Teemaveerandid

Otseülekannet saab jälgida siit! 

Uut ainekava ja esimeste kuude õppetunde tutvustavad autorid ja sellega seotud inimesed. Oma projektide lühitutvustustega astuvad publiku ette ka ainekava raames digilahendusi välja töötanud gümnaasiumiõpilased. Seminari kavaga tutvu SIIN. 

Foto: Photo by Goran Ivos on Unsplash

Samal teemal:

• "Võrgustik võrgutab": gümnasistid esitlevad oma informaatika arendusprojekte
• Robotid koolitundi Digivihiku abil

Viru jõululaat

Laat algab kell 10.00. Lisaks kauplemisele on laat täis vahvaid tegevusi kogu perele. Oma tooteid müüvad ligi 50 kaupmeest ja käsitöölist Eestist ja Lätist. Laada külastajatele pakutakse kodutarbeid ja jõulukingitusi, maiustusi ja lihakraami, ehteid ja suveniire. Külastajad saavad osaleda IVKHK õpilaste-õpetajate korraldatavates meistriklassides ja töötubades, kus saab valmistada jõulukingitusi. Koos pagarite ja kokkadega saab kaunistada piparkooke ning õpperestoran La Fourmi pakub maitsvaid jõuluroogi. Ehitajate töötoas “Dekoratiivviimistlus” on võimalik meisterdada, keevituseriala õpetajad ootavad huvilisi tegelema metallitöödega “Keevitussimulatsiooni” õpitoas, “Papa Carlo” töötoas saab tutvuda puidutöötlusega, IT-entusiaste tervitab fotolabor ning juuksurite juures saab sättida soengut ja teha jõulumeiki. Nii mõnigi üllatus on varuks erilises “Imede laboris”.

Laat toimub Jõhvi õppekoha F-korpuse 1. ja 2. korrusel, aadressil Kutse 13. Sisse pääseb Tammsaare tänava poolt.

Narva talvelaat

Ürituse korraldab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus koostöös Narva linnaga. Talvelaat toimub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva koolimajas, Kreenholmi 45 aadressil.

Talvelaadal pakuvad kohalikud ja Eesti naaberriikide kaupmehed ja käsitöölised oma tooteid igale maitsele.

Rohkem infot siin: http://narvalaat.ee/talvelaat/est/index.html.

Allikas. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Saatejuhid on klassiõpetajad Signe Varendi ja karin Tõevere. Saate sisust lähemalt: 

00:30 tutvustus, algatus Huvitav Kool ja Pille Liblik

5:54 Jaak Aaviksoo artikkel “Kas Eesti kool on huvitav?” väljakutse kogu rahvale

10:27 Huvitav Kool tutvustab koolielu ja annab võimaluse koolielus kaasa rääkida (k.a elukestva õppe strateegia)

13:57 Huvitava Kooli koostöö ülikoolidega, järgmise perioodi märksõna “heaolu”

19:08 tänapäeva õpilased on tulevased lapsevanemad

21:16 õpetaja professionaalsus ja aeg

24:20 koolipere kriitilise mõtlemise võimekus ehk iga kool valib oma suuna, olenevalt sellest, millist arengutõuget vajatakse

27:21 õppimist soodustav õppekeskkond, kas vajame uut algatust

28:47 sõnumite edastamise tarkus

30:36 Huvitava Kooli koostöö lapsevanematega, heade näidete jagamine

33:19 kas õpilasele on võimalik luua huvitavat kooli

35:03 uue haridusstrateegia tegevused nõuavad aega

40:56 Huvitav Kool väljaspool Eestit

42:57 Huvitav Kool aitab leida lahendusi ja ootab ideid 

44:28 õpetajate maine

46:06 unistuste uus õppekava

52:48 kodused tööd, põhikooli lõpueksam, loovtöö

NB! Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014.

 
Kuula taskuhäälingut "Õpime koos":

SoundCloud https://bit.ly/33ADene  

YouTube https://youtu.be/vR4vuKRrvqc

Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY

Jälgi taskuhäälingu "Õpime koos" tegemisi:

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos/

Facebook www.facebook.com/opimekoos

Podcastid.ee https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Samal teemal:

• Saates "Õpime koos" on külas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar
• "Õpime koos" on koos asendusõpetajatega

Raporti autorid kasutasid riikide digiõppevalmiduse hindamisel kolme kriteeriumit:

- digitaalses õppes osalemise ulatus ja tulemused,
- digiõppe institutsioonid ja poliitikad,
- riikide pakutavad digiõppevõimalused. 

