitööoskused, toit, jutud, laulud, pillimäng, uskumused, tavad, sotsiaalsed tõekspidamised, käitumisnormid (mittemateriaalne kultuuripärand). Tänu tehnoloogiale ja internetile on juurdepääs eri riikide kultuuripärandile parem kui kunagi varem. Samal teemal toimus maikuus HITSA veebiseminar, nii et kel huvi, saab teema kohta lugeda Koolielu artiklist ning samast leiab ka lingi toimunud veebiseminarile. 

eTwinningu ekspet Ingrid Maadvere tutvustas õpetajatele SMART mudelit ja Meeri Sild CRAFT mudelit, mis mõlemad toetavad hea projekti sündi ning tulemust.

SMART on eesmärkide seadmise ja sõnastamise mudel, kus kõigepealt määratakse piisava detailsusega konkreetne tegevus või tulemus, milleni tahetakse jõuda  (õpilased vaatlevad loodust versus õpilased külastavad kaks korda maastikukaitseala ning kirjeldavad kuute seal kasvavat taimeliiki); kus tulemus on mõõdetav (mõõta saab ka projekti kestvust); kus eesmärgid peavad olema realistlikud ning nimetatud on konkreetne lõpptähtaeg (näiteks kooliaasta lõpp ei ole konkreetne tähtaeg). Suvekoolilised tegid kohe ka praktilisi harjutusi, kohendades projektide kirjeldusi SMART mudeli järgi.

T3.jpg

CRAFT mudelit (inglise keeles Creating Really Advanced Future Thinkers) on loodud Taanis ja seda kasutatakse õpilaste praktiliste tööde reflekteerimiseks. Mudel suunab õpilasi süstemaatiliselt oma tööprotsessi jälgima. Mudelit iseloomustab probleemi püstitamine, sellele innovaatilise lahenduse leidmine, lahenduse disainimine, prototüübi loomine ja selle esitlemine. Oluline on iga faasi vahel reflekteerimine. 

Laine Aluoja ja Varje Tipp tutvustasid õpetajatele lõppenud õppeaasta eTwinningu projektide n-ö projektipärleid. Näiteks kuidas kasutati ideekaarte või anti lastevanematele tagasisidet projekti kohta, kuidas peeti tunde üle veebi ja sisustati vahetunde jms. 

Lõpuks tegeleti mikroõppega. Ingrid Maadvere ja Mari Tõnisson kui eTwinningu koolitajad selgitasid, mis on mikroõpe. Tuli välja, et me kõik teeme mikroõpet iga päev ja endale märkamatult. Nägid Facebookis lühikest videot ja said teada, kuidas kõlab üks Läti rahvalaul? Juba õppisidki! Mikroõpet iseloomustab kontsentreeritud sisu, atraktiivsus, infot antakse väikeste tükkidena, sisu on kättesaadav, õppimine toimub kiiresti. Tehnoloogia annab mikroõppeks suurepärase võimaluse, toonitasid koolitajad. Mikroõppe vormid on näiteks sotsiaalmeedia postitused, koomiksid, meemid, infograafikud, tsitaadid, animeeritud GIFid, podcastid jms. 

Lustlikum osa oli see, kui õpetajad hakkasid kahe- kuni viieliikmelistes gruppides ise mikroõppe objekte tegema: meeme, GIFe, lühikesi videoid jne. Järgmisel päeval tutvustati tehtut teistelegi. 

maria malozjomov5.jpg

Näide suvekoolis loodud meemist, autoriks on Triinu Grossmann.
 

Veel räägiti suvekoolis andmekaitsest eTwinninguga seoses ja hea praktika kirjeldusest eTwinningus. Kokkuvõttes oli kaks õpirohket päeva tore sissejuhatus uude kooliaastasse. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal: