Teemaveerandid

Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Eksponaatide pakkimine kohvrites ei ole pelgalt kunstiline taotlus, vaid sel on märgiline seos Iloni elulooga. Raamatu „Pikk-pikk teekond“ esikaanel kujutab illustraator end väikese tüdrukuna rongijaama tühjal perroonil koos oma truu kaaslase koer Sammeli ja kollase vineerist kohvriga. Nii jõudis Ilon Haapsallu, kus elasid tema vanavanemad. Nende juures koges ta nii muretut ja rõõmsat koolilapse igapäeva kui ka süngemaid sõja-aastate hirmuhetki. Sama kohvriga saatsid vanavanemad Iloni sõjakoleduste eest Rootsi. 70 aastat pärast äraminekut Rootsi andis Ilon selle sama kollase kohvri eksponaadiks Iloni Imedemaale Haapsalus.

„Rändnäituse vorm sai inspiratsiooni Ilon Wiklandi elutee pöördelistest sündmustest ja selle sisu avab viie põhiteema kaudu, kuidas ande, töökuse, tahte ja hea õnne läbi sai sõjapõgenikust maailmakuulus illustraator. Lastele pakub näitus mitmeid tegevusi ja esitab kaasamõtlemisülesandeid. Need omakorda aitavad näituse sõnumit paremini mõista,“ lausus näitust tutvustava teksti koostanud Krista Kumberg.

Näituse viis värvilist kohvrit avatakse raamatukogude teematundides, mida viivad läbi sealsed lastetöötajad. Üheskoos saab uurida Wiklandi illustreeritud raamatuid ja lahendada ülesandeid, mis aitavad nähtut meelde jätta. Teematunnis osaleja saab ülevaate Ilon Wiklandi elust ja loomingust, mis ulatub kaugemale armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisest. Wiklandi illustratsioonidele toetudes jäävad teekonna peatuspunktideks seigad tema lapsepõlvest Tallinnas ja Haapsalus, sõjaaegne põgenemine Rootsi, tema koostöö Astrid Lindgreniga ja jõudmine koju, ehk siis Iloni Imedemaa loomine Haapsallu.

Näitus on valminud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös ja selle on kujundanud kunstnik Kaie Kal. Näituse valmimist toetas ka Haapsalu linn. 

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Nukitsa konkurss kutsub lemmikraamatuid valima

Kursusel õppija saab algteadmised õigusvaldkonna kui terviku toimimisest ja praktilisi näpunäiteid õiguslike olukordade lahendamiseks. Gümnasistidel aitab kursus otsustada, kas õigusteadus on sobiv eriala, mida ülikoolis õppida.

Õiguse aluste kursus on toimunud juba kuus korda ja sellel on osalenud kokku üle 1600 inimese. „Osalejate tagasiside ja kursuse läbinute arv teaduskonda astujate seas kinnitab, et meil on õnnestunud luua kursus, mis aitab noortel teha teadlikuma karjäärivaliku,“ ütles kursuse projektijuht Tiina Mikk. „Meilegi üllatuseks on kursus väga hästi vastu võetud ka täiskasvanute seas, kel karjäärivalikud ammu tehtud,“ lisas ta.

Kursusele on oodatud kõik, kes soovivad end õigusvaldkonnaga paremini kurssi viia. Kevadisele e-kursusele saavad gümnasistid registreeruda 9. veebruarini kursuse veebilehel.

Varasemaga võrreldes on tehtud ka paar suuremat muudatust. 2019. aasta sügisel lisati kursusele uued teemad – perekond, töö ja ettevõtlus ning kord ühiskonnas – ja senise 2 EAP asemel on nüüd võimalik saada 3 EAP-d.

Neil, kes on kursuse läbinud varem, on võimalik võtta uued osad eraldi jätkukursusena. Sedasi saavad nad ka suurendada lisapunktide arvu, mis on kasulik õigusteaduskonda kandideerimisel. Nimelt annab iga e-kursusel omandatud ainepunkt õigusteaduskonda kandideerides ühe lisapunkti. Ainepunkte saavad õppijad soovi ja võimaluse korral ka oma kooli valikainete jaoks üle kanda. 

Selge ülesehitusega ja kaasahaaravad õppematerjalid ning videoloengud on kokku pannud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, kes on oma ala tippteadlased ja praktikud. Lisaks tutvustavad kursuse jaoks loodud videoklippides õigusameteid õiguskantsler Ülle Madise, riigi peaprokurör aastatel 2014–2020 Lavly Perling, riigikohtunik aastatel 2013–2019 Priit Pikamäe, õigusteadlane Lauri Mälksoo jt.

Õiguse aluste e-kursus on pälvinud e-kursuse kvaliteedimärgi 2018, selge sõnumi auhinna 2017 ning Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnustuse 2018.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini

 Sellel aastal on fookuses teema “Laps teeb, mida laps näeb”. Sooviksime teada, mida lapsed arvavad täiskasvanu või vanema sõbra eeskujuks olemisest digikeskkonnas?

Ootame õpilasi oma arvamust avaldama meemide kaudu, mis on seotud digikeskkonnas eeskujuks olemisega.

Kõik 4.-12. klasside õpilased on oodatud meeme saatma!

Meem on eestikeelne.
Meemi laeb üles õpetaja Facebooki gruppi “Meemiarvamus”.
Juurde lisada kooli nimi, õpilase nimi või alias ja klass/vanus ning juhendaja nimi ja e-mail. 
Meemide saatmise aeg: 01.-10.veebruar 2020. 

Projekti "Targalt internetis", Pärnu Rääma Põhikooil ja Pelgulinna Gümnaasiumi korraldusmeeskond esitab meeme "Targalt internetis" koduleheküljel ja sotsiaalmeedia vahendusel. Osalemisega annab iga meemilooja loa selle avalikuks esitamiseks. 

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Veebruaris stardib üleriigiline meemikonkurss “Rõõmud või mured digimaailmas”

KIKi juhataja Andrus Treier tõdeb, et keskkonnateemad lähevad tänastele noortele üha enam korda ning seda näitab ka aasta-aastalt Negavati konkursile esitatavate ideede arvu kasv ja põhjalikkus. „Negavatt on suurepärane võimalus just probleemkohtadele tähelepanu juhtida, kuid ka lahendusi välja pakkuda,“ selgitab Treier, lisades, et KIK toetab siinjuures nii sisuliselt kui ka rahaliselt. „Konkursi auhinnafond on 28 000 eurot, kuid veelgi olulisem on võistluse käigus koolitajatelt ja ekspertidelt saadavad teadmised, mis aitavad ideid lihvida ning selle teostumisele lähemale jõuda.“ 

Negavati idee puhul võib tegu olla nii toote kui ka teenusega, mis aitab säästa ressursse, aga ka algatusega, mis suurendab keskkonnateadlikkust. Seda kõike nii kodus, koolis, linnas või terves maailmas. Loe konkursist lähemalt Negavati kodulehelt!

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Negavatt õpetab õpilasfirmadele keskkonnahoidlikkust
• Selgusid Negavati konkursi 16 parimat ideed

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Eesti keele riigieksamile registreerus sel aastal 7049 ja eesti keele teise keelena plaanib teha 2413 õpilast. Matemaatika riigieksami puhul pidi õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Matemaatika kitsa kursuse eksami valis 4083 ja laia kursuse eksami 4880 eksamisooritajat. Lisaks sooritab 17 õpilast Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksami.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel mitu valikuvõimalust. Õpilane võib sooritada Innove koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1- või B2-keeleoskustase. Seda eksamit teeb sel aastal 4706 õpilast. Uudse võimalusena on väga hea inglise keele oskusega õpilastel sooritada rahvusvaheline Cambridge Advanced C1-taseme eksam. C1 eksamile registreerus 1546 õpilast. Kokku teeb inglise keele eksamit 6252 eksaminandi.

 Võõrkeele eksamiks sai valida ka Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami. Saksa keele erinevaid eksameid teeb sel aastal kokku 155, vene keel võõrkeelena eksamit 341 ja prantsuse keele eksami sooritab 228 eksaminandi.

Riigieksameid korraldab SA Innove. Selle aasta riigieksamid algavad 20. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 22. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 18. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Tartu rahu lõpetas sõja Eesti ja Venemaa vahel ning avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele. Põhiseaduse vastuvõtmine andis Eesti riigile alusdokumendi, mille järgi korraldada elu riigis. Avatav näitus annab oma panuse Eesti põhiseaduse aasta tähistamisse.  

Näituse avavad Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, õiguskantsler Ülle Madise, Riigikogu liige Aadu Must ja näituse koostajad Rita Enna ja Marge Allandi. Avamisel esineb eesti pärimusmuusika- ja hiphopansambel Tintura (Karoliina Kreintaal, Taavet Niller, Lauri Täht).  

Põhiseaduse ekspositsioon keskendub eelkonstitutsioonilistele aktidele, aga eelkõige neljale põhiseadusele – nende sünniloole ja sisule. Eraldi on välja toodud Eesti põhiseaduses olulisel kohal olevad põhiõigused ja nende käsitamine põhiseadustes.  

Tartu rahu puhul on näitusel tähelepanu pööratud rahukonverentsile ja sellele eelnenud sündmustele, aga ka Eesti delegatsiooni liikmetele, eelkõige delegatsiooni juhile Jaan Poskale, kellel on suuri teeneid Eesti riigi loomisel. Vaatluse all on ka rahulepingu tagajärjed nii siseriiklikult kui rahvusvahelistes suhetes.   

Ajastusse aitavad sisse elada arhiividokumendid, fotod ja esemed. Seda võimendavad tsitaadid nii sündmustes osalejatelt kui hilisematelt tõlgendajatelt. Näitusesaalis saab vaadata filmi „Põhiseadus 25“ (2017), mis valmis 1992. aasta põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevaks.  

„Kui poleks põhiseadust, poleks nii head Eestit, nagu meil on. Eestit kui vaba riiki, mõistagi. Riiki, mille eesmärk on vabadus ja õiglus, rahu ja heaolu, eesti kultuuri, keele ja rahva püsimine üle aegade,“ sõnab õiguskantsler Ülle Madise. 

Näitus jääb rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis avatuks 31. juulini. Märtsis saab  trepigaleriis vaadata trükis ilmunud Eesti põhiseadusi. Lisaks on õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis veebruarist avatud väljapanek Tartu rahust ning märtsist juulini mahukas väljapanek välisriikide põhiseadustest.  

Näitus valmis Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, Õiguskantsleri Kantselei ning Tallinna Linnamuuseumi koostöös, toetab Eesti Kultuurkapital.  

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus kuulutatakse välja 2019. aasta kauneimad raamatud

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et paljud konkursile esitatud teod on ellu viidud eesti keele aasta egiidi all. „Tegemist on konkursi 14-aastase ajaloo kõige aktiivsema võistlusega,“ ütles Kärtner. „Suur rõõm on näha, et eesti keele aasta, mida mullu tähistasime, on kõnetanud väga paljusid inimesi ning innustanud neid nii tegudeks kui ka tegusid tunnustavateks kauniteks sõnadeks.“

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2019. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 34 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):

Nagib Mahfuzi teose „Kahe palee vahel“ tõlkimine eesti keelde 
Kathleen Jamie „Leiud“, esseedevaliku tõlge eesti keelde 
VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ ja kõik eelmised 
Delfi emakeelemäng. Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartusse 
Üleilmne eesti keele nädal KeelEST 
Üle-eestiline üleskutse „Omasõnad 2019“ 
Valdur Mikita „Mikita keeleaabits: põliskeele omailm“ 
Sõnajalaõis: gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õppekomplekt 
Keeleteadlik ja innustav virgutusvõimlemine Vikerraadios 
Keeleretk Riia–Tartu Kristjan Jaak Petersoni radadel 
Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Tartu Raatuse Kooli 4. klasside keelekümblusprojekt „Vastastikku rikkaks” 
Hilli Rannaga keeleerksalt ja mänguõhinal nüansirikka eneseväljenduseni 
Nuti ristsõnad 
Esimene keeletoimetaja kutseeksam 
Ettevõtmine „Kutsu keeletoimetaja külla!“ 
Noorte murdeportaal „Murdekiiker“ 
Eesti-soome veebisõnaraamat 
Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamat 
Sõnastikuportaal Sõnaveeb 
Ilusa eesti keele levitaja Taimi Paljak 
Ajakirja Universitas Tartuensis kõrgharidusterminite keelenurk 
15 aastat eesti emakeele ja kirjanduse õpet Luxembourgis 
Eesti keele e-kursus „Keeletee“ 
Konverents „Keeleseadus 30“ 18.01.2019 
Veebipõhine kõnetuvastus 
Kõige eestilikumad sõnad 
Ülemaailmne õpilasvõistlus „Ood eesti keelele“ 
Suur sõnade leiutamise võistlus 
140 uut artiklit Vikipeediale 
Õigekirjagurmaani Instagrami konto 
Tartu Ülikooli masintõlge 
„Kuusalu rannakeele sõnaraamat“ 
Eesti Keele Instituudi keelekooliartiklite sari 
Eesti keelega seostuva temaatika käsitlemine Postimehe rubriigis „Meie Eesti“ 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2019 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 11. märtsil Põlva Gümnaasiumis.

Varasemad laureaadid ja auhinna andmise kord.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2019. aasta parimat keeletegu
• Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”

Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Lahtiste uste päeva projektijuht, ülikooli turundusspetsialist Marleen Otsus rääkis, et raamatukogu konverentsisaalis peavad üliõpilased ja vilistlased temaatilisi arutelusid. Aruteludesse on kaasatud ka publik, kes saab esinejatele veebiplatvormi kaudu küsimusi esitada. „Üliõpilased räägivad näiteks erialavalikust ning sellest, kuidas nemad ülikooli astusid ja kuidas ülikoolielu käib. Vilistlased mõtisklevad aga selle üle, kuidas nad leidsid tee õige erialani ja mil moel on ülikool mõjutanud nende karjääri,“ kirjeldas Otsus.

Erialade sobivust võivad abituriendid proovida töötubades, mis toimuvad ülikooli eri hoonetes. Peale selle on võimalus osaleda loengutes ja praktikumides, tutvuda õpperuumidega, proovida kätt akadeemilise testi tegemisel ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Samal päeval toimuvad ka ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid.

Lahtiste uste päeva osalejal on ainulaadne võimalus viia end erialadega kurssi täiesti uuel ja põneval viisil. „Esimest korda saavad õpilased tutvuda erialadega pimekohtingul. See aitab paremini mõista õppekavade sisu või avastada enda jaoks hoopis midagi uut,” selgitas Otsus. „Põnevaks teeb pimekohtingu see, et konkreetsed erialad saab teada alles kohtingu käigus,” lisas Otsus.

Ekskursioonidel Narva mnt 25 ja Raatuse 22 ühiselamutes jagatakse huvilistele näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba.

Huvilised saavad osaleda ka Tartu Ülikooli peahoone ekskursioonil ning näha ülikooli omaaegset tudengivanglat ehk kartserit peahoone pööningul, ajaloolist auditooriumi, väärikat aulat ja ülikooli kunstimuuseumit. Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb sel päeval õpilaspiletiga tasuta.

Tallinnast, Narvast, Viljandist ja Pärnust tulijad toob kohale tasuta eribuss ning Tartu piires saab sõita tasuta bussiga Maarjaväljale, et teha tutvust Chemicumi, Physicumi, Biomeedikumi ja tehnoloogiainstituudiga. Lahtiste uste päevale oodatakse ülikoolilinnakuga tutvuma üle 2000 külalise. 

Bussidele ja töötubadesse saab registreeruda Tartu Ülikooli kodulehel ning kasulikku teavet leiab ka ürituse lehelt Facebookis.

Allikas: TÜ pressiteade. Fotod: Andres Tennus, TÜ. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum avab ülikooli ajaloo uue püsinäituse „Minu elu ülikool“
• SEB, Graanul Invest ja Swedbank toetavad teaduskooli kaudu noorte arenguvõimalusi

Haridus- ja Teadusministeeriumi  hariduskorralduse osakonna juhi Ingar Dubolazovi sõnul saavad toetust need projektid, milles plaanitakse õppevara luua või kohandada just Eesti koolide vajadustest lähtuvalt. „Projektid hakkavad pakkuma nutikaid lahendusi nii üldhariduskoolide kui ka kutseõppeasutuste jaoks, samuti aitavad mitmed uudsed vahendid erivajadustega õpilastel paremini toime tulla. Loomisel on ka näiteks põhikoolile mõeldud matemaatika õppimise nutivahendid, füüsika- ja keemiakatsete digilahendused, ettevõtlusalased mängud, aga ka moodne digiõppevara kondiitriks või mootorsõidukitehnikuks õppijale,“ toob Dubolazov näiteid. Lisaks nendib Dubolazov, et õppevara innovatsioon on hea stardi saanud ning kindlasti on projektide raames kavandatav innustuseks järgmistes voorudes taotlejatele, et julgetaks välja pakkuda veelgi enam uudseid ja põnevaid haridusalaseid nutilahendusi. 