Suurima panuse selleks, et Eesti tulemused kokkuvõttes kõige paremaks osutusid, andsid meie innovaatilised programmid digivaldkonnas, eriti mis puudutab haridussüsteemi ja digitaalset infrastruktuuri. 

HITSAs toimuval esitlusel tutvustavad CEPSi esindajad uuringu metodoloogiat ning arutlevad raporti tulemuste üle. 

Lisainfo:
Eva Toome
kommunikatsioonijuht
eva.toome@hitsa.ee

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt
• Noorte teadlikkus digitaalse maailma riskidest on ohtlikult madal
• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi

Toimunud töötoad märgiti ühtlasi ka üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week kaardile, Eesti saavutas ürituste arvu ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 488 üritusega tubli 4. koha.

“Tore on näha, et tulevikutegijaid tuleb aina juurde! Robootika ja programmeerimisega tehakse tutvust väga paljudes lasteaedades. Ma loodan väga, et need õpetajad ja lapsed, kes meie õpilasürituse raames esimesi samme tegid, jätkavad sama rada ning kasutavad tehnoloogiat õppeprotsessis ka edaspidi, seda erinevate teemade õppimisse kaasates ning seeläbi laste loovust ja loogilist mõtlemist arendades. Suur tänu ja tunnustus kõigile, kes kaasa lõid! Üritustel käies mõjus laste ja juhendajate rõõm ühisest tegutsemisest ja koos katsetamisest väga innustavalt! Tore on näha, et üha enam ollakse valmis laskma õpilastel õpetajatena kätt proovida: seda nii vanemaid, kaasõpilasi kui ka õpetajaid juhendades,” ütles HITSA ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum.

Piirkondlikud üritused

Tänavu teist aastat toimunud õpilasürituse raames toimus piirkondlikke üritusi 19, mida on võrreldes möödunud aastaga enam kui poole rohkem. Mitmes maakonnas viidi läbi Digioskaja võistlused, kus pandi end proovile rühmadena. Laiusel said kokku 200 erinevas vanuses õpilast Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt, et võistelda robotitega ja meisterdada ProgeTiigrile kratte. 

Pärnus kogunesid linna ja maakonna koolidest 750 3. klasside õpilast, et osaleda erinevates töötubades ning lahendada ohutuse-teemalist testi. Pärnu kooliõpilased viisid läbi tunde ka lasteaedades, juhendajaid ja juhendatavaid oli kokku üle 600. Võrus ja Jõhvis said kokku sajad lapsed, et koos uute põnevate vahenditega tutvuda ning neid töötubades katsetada. Kuressaares kohtusid Hiiu- ja Saaremaa koolid, et üheskoos töötubades uusi oskusi omandada ning end võistlustes proovile panna.

Kahe kuu jooksul pandi end proovile lahendades programmeerimise, robootika, digikunsti ja -ohutuse ülesandeid. Neid sai lahendada nii arvutite ja robotitega või täitsa ilma seadmeta. Noorimad osalejad olid päris väikesed lasteaialapsed, kes tegid esimesi samme programmeerimises legoklotsidega, kaaslastega koos mesilasroboteid või üksteist juhtides ning robotitega tantsu lüües. 

Suuremad õpilased lahendasid juba raskemaid ülesandeid, luues mänge ja animatsioone ning pannes proovile oma loovust ja oskust roboteid või droone juhtides. Ülesandeid lahendati matemaatikat ja eesti keelt õppides, kunsti- ja loodusõpetuse tundides, huviringis või ühisüritustel vanematega. Kõik ülesanded on lahendamiseks jätkuvalt ProgeTiigri kogumikus üleval.

LOOSIMISE TULEMUSED

Töötubade korraldajate vahel loositi välja ka auhindu. Loosiõnn naeratas järgmistele asutustele:

Risti Lasteaed - 1 x Matatalab
Vastemõisa lasteaed Päevalill - 1 x Matatalab
Võru Lasteaed Punamütsike - 1 x Matatalab
Võnnu lasteaed Värvuke – 1 x Matatalab
Vaivara Lasteaed – 1 x LEGO Coding Express
Tallinna Endla Lasteaed – 1 x LEGO Coding Express
Maardu lasteaed Sipsik - 1 x LEGO Coding Express
Tartu Lasteaed Tähtvere – 1 x LEGO Coding Express
Kuuste kool – 2 x Neuron leiutajakomplekt
Koeru Keskkool – 2 x Neuron leiutajakomplekt
Juurikaru Põhikool – 2 x Sphero
Aseri Kool – 2 x Sphero
Uuemõisa Lasteaed-Algkool – 2 x Sphero
Kambja Põhikool – 3 x Makey Makey Classic
Lasnamäe Põhikool – 3 x Makey Makey Classic
Tallinna Õismäe Vene Lütseum – 2 x mBot
Pärnu-Jaagupi Põhikoolis – 2 x mBot
Juhan Liivi nim Alatskivi Kool – 1 x Tello EDU programmeeritav droon
Tõrva Gümnaasium – 1 x Tello EDU programmeeritav droon
Haabersti Vene Gümnaasium – 3 x Raspberry Pi 3 Starter Kit
Ülenurme Gümnaasium – 3 x Raspberry Pi 3 Starter Kit

Kingituste kättesaamiseks kirjutage palun progetiiger@hitsa.ee.

Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” toimus tänavu teist korda. Möödunud aastal lahendas ülesandeid ning osales õpitubades ning erinevatel üritustel üle 9000 õpilase.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi HITSA.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega

Loo autor on Kaia Tamm, Põlva Gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja 

1. Leidke koostööpartnereid, jagage infot oma tegemistest, küsige nõu ja abi. Põlva Gümnaasium toetab ja julgustab igakülgselt ettevõtlikkuse arendamist õpilastes. Kolme tegutsemisaasta jooksul on pakutud võimalust õppida majandus- ja ettevõtlusõpet ning turundust. Õpilasfirmasid on selle aja jooksul olnud 40, tänavu lisandub neid veelgi. Õpilasfirmad on muuhulgas teinud koostööd TÜ keemialabori teadurite ning Toidu- ja Veterinaarametiga (ÕF Rabavesi, Eesti parim ÕF III koht, innovatiivseim toode, parim stiil ja kujundus, säravaim müügitäht; ÕF Imelõõr, Eesti parim ÕF II koht, keskkonnasäästlik toode, parim kujundus ja stiil). Tihedat koostööd teeme SA Põlvamaa Arenduskeskusega – tänu sellele oleme saanud osaleda erinevatel rahvusvahelistel ja kohalikel ettevõtlusega seotud üritustel, nt turismimess TourEst2018, Ökofestivalid Karilatsis, rahvusvahelised ÕF laadad. SA Arenduskeskus korraldab ka erinevaid ettevõtlikkusega seotud koolitusi maakonna õpilastele.   

2. Olge avatud erinevatele projektidele, ärge kartke, uurige ja õppige, see on huvitav nii õpetajatele, aga esmatähtis - see on huvitav õpilastele. Oleme avatud erinevatele tegevustele ja ikka oma õpilasi suunanud osalema ettevõtlikkusega seotud programmides, nt 2018 aastal osalesime TTÜ Mektory ettevõtlusprogrammis Bright Minds. Programmis osales ligikaudu 50 Põlvamaa noort. Põlva Gümnaasiumist jõudis finaalvõistlusele 3 tööd. Tavapärasele formaalõppele koolis, oli lõppenud õppeaastal töös ettevõtlusalane e-Twinningu ühisprojekt Austria ja Prantsusmaa koolidega ning ühine turunduse projekt Läänemaa Gümnaasiumiga. Kahe projektiga kaasatakse Põlva Gümnaasiumist 45 õpilast, see on umbes viiendik kogu õpilasperest! Kolme esimese tegutsemisaastaga on loodud üheskoos Võru ja Valga Gümnaasiumiga koostöövõrgustik KERG (Kagu- Eesti riigigümnaasiumid), mis kätkeb endas nii koolitöötajate kui õpilasesinduste vahelist koostööd, mille tulemusena on kutsutud ellu erinevad kolme kooli kaasavad projektid (Kagu Lahing õpilastele, olümpiaadilaager, riigigümnaasiumide ball, õpetajate töövarjupäevad, KERG õpilaste suvepäevad jms). Selle koostöövõrgustikuga on osaliselt liitunud ka Tartu Tamme Gümnaasium ja Jõgevamaa Gümnaasium, ühistegevustega jätkatakse ning otsitakse juurde uusi koostöökohti.

Kool pakub iganädalaselt õpilastele erinevaid külalistunde, sh ettevõtlusega seotud teemad. Rääkimas on käinud Kaidi Ruusalepp, Liisi Toom, Kuldar Leis, jt. Samuti on õpilased ettevõtluskursuse raames käinud külastamas erinevaid Põlvamaa ettevõtteid (Arcwood, Acino, Tere AS). Võimalusel on külalisloengud avatud ka kogukonnale. Kool kaasab õpilaste ettevõtlusprogrammi nii õpetajaid kui ka lapsevanemaid ÕF mentoritena. 

3. Õpetage õpilased ise oma elu koolis korraldama! Nad saavad edukalt hakkama, õpivad planeerima ja võõrastega suhtlema, võtma vastutust ja tegema meeskonnatööd. Ettevõtlusõppega ei puutu kokku ainult ettevõtlusõppe õpilased. Õpilasesinduse liikmed näiteks saavad kogemuse eelarve planeerimisel ja töös arvetega, sest peavad iga oma ürituse jaoks ise võtma hinnapakkumised ning koostama eelarve kava, kinnitama selle juhtkonnaga ja jälgima selle täitmist. Mahukamatest üritustest võib välja tuua näiteks Kagu-Eesti riigigümnaasiumide EV 100 balli korraldamine veebruaris, sügisene nädala pikkune HAV ehk Halli Argipäeva Vastu, teistmoodi jõulupäev koolis, kevadine Öögümnaasium, ettevalmistused arvestusteks ehk õpilased õpetavad õpilasi ja kogukonnale avatud rahvusvahelise muusikapäeva korraldamine sügisel. 

Põlva Gümnaasium kuulub nüüdseks ka Ettevõtlik Kool võrgustikku. Kolme aastaga oleme loonud oma traditsioonilised üritused, nüüd tegeleme kõige selle hoidmise ja parendamisega, et elu koolis oleks põnev. 

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppest on kujunenud Kristjan Jaan Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine

Ettepanekuid võivad esitada kõik juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Kandidaate saab esitada kuni 10. jaanuarini.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit.

F. J Wiedemann (sündis 1805. aastal Haapsalus – suri 1887. aastal Peterburis) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Art Lasovsky on Unsplash

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Reet Kasik

Hando Runnel on väsimatu hoole ja armastusega erakordselt viljakalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Tema loomingu keskmes on luuletaja suhe kodumaa ja rahvaga ning elu ja ühiskonna suurte probleemidega. Omariikluse taastamise otsustavatel hetkedel oli ta üks neist vabaduse ideoloogidest, kes sõnastas Eestit ja eestlasi ning meie olemise mõtet, määrates nende sõnadega riigi tulevikku. Rasketel surveaegadel aitasid tema üldtuntud laulud ja luuletused hoida usku eestluse püsimisse ning lootust iseolemise võimalikkusesse.

Rõhuga rahvuse ja rahvuslike teemade mõtestamisel on ka Runneli missioonitundest, laialdastest teadmistest ja intellektuaalsest uudishimust kantud töö tulemusel loodud rahvuslik suursari „Eesti mõttelugu“. Raamatusari, mida on nimetatud rahvuslikuks essee-eeposeks ja eesti vaimuelu entsüklopeediaks, koondab ja avaldab kõige väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade, korjates ja väärindades juba ilmunut ning võimaldades sel viisil lugejal rännata meie suurmeeste ja ‑naiste loomingu radadel.

Rahvusmeelsust on Runnel suunda andvalt mõjutanud veel nii Tartu Ülikooli esimese kutsutud vabade kunstide professorina kui ka ajakirja Akadeemia taastajana. Uue rahvusliku ärkamise harjal oli ta üks Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamise eestvedajaid, kes oli veendunud, et ühe universitas’e juurde peab kindlasti kuuluma usuteaduskond ja seega tuleb nõukogude võimu poolt 1940. aastal suletud teaduskond taastada.

Viljaka esseisti, publitsisti ja kriitikuna juhib Runnel oma kirjutistes tähelepanu nii ühiskonna proovikividele ja valupunktidele kui ka nendele väärtustele, mille poole tuleks püüelda, mida peaksime hoidma, armsaks pidama ja hindama, et säilitada kõrget vaimu ja kultuurset iseolemist.

Eestlastele eelkõige armastatud poeedina südamesse pugenud Runneli luulelooming on kantud armastusest oma maa ja laste vastu. Runneli luules on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut on nimetatud päikeseluuleks, 1970. aastatest alates aga saatuseluuleks. Möödunud aastal 80. sünnipäeva tähistanud Runnel ise tõdeb, et tema kui luuletaja kõrgaeg jäi 1970. aastate lõppu ja 1980. aastate algusesse. Ometi avaldab ta siiani üha uusi teoseid.

Hando Runnelit on nimetatud eesti kirjanduse suurimaks ja mõjukaimaks ristkirjutajaks, kelle luuletuste temaatika kõnetab võrdselt igas eas lugejaid. Ta mõtestab julgelt ja oskuslikult eri teemasid ja valdkondi, kartmata käsitleda tabuteemasid.

Runnel on autor, kes hindab laulu ja luule lähedust. Eesti muusikud on tema luuletusi võrrelnud lauludega, öeldes, et neisse on meloodia ja laulurütm sisse kirjutatud. Ehk just seetõttu on nii paljud Runneli värsid jõudnud rahva südamesse viisistatud kujul. 

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul oli auhinnakomisjoni valik üksmeelne. „Rahvusmõtte auhinna andmine Hando Runnelile on kõnekas kokkuvõte rahvusülikooli esimesest sajandist. Selle auhinnaga kinnitab rahvusülikool, et eesti rahvas ning tema keel, kultuur ja mõte on vabad. Hando Runnel on oma eeskuju ja erilise panusega aidanud meil meeles pidada, et rahva suuruse mõõdupuu on meie kõigi sisemine väärikus ja väärtused.“

Hando Runnelit on tunnustatud Riigivapi IV klassi ja Valgetähe II klassi teenetemärgiga. Ta on pälvinud hulga kirjanduspreemiaid ja -auhindu. Hando Runnel on Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 16 korda. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus. 

Samal teemal:

• Rahvusmõtte auhinna sai tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa

Soovitatav ekraaniaeg on väiksem, kui arvame

Teadlaste sõnul ei ole kuni kaheaastaseid lapsi üldse soovitatav nutiseadmetega kokku viia. Koolieelikutele on sobivaks kasutusajaks kuni 30 minutit päevas ning kooliealistel lastel on soovitatav maksimaalne nutiseadmete ekraaniaeg kuni kaks tundi päevas.

Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaku sõnul kasvab uuringute järgi vanusega ka ekraanide ees veedetav aeg. Eestis 2018. aasta suvel läbi viidud rahvusvahelise küsitlusuuringu EU Kids Online andmetest nähtub, et vanemad lapsed veedavad nii tavalisel koolipäeval kui ka nädalavahetusel nutiseadmete kaudu internetis rohkem aega kui 9-12 aastased. 15-17 aastastest on tavalisel koolipäeval 4-5 tundi internetis 28% lastest, seevastu 9-10 aastastest veedab sama kaua aega internetis kõigest 7%.

Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina ütles, et kõikide nutiseadmete kasutamise puhul võiks jälgida mõõdukuse piiri. “See kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta, nutitelefonidel on palju kasutuseesmärke, kuid on oluline, et inimene ennast virtuaalmaailma ära ei kaotaks,” sõnas Mishina.

Vaatamata sellele veedavad inimesed siiski palju aega ekraanide ees, seega vähim, mida lapse tervise vaatenurgast teha saab, on valida kõige silmasõbralikuma ekraaniga seade. „Üks ohtlikumaid faktoreid on sinine valgus, mis võib silmades tekitada pöördumatuid kahjusid ja põhjustada unehäireid. Seega telefoni valimisel tasub jälgida vastavaid sertifikaate (näiteks TÜV Rheinland) ja eelistada telefoni, mille ekraanilt on sinine valgus välja filtreeritud,“ ütles Mishina.

Kas mu laps on nutisõltlane?

“Enne kui lapsi nutisõltlasteks sildistada, tuleks küsida, mis on need tegevused, mida lapsed digiseadmetes teevad,  millele nad kulutavad kõige enam aega, mis olukordades kasutus toimub ning millal ja kui kaua seal aega veedetakse,” ütles Siibak. 

Siibaku sõnul on nutiseadmed niivõrd multifunktsionaalsed, pakuvad palju erinevaid võimalusi erinevate vajaduste rahuldamiseks. Seega tõik, et inimene nutiseadmeid palju kasutab, ei pruugi tingimata tähendada, et tal on nutisõltuvus. 

Lisaks suhtlusvõimalustele ja meelelahutusele on digiseadmed ja internet muutunud oluliseks õppeprotsessi osaks.

Appi tulevad ekraaniaja piirangud 

Jekaterina Mishina sõnul on enamikes telefonides sisseehitatud ekraaniaja piiramise funktsioon. “See võimaldab lapse nutitelefonile määrata lubatud päevase kasutusaja või ajavahemikud, mille täitudes enam valitud funktsioone kasutada ei saa. Helistamine ja muu hädavajalik jääb loomulikult avatuks,” ütles ta.

Laste nutiseadmes kuluvat aega ei pea Siibaku hinnangul tingimata käskude ja keeldudega reguleerima hakkama. Eelkõige ongi lapsevanemal vaja aktiivselt sekkuda ja olla kursis sellega, millega tema laps internetis tegeleb ja probleemide korral tegutseda. Siibaku sõnul võiksid lapsevanemad hea seista ka selle eest, et lapsel on igapäevaselt erinevaid tegevusi, millega oma aega sisustada.

Tema sõnul nähtub EU Kids Online uuringutulemuste pinnal, et viimastel aastatel on kasvanud nende lapsevanemate arv, kes kasutavad lapse internetitegevuse jälgimiseks erinevate rakenduste abi, ehk tegelevad lapse internetikasutuse tehnilise vahendamisega – 2018. aastal kasutas 37% uuringus osalenud vanemast vähemalt ühte kolmest tehnilise piirangu meetodist (vs 2010 oli selliseid vanemaid 16%).

Allikas ja foto: Huawei ja Tartu Ülikooli koostöös valminud pressiteade.

Samal teemal:

• Aasta lõpuks uuendatakse ligi 170 kooli internetivõrgud
• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid

Üritusel räägitakse, kuidas elukestev õpe on muutnud nii õppimise eesmärke kui ka protsessi. Konverentsi arvukates töötubades ja seminarides osaleb ligi 500 uurivat praktikut ja hariduseksperti.

Konverentsil on kolm peaesinejat. Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen keskendub oma ettekandes õpetaja agentsusele kui tegutsemise kvaliteedile teatud keskkonnatingimustes. Täpsemalt arutleb Leijen selle üle, miks ja kuidas tuleks õpetajaid nende töökeskkonnas toetada. Professor Jean Murray Ida-Londoni Ülikoolist räägib praktikatel põhinevast teadustööst mineviku- ja tulevikuvaadete taustal. Kolmas peaesineja professor David Gijbels Antwerpeni Ülikoolist mõtestab praegusaegse õppimise olemust, tutvustades täpsemalt tagasiside võimalusi, mis aitaksid meil kriitiliselt ja tähendusrikkalt õppida.

Kolme päeva jooksul käsitletakse seminaridel, töötubades ja posterettekannetes õppimise ja õpetamise eri vorme ja keskkondi lasteaiast kõrgkoolini ning teemasid matemaatikast muusikani.

Konverentsi peakorraldaja Eestis on Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste, kes tunneb heameelt, et nii suur hulk õppimist südameasjaks pidavaid teadlasi ja praktikuid koguneb just Tartus. „On suur rõõm tervitada meie ülikoolilinnas ligi 500 külalist, kellega saame sügavuti arutleda tähendusliku õppimise üle. Peame lähtuma kompetentsidest, võtma aega pikaajaliste eesmärkide läbimõtlemiseks ning oskama hinnata igas olukorras peituvaid võimalusi ja takistusi. Konverents on hea algatus selleks, et Eesti haridusteadlaste tulemuslik töö oleks maailmas veelgi paremini nähtav ja meie kolleegid saaksid rohkem aimu mujal toimuvast,“ ütles Pedaste.

EAPRIL on 2009. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille siht on tuua kokku haridusvaldkonna teoreetikud ja praktikud. Selleks korraldatakse konverentse, seminare ja õppereise, toimub infovahetus teemagruppides (nt IKT hariduses, õpetajaharidus, hindamine, haridusjuhtimine jt) ning avaldatakse infokirja ja blogi.

Allikas: TÜ pressiteade.