Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) nutiklassis toimunud rahvusvahelisel presentatsioonil esitleti CEPS-i ja Grow with Google koostöös loodud uut elukestva digiõppe valmisoleku indeksit, mis annab ülevaate, kuidas erinevate Euroopa riikide elanikud oma oskusi digitehnoloogia abil täiendavad. CEPSi koostatud uuringus mõõdeti õpitulemusi, digitaalset infrastruktuuri ja poliitikaid ning inimeste suhtumist digiõppesse 27 ELi riigis. Alustades sellest, kuidas on elukestvas õppes võimalik läbi veebikursuste õppida programmeerimist ja lõpetades sellega, kuidas kasutatakse mängulisi digitehnoloogiaid koolitundides. 

Edetabeli kolme esimest kohta hoiavad Eesti, Holland ja Soome. Kõigis kolmes riigis on raporti järgi tugev valitsuspoliitika, mis julgustab digiõpet ja digitaallahenduste kasutamist, ning nende elanikel on kõrge arvutikirjaoskus.

“Eriti just Eesti on digitaalse juurdepääsu kaudu leevendanud halduskoormust, näiteks maksude deklareerimisel ja valimistel hääletamisel. Eesti kui selle aasta indeksi absoluutse võitja näide kinnitab ka, et väga sihikindlad poliitilised meetmed, isegi nii väikeses riigis, võivad kaasa tuua olulised muutused. Kuigi see väike Balti riik võib ülejäänud Euroopale paljutki õpetada, on isegi Euroopa liidril kasvuruumi,” seisab CEPS-i rahvusvahelises pressiteates.  

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan: “Eestis on eri tasanditel üsna hästi mõistetud, kui suuri muutusi tehnoloogia üha kiirenev areng kaasa toob. Kool ja hariduspoliitika peavad muutuma, kuid leida tuleb mõistlik tempo muutuste elluviimisel, et see toimuks mõtestatult. Esitletav raport on toonud meile sõnumi, et poliitilisel tasandil on Eestis valmisolek muutusteks olemas, nüüd tuleb koos leida vastused, kuidas täpselt me sel muutuste teel edasi liigume.”

HITSA nutiklassis esitles raportit Zachary Kilhoffer mõttekojast CEPS

Madalaimate tulemustega riikide hulka kuuluvad Belgia (21. koht), Poola (22. koht), Tšehhi (23. koht), Rumeenia (24. koht), Kreeka (25. koht), Itaalia (26. koht) ja Saksamaa (27. koht). CEPS-i raporti hinnangul viitavad need tulemused valitsuste piiratud poliitikatele digitaalse kirjaoskuse edendamisel ja digitaalressurssidele juurdepääsu keerukusele neis riikides. Saksamaad on kritiseeritud alainvesteeringute pärast digitaalsesse infrastruktuuri, madalate internetiühenduse kiiruste ja lairibaühenduse puudumise tõttu kogu riigi territooriumil.

CEPSi direktor Daniel Gros: „Digitaalne haridus on meie tulevik. Selle indeksi tulemused peaksid olema äratuseks riikidele, kellel on oht sellest suundumusest maha jääda. Mille poolest on Itaalia ja Saksamaa sarnased? Mõlemad on tugevad nn vanas tööstuses (töötlevas tööstuses) ja mõlemad on nõrgad digiõppe alal. Nende juhid peaksid õppima oma väledamatelt ja tulevikku vaatavatelt väikestelt ELi partneritelt.“ 

Grow with Google direktor Katerina Havrlant: „Me tahame, et kõik eurooplased mõistaksid tehnoloogiat ja saaksid sellest kasu. Kõikehõlmav digiõppe strateegia on selle ambitsiooni alustala. See raport näitab, kuidas erinevad riigid saavad üksteiselt õppida ja kuidas ettevõtted ja valitsused saavad teha koostöö digivalmiduses Euroopa ülesehitamiseks.“ 

Raporti leiab siit

1983. aastal Brüsselis asutatud Euroopa Poliitikauuringute Keskus on juhtiv mõttekoda, millel on ulatuslik partnerinstituutide võrk kogu maailmas. Ainsa Brüsselis asuva mõttekojana kõiki Euroopa poliitikavaldkondi hõlmav CEPS pakub mõttevahetusi, teadmisi ja potentsiaalseid lahendusi ELi poliitika kujundamisel. http://www.ceps.eu  

Elukestva digiõppe valmiduse indeks (Index of Readiness for Digital Lifelong Learning – IRDLL) on CEPS-i (Euroopa poliitikauuringute keskus) ja ettevõtte Grow with Google koostöö tulemus. Seda projekti rahastas Google, kes tagas ka esialgsed rakendusandmeid ja abi indeksitulemuste atraktiivsel ja arusaadaval esitamisel. Uuringud viisid CEPS-i teadlased ja CEPS-i valitud riiklikud eksperdid läbi sõltumatult. CEPS kannab täielikku vastutust projekti metoodika ja tulemuste eest. 

Samal teemal:

• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse
• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast