Teemaveerandid

Konverents kuulub eesti keele aasta sündmuste ritta, november on eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna projektijuht Kadri Vare märkis, et konverentsil saab hea ülevaate, milleks on võimalik eesti keeletehnoloogiat kasutada juba praegu ja millised on lähema tuleviku väljavaated.

„Nagu teistelgi elualadel, nii ka keelevaldkonnas muutuvad tehnoloogilised abilised meile üha tähtsamaks,“ ütles Vare. „Võtame näiteks kõnetuvastuse ehk tehnoloogia, mis muudab kõne tekstiks. Kõnetuvastus on muutumas asendamatuks abiliseks meediamonitooringus ning mistahes kõnede automaatsel üleskirjutamisel, aga tulevikus ka erinevate seadmete ja masinatega suhtlemisel. Tänapäeva digimaailmas ja tehisintellekti kiire arengu juures on väga oluline arendada eesti keelt kasutavaid teenuseid. Tänu riigi pikaajalisele toele on saavutatud Eestis märkimisväärne areng näiteks masintõlkes, kus suudetakse pakkuda konkurentsi maailma suurettevõtetele.“

Keeletehnoloogia konverentsil osalevad ka asutused ja ettevõtted, kes juba kasutavad oma teenuste pakkumisel eesti keelele loodud tööriistu. Demosessioonil saab tutvuda masintõlkesüsteemidega, kõnetehnoloogia võimalustega, tekstianalüüsi rakendustega, lausekontontrollija arendusega ning teiste keeletehnoloogiliste vahenditega.

Allikas: HTMi pressiteade

Noortevaldkonna tegijaid tunnustatakse 29. jaanuaril 2020.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on väga rõõmustav näha, et noorte heaks, noortega töötavaid ja valdkonda panustanud inimesi märgatakse aasta-aastalt üha rohkem. „Tänavune kõrge kandidaatide arv näitab, et noortega töötajaid märgatakse, nende panust hinnatakse ja tunnustatakse. Konkursile kandidaadina esitatuks saamine on juba omaette tänu hea töö eest ning tunnistus sellest, et tehtud tööd ja tegemisi on märgatud ka laiemalt,“ lausus ta.

Tunnustuskonkurss toimub sel aastal 14. korda. Viimasel kolmel aastal on tunnustuskonkursi raames soodustatud ka kogukondades omavahelist koostööd pannes hindamisele pääsemise tingimuseks vähemalt kahe esitaja olemasolu. Konkursi eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi, organisatsioone, ettevõtteid ja algatusi. Kandidaate sai esitada 1. novembrini.

Sarnaselt varasemate aastatega esitati kõige rohkem kandidaate pikaajaline panus noortevaldkonda kategoorias, kus nominentide arv on 25. Palju kandidaate on ka kategooriates aasta noorsootöötaja (24) ning aasta tegu noorsootöös (22).

Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel. 

Kandidaate, keda on esitatud vähemalt kahel korral, hindab valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev tunnustuskomisjon, kes teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud. Laureaadid kuulutatakse välja 2020. aasta jaanuaris toimuval pidulikul tunnustussündmusel Noorte Heaks Tänu.

Taustainfo

Tunnustusauhinnad antakse välja 12 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta panustaja, aasta tegu noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda. 

Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Noorsootöö Keskusega. 

Ühtlasi avatakse sellega teaduskooli ja SEB Panga koostöös sündinud elektrooniline õppekeskkond e-oppekeskus.ee, mis on mõeldud üldhariduskoolide õpilastele.

„Ühendame uues portaalis SEB Panga finantskogemuse ning teaduskooli enam kui poole sajandi pikkuse kompetentsi haridusvallas, et pakkuda noortele motiveerivad arenguvõimalusi,“ ütles teaduskooli direktor Riin Tamm.

SEB Pank hakkab õppekeskkonnas pakkuma koolidele juba tuntud rahatarkuse e-kursust ning toob noorte ette uued investorikursused nagu „Investeerimise põhitõed“ ja „Kasumlikud investeerimisstiilid“. Lisaks on huvilistele avatud panga loodud E-akadeemia koos kõigi ettevõtlusteemaliste materjalidega.

Tartu Ülikooli teaduskool pakub samas oma e-õppe kvaliteedimärgi saanud kursuseid matemaatika, keemia, bioloogia, füüsika, sotsiaalteaduste ja kunstide valdkonnast. Samuti hakkavad keskkonnas toimuma juba tuntud internetipõhised võistlused nagu Spekter, Pulsar ja Kobras. Jaanuaris korraldatakse seal esmakordselt ka lingvistikavõistlus Kiil.

Peale võistlemise saab keskkonda kasutada ka õppimiseks. Selleks on loodud ülesannete pangad, kus soovijad saavad pingevabalt nuputada või järgmiseks võistluseks harjutada.

„Oleme SEB-s mitu aastat mõelnud selle peale, kuidas luua nutikaid suhteid meie panga ja Eesti noorte vahel. Algav koostöö teaduskooliga on hea näide selle kohta, kuidas me saame pakkuda Eesti aktiivsetele ja tublidele noortele erilist väärtust ja aegamööda laiendada seda positiivset mõju üle terve Eesti,“ ütles SEB turundus- ja kommunikatsioonidivisjoni juht Silver Vohu.

Riin Tamm avaldas lootust, et uuest keskkonnast saab noortele kasulik ajaveetmise koht. „Usun, et see pakub Eestis tõsist konkurentsi üleilmsetele sotsiaalmeedia platvormidele ja kaubanduskeskustele,“ lausus ta naljatamisi.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• SEB, Graanul Invest ja Swedbank toetavad teaduskooli kaudu noorte arenguvõimalusi 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay. 

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale. 

Lisaküsimuste korral kirjutage meie kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud 

Samal teemal:

• Nutiviktoriinil "Nutt tuleb peale" osales üle 2300 võistkonna
• Ettevõtlikud nutimunad Pärnu Rääma Põhikoolis

Ettevõtete toel luuakse uus e-õppekeskkond, võimaldatakse suuremale hulgale õpilastele ekprerimentaalõpet uurimislaborites, uuendatakse ja digiteeritakse õppematerjale, arendatakse õpikodasid ja premeeritakse parimaid õpilasi. 

„Nii suuri erainvestorite toetusi pole teaduskoolil oma 54-aastase tegevusaja jooksul enne olnud. Mul on siiralt hea meel, et ettevõtjad näevad vajadust panustada Eesti õpilaste haridusse ja aitavad kaudselt kaasa andekate noorte leidmisele ja arendamisele. Usun, et kõik uuendused, mida me lähima viie aasta jooksul oma tegevuses juurutame, tõstavad kooli täiendusõppe hoopis uuele tasemele ja motiveerivad õpilasi õppetegevuses veelgi aktiivsemalt kaasa lööma,“ sõnas Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm.

Iga ettevõte toetab teaduskoolis kindlat tegevust või suunda.

SEB Panga toel avati täna e-õpikeskkond, kus teaduskool pakub e-õppe kvaliteedimärgi saanud kursusi matemaatika, keemia, bioloogia, füüsika, sotsiaalteaduste ja kunstide valdkonnast. Lisaks hakkavad seal toimuma internetipõhised võistlused, nagu Kobras, Pulsar, Spekter ja Kiil. Pank ise pakub kooliõpilastele videokursusi rahatarkuse, ettevõtluse, investeerimise ja innovatsiooni valdkonnast.

Graanul Invest panustab loodusteaduste ja puidukeemia süvaõppe pikaajalisse arendamisse, et suurendada noorte teadlikkust selle valdkonna võimalustest. Toetussummadest saavad jõudu põhikooli bioloogiaolümpiaad, loodusteaduste olümpiaad ja teaduskooli uurimislabor, kus toimub loodusainete integreeritud õpe. Toetus lubab arendada eksperimentaalülesannete komplekte puidutehnoloogia valdkonnas ja loob noortele võimaluse kohtuda ekspertidega. Ühtlasi hakatakse rahvusvahelistelt võistlustelt medalitega naasvaid õpilasi tunnustama Graanul Investi stipendiumiga. 

Swedbank toetab loodus- ja täppisteaduste populariseerimist, edendades teaduskooli füüsika, keemia ja bioloogia õpikodasid. Need on oma olemuselt eksperimentidel põhinevad kursused, mis tuuakse koos vahendite ja seadmetega koolidesse või noortekeskustesse. Panga toel täiendatakse kursuste sisu nüüdisaegsete teemadega. Näiteks töötatakse välja taastuvenergeetikat käsitlev õppeprogramm ja luuakse tuumafüüsika katsekomplekt. Täiendust saavad ka õpikodade vahendid, näiteks bioloogia õpikotta soetatakse uued mikroskoobid.

„SEB, Graanul Investi ja Swedbanki panus on tulevikuinvesteering, mille viljad ilmnevad alles aastate pärast, kui praegused õpilased ülikooli astuvad ja oma erialavaliku teevad. Loodan, et eeskuju sütitab teisigi ettevõtteid paremat homset looma,“ sõnas Tamm.

Allikas: TÜ pressiteade: Fotol on teaduskooli suvine teaduslaager, autor Timo Arbeiter. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli teaduskool ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž alustavad mitmekülgset koostööd

Eestist pälvisid tunnustuse järgmised koolid, õpetajad ja projektid:

• Alina Siht, Tallinna Kesklinna Vene Gumnaasium. e-HAND - Effects of Human Activities on Natural Disasters
• Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke. Catch the Future with STEM; Six Bricks&STEAM (First Steps to STEAM); The Story of the Bread ja Ilmavaatluse nurk minu rühmas/Weather observing. 
• Jelena Paegle, Pärnu Vene Gümnaasium. Ilmavaatluse nurk minu rühmas/Weather observing.
• Kadri Vaher, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Katrin Kurvits, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Kersti Rohtmets, Paikuse Põhikool. Go For Literacy to Enlighten your Future ja Motivation at School Through ICT's and Innovative Educational Methods.
• Kristi Treial, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Lemme Sulaoja, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Liina Õmblus, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Liis Raal-Virks, Pärnu Ühisgümnaasium. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kool. All About Animals
• Olga Lutška, Narva Kesklinna Gümnaasium. Let’s Celebrate Earth Day Together!
• Reene Tammearu, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Signe Leht, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Signe Reidla, Peetri Lasteaed-Põhikool. Math is fun ja Happy Pi Day
• Tiiu Kiveste, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Ülle Kreos, Kuressaare Vanalinna kool. TRAVELLING TO DIFFERENT BIOMES ja "Mirror, mirror on the wall?!" Subtitle: How young people can improve healthy eating, a positive body image and prevent eating desordes

Euroopa kvaliteedimärk kinnitab, et õpetaja ja õpilased on teinud väga head tööd ning projekt vastab kindlale Euroopa standardile.

Eesti eTwinningu programmijuhi Laura Vetiku sõnul on tal hea meel, et meie õpetajad loovad silmapaistvaid projekte, mida tunnustatakse ka Euroopa tasandil. „Õpetajad aitavad eTwinningu kaudu õpilastel paremini tulevasteks õpinguteks ja  tööeluks ette valmistuda. Osalemine rahvusvahelises projektitöös mitmekesistab õppimisvõimalusi ja toetab 21. sajandil vajalike oskuste arendamist. Kvaliteedimärk on tore tunnustus tehtud tööle,“ sõnas ta. 

Euroopa kvaliteedimärki pole eraldi vaja taotleda. Selle annab eTwinningu keskne kasutajatugi õpetajatele projektis, mille on vähemalt üks riiklik kasutajatugi esitanud Euroopa kvaliteedimärgi saamiseks või milles on vähemalt kaks projektipartnerit saanud riikliku kvaliteedimärgi. Euroopa kvaliteedimärke jagatakse ainult kord aastas sügiseti ning info selle kohta ilmub eTwinningu portaalis.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Kvaliteedimärgi saanud projektide kohta leiab rohkem infot eTwinningu kodulehelt.

Foto: Photo by Greyson Joralemon on Unsplash

Oktoobri lõpust läks veelgi põnevamaks - üle Eesti algasid piirkondlikud töötoad ja võistlused. Ülesandeid ja üritusi jagub igas vanuses huvilisele.

Vanemad õpilased õpetavad nooremaid

Pärnu Vanalinna Põhikoolis toimub ProgeTiigri õpilasürituse raames suur 3. klasside robootikapäev, kus osaleb üle 700 õpilase. Kohale tulevad õpilased üle terve Pärnumaa. Üheskoos tehakse tutvust programmeerimise ja robootikaga ning õpetajateks on sel päeval hoopiski vanemate klasside õpilased.

1000 noort saarlast ja hiidlast

Kuressaare Gümnaasiumis kohtuvad aga 1000 õpilast Saare- ja Hiiumaalt, et maha pidada “Päev tuleviku nimel!”. Nutika päeva sisustavad e-viktoriin, elektritõukside võidusõit, põgenemistoad, kliimasoojenemise vastaste postrite-plakatite-meemide näitus ning mitmed külalised. “Selline üritus lükkab hooaja alguses hoo sisse,” ütleb Olle Arak, kes lisaks ürituse korraldamisele täidab ka Saare- ja Hiiumaal ProgeTiigri piirkondliku saadiku rolli.

RoboPõx, Digitiigrijaht jt

Alles teist aastat toimuva ProgeTiigri tulevikutegijate õpilasürituse kavas on ka traditsiooniks kujunevaid üritusi. Võru- ja Põlvamaal toimub taaskord suur robootikapäev ning lasteaialaste RoboPõx. Nii Viljandimaal, Virumaal kui ka Järvamaal pannakse end proovile Digioskaja üritusel.

Tallinnas Ehte Humanitaargümnaasiumis toimub ROBOfest turniir, kus võtavad omavahel mõõtu erinevate koolide neljaliikmelised meeskonnad. Peetri Lasteaed-Põhikoolis peetakse põnevat Digi-Tiigrijahti.

Robotite köievedu

Jõgevamaa ProgeTiigri saadik ning üks ürituse korraldajatest Rain Sirel toob välja, et eelmisel aastal lõid aktiivselt kaasa ka õpilased, kes iganädalaselt robootikaga ei tegele ning selle tulemusel uurivad näiteks 8. klassi neiud veel praegugi, millal nende kool omale 3D pliiatsid saab. “Üheks eredamaks mälestuseks on ka väikestele mõeldud WeDo köievedu, mille tarbeks ehitati vajalikud robotid valmis kohapeal,” meenutab ta.

Eesti Euroopas juba 4. kohal!

Kõik töötoad märgitakse üleeuroopalise programmeerimisnädala (Code Week) kaardile, kus Eesti hoiab hetkel ürituste arvu ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 390 üritusega uhket 4. kohta.

Registreeri ka enda üritus ning osale loosimises, kus loositakse välja programmeerimise ja leiutamise komplekte, roboteid ja droon.

Lisainfo ProgeTiigri õpilasürituse kohta leiab HITSA kodulehelt.

Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” toimub tänavu teist korda. Möödunud aastal lahendas ülesandeid ning osales õpitubades ning erinevatel üritustel üle 9000 õpilase. Sel aastal kestab õpilasüritus 23. novembrini, kuid piirkondlikke üritusi toimub veel ka detsembris ja jaanuaris.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös, pakkudes koolitusi, toetavaid infosüsteeme ja taristut.

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi HITSA.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• ProgeTiigri tulevikutegijad 2019

Rootsi kirjaniku Sven Nordqvisti armas lugu kass Findusest ja lodumütsiga vanamehest Pettsonist on mõeldud lastele alates neljandast eluaastast. 

Lavastaja Veikko Tääri sõnutsi sobib lugu hästi just Teatri Kodu lavale, sest sealne keskkond on vahetu ja vägagi pettsonlik. "Väikestele vaatajatele on ruum ideaalne ning neil tekib tunne nagu oleksid nad istumas Pettsoni majakeses, keset sündmusi," lisab Täär. 

Loo Pettsoni ja Finduse tavalisest, kuid samas väga erilisest päevast on dramatiseerinud Veikko Täär, kunstnikutöö on teinud Marge Martin ja tema assistent Mairit Paluvee, muusikalise kujunduse on loonud Toomas Lunge.  Lavastuse produtseerib Tartu Mänguasjamuuseum. 

Foto: Gabriela Liivamägi

Varem on Tartu Mänguasjamuuseum Teatri Kodus välja toonud lavastused "Sipsik", "Öö mänguasjamuuseumis", "Väike prints"  ja "Raha-haa-haa". Koostöös Teatribussiga on sündinud kuni kahe-aastastele lastele ja nende vanematele mõeldud beebiteatri lavastus "Pärismängult", mis on ka praegu Teatri Kodu mängukavas. 

Uus lastelavastus kuulub Tartu Mänguasjamuuseumi juubeliaasta programmi "Vinge veerandsada!". 

Allikas: Teatri Kodu info

Eesti kooliõpilaste ühistööna valmib järgmise aasta alguseks Eesti esimene internetietikett ehk normide ja väärtuste kogum, kuidas tuleks internetis leiduva sisuga toimetada ja omavahel suhelda nii, et see vastaks heale tavale.

Netiketi nime kandval võistlusel kutsub tehnoloogiafirma Samsung üles kõiki Eesti koole panema 9.-12. klasside õpilastest kokku võistkondi, mis loovad mõnel aktuaalsel internetiteemal multimeediasisu ning esitavad selle konkursile. Detsembri keskpaigaks laekunud töödest saabki kokku internetietikett ehk netikett, mis peegeldab digimaailma olemust läbi noorte silmade ning sätestab omavahelised suhtlus- ja käitumisreeglid. Täpne info konkursi tingimuste kohta. 

“Samsung käivitas sel aastal Eestis kooliõpilastele mõeldud programmi “Digitaalne IQ”, mis keskendub digihariduse propageerimisele ja edendamisele. Selle programmi raames viime kõikidele kooliõpilastele läbi Netiketi võistluse, et neid ärgitada aktuaalsetel digimaailma teemadel kaasa mõtlema,” ütles programmi juht Egle Tamelyte.Õpilased saavad võistlusel valida seitsme teema vahel, milleks on küberhügieen, küberkius, andmete turvalisus, autoriõigused, internetisõltuvus, veebis leiduv ebasobiv sisu ning suhtlemine ja käitumine digimaailmas. Neil teemadel tuleb esitada Eesti ekspertidest koosnevale sõltumatule žüriile multimeediaprojekt, mis võib olla video, meemide kogum, joonistus või mõni muu digitaalne vorm.
  
Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini ning parimad tööd kuulutatakse välja järgmise aasta veebruari alguses toimuval pidulikul koosviibimisel. Võistluse tingimused ja reeglid on kirjas http://www.digitaalneiq.ee kodulehel, samuti avaldatakse lehel kvalifitseerunud võistlustööd. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Mike Alonzo on Unsplash

Samal teemal:

• Psühholoog Kätlin Konstabel: netisuhtluse ajastul nõuab näost näkku suhtlemine julgust
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

Koolitusel osalejad saavad HITSA nutiklassi kuues õpitsoonis avastada olulisi elemente 21. sajandi õppes, milleks on õpilaste ja õpetajate oskused ja rollid, õpistiilid, õpikeskkonna disain, praegune ja arenev tehnoloogia ning haridust mõjutavad sotsiaalsed trendid.

Koolitusele on oodatud kahe- kuni neljaliikmelised koolimeeskonnad. Osalejate hulgas peab olema üks kooli juhtkonna liige, kaasata on võimalik ka KOVi haridusametnik. Sihtrühm on üld-, kesk- ja kutsehariduse õpetajad, õppejuhid, haridustehnoloogid, direktorid ja omavalitsuse haridustöötajad. 

Novembris toimuv koolitus:
21.11.2019
Detsembris toimuv koolitus:
5.12.2019

Lisainfo ja registreerumine

Foto: Petri Asperk ja MTÜ Fotopluss