Käesolevas voorus oli üheks toetuse saajaks Eesti Kogelejate Ühing. Projektijuhi Andres Melliku sõnul luuakse ühingu ja Cognuse OÜ arendatava www.kõneravi.ee platvormi ühistöös uued digitaalsed vahendid kogeluse kui kõnehäire tutvustamiseks ja haldamiseks. „Kuna kogelus mõjutab igapäevastes õppeprotsessides edukalt hakkama saamist, on sellele teemale keskendumine just üldhariduses kriitilise tähtsusega,“ selgitab Mellik, miks otsustati projekti raames uudsed digivahendid luua.

Peale õppevara valmimist tehakse projektide raames loodavad digilahendused koolidele kättesaadavaks portaali E-koolikott kaudu. Uus õppevara saab kasutusvalmis üldjuhul aasta jooksul ja peaks suures osas avalikkusele ligipääsetav olema järgmise õppeaasta jooksul.

Digiõppevara taotlusvoorust said toetust taotleda haridusasutused ning avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. Innovesse esitati kokku 76 projektitaotlust, millest toetust said 24 projekti. Toetussummad projekti kohta jäid 3000 eurot kuni 30 000 euro vahemikku. Taotlejal tuli panustada ka 15% omaosalust.

Toetuse saajate nimekiri on väljas Innove kodulehel.
  
Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor “Digitaalse õppevara arendamine ja kõigile Eesti haridusasutustele kättesaadavaks tegemine või olemasoleva lahenduse kõigile Eesti haridusasutustele tasuta kättesaadavaks tegemine” oli avatud 28. juunist kuni 28. oktoobrini 2019. Taotlusvooru viis läbi Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Personaalse õpirajaga koolistressi vastu
• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas

Kandideerima oodatakse igas vanuses inimesi üle Eesti, kes tunnevad endas soovi pühenduda intensiivsele õppimisele ja enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad Noored Kooli osalejad ainulaadse õpetamis- ja juhtimiskoolituse, mis aitab neil kujuneda muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samal ajal töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi.

Noored Kooli nõukogu liige, Advokaadibüroo Sorainen vanempartner Aku Sorainen soovitab kandideerida programmi kõigil tegijatel, kes soovivad anda oma panuse Eesti hariduse arengusse. “Et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse, vajame rohkem innustavaid eestvedajaid meie koolidesse. Tule Noored Kooli programmi, et teha päriselt tähenduslikku tööd ja areneda tuleviku juhiks,” sõnas Sorainen.

Noored Kooli programmi vastu võetud kandidaadid läbivad suvel põhjaliku ettevalmistuskoolituse ning asuvad sügisel õpetajana tööle. Värbamisjuht Margot Lillemägi innustab kõiki inimesi Noored Kooli uute osalejate leidmisel kaasa aitama. „Haridus on ühiskonna alustalana meie kõigi vastutus ja me ei saa oodata, et keegi teine selle vaikselt ära lahendab. Väga palju on paremaks läinud, aga on ka probleeme, mis on süvenenud ning mille lahendamine vajab hulga inimeste koostööd ja energiat. Igaüks, kellele läheb korda ühiskonna tulevik, saab kas kandideerida ise Noored Kooli programmi või aidata kaasa, rääkides sellest võimalusest oma sõpradele.”

Kandidaatidelt eeldatakse mittepedagoogilist kõrgharidust ning valmidust töötada programmis õppimise ajal kaks aastat ühes Eestimaa koolis õpetajana. Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel põhjaliku kolmeosalise valikuprotsessi käigus näidata oma motivatsiooni, suhtlemis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust, algatusvõimet ning õppimisega seotud väärtushinnanguid. 

Liitumiseks tuleb täita ankeet Noored Kooli kodulehel www.nooredkooli.ee. 

Lisainfo: Noored Kooli kommunikatsioonijuht Vladislav Lušin, e-post: vladislav@nooredkooli.ee.

SA Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi erinevatelt elualadelt võimekaid tulevasi eestvedajaid, kes soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või rakendada oma kogemusi ja oskusi mõnes teises rollis. Noored Kooli on 13 aasta jooksul toonud haridusse üle 200 inimese, kellest enamik töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: SA Noored Kooli pressiteade. Foto: Tim Arterbury, Unsplash.

Samal teemal:

• Aasta noorsootöötajad on Roger Tibar ja Triin Mäger
• Noored Kooli programmi kandideeris rekordarv haridusentusiaste