Teemaveerandid

Digipädevus on üks 21. sajandi olulisematest oskusest. Inimesed puutuvad iga päev kokku mitmesuguste digivahendite ja e-keskkondadega nii seoses töö, õppimise kui ka eraeluga. Digilahendused aitavad kaasa pea iga tegevuse puhul ja on tõhusad ainult siis, kui oskame neid kasutada ja saadud infot kriitiliselt hinnata. Tähtis on õppida tehnoloogiat õigesti kasutama juba lapsepõlves, sest see aitab kaasa õppimisele, maailmatunnetuse ja huvide kujunemisele. Oluline on saada riiklikult tagasisidet selle kohta, millised on õpilaste digipädevused, ning vajadusel kavandada meetmeid, digipädevuse arendamiseks.

Õpetajate Lehe artiklis annab SA Innve teada, et katseline digipädevuse tasemetöö toimub 9. ja 12. klassi õpilastel selle aasta aprillis. Koolid, kes kuuluvad valimisse, teevad tasemetöö 1.–5. aprillini. Kuna paljud koolid on avaldanud soovi, et ka nende õpilased saaksid testi lahendada, on neil see võimalus 8.–19. aprillini. Sel aastal on testi kaasatud ka kutsõppeasutuste 3. kursuse õppurid. Pärast testi sooritamist saab õpilane sõnalise tagasiside ja kool üldise sõnalise tagasiside sellest, kuidas tema õpilastel testis läks.

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest. 

Samal teemal:

• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid
• Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"

Üldse osalevad sel kevadel programmis 17 koolimeeskonda neljast Eesti maakonnast.

Hariduse Infotehnoloogia SA programmis osalevad koolid, kes soovivad üheskoos, meeskonnana oma digioskusi parandada. Järgnevate kuude jooksul osalevad koolipered töötubades ja koolitustel ning neid nõustab haridustehnoloog. 2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Lisaks Lääne-Virumaa koolide kogunemisele toimub sel nädalal veel kaks DigiKiirendi üritust - Pärnu Vanalinna Koolis kogunevad 28. veebruaril avalöögiks Pärnu- ja Viljandimaa koolimeeskonnad ning Jõgevamaa DigiKiirendi programmis osalevad koolipered kohtuvad 1. märtsil Palamuse Gümnaasiumis.

Programmi juhi Kairi Burnaševa sõnul on DigiKiirendi eripäraks see, et iga koolimeeskonna teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades.

Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid jne. Ning kõige selle juures ei unustata ka, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele.

Kuuekuulises programmis osaleb ühtekokku 17 kooli Lääne-Virumaalt, Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt. Programmis osalemine toimub kutsete alusel. Sügisel alustavate koolide valik ja programmi kutsumine toimub märtsis-aprillis 2019.

Programmi viib aastatel 2019-2020 ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto: Unsplash, Monica Rams

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde

Tartu Katoliku Hariduskeskuse Agathe maja õppejuht ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Silvi Sokk tutvustab 25 aastat Tartus tegutsenud Katoliku kooli. Räägime, kuidas käib kooli sisseastumine ja mille poolest erineb kool teistest Tartu koolidest. Kuuleme lähemalt Katoliku kooli inglise keele metoodikast, avastusõppest ja veel paljust muustki. 

#õpimekoos #taskuhääling#tartukatolikuhariduskeskus #tartuerakoolid

"Õpime koos"

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos

Facebook https://www.facebook.com/opimekoos

SoundCloud https://bit.ly/2XooJ3P

YouTube https://bit.ly/2tC6SsB

"Õpime koos" on haridusteemaline taskuhääling, kus hariduselu praktikud ja visionäärid jagavad kuulajatele oma teadmisi, kogemusi ja ideid eesmärgiga pakkuda lihtsat ja mugavat võimalust õppimiseks ja inspireerumiseks.​

Samal teemal:

• Kuulame koos, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud IB-õpe

Päeva jooksul toimub 80 töötuba, loengut, laborikülastust või ringkäiku, mis pakuvad nii uusi teadmisi kui põnevaid vaatemänge. Kõikide töötubadega saab lähemalt tutvuda veebilehel aup.taltech.ee.

Avatud uste päeva erialamessil saab tutvuda kõikide TalTechi õppekavadega inseneri-, loodus-, majandus-, ja IT-teaduskondadest ning mereakadeemiast. Päeva jooksul saab töötubades oma silmaga näha, mille imepärasega tegelevad ehitusgeodeedid, kodustest vahenditest saab ehitada superkondensaatorit. Samuti saab teada, kuidas lahendada plastjäätmete probleemi, valmistada sidrunilõhna jpm põnevat.

Loomulikult tehakse tehnikaülikooli linnakus ringkäike, kus saab tutvuda TalTechi õppehoonete, laborite, ühiselamute ja sportimisvõimalustega.

Tudengielu messil tutvustavad TalTechi erinevad tudengiorganisatsioonid oma põnevaid tegevusi ning saab veenduda selles, et TalTechis on parim tudengielu! Messil näeb lähemalt, millega ülikooli erinevad organisatsioonid tegelevad ning kuidas ülikoolis vaba aega mitmekesiselt kasutada.

Kõik, kes juba on leidnud sobiva eriala või leiavad selle avatud uste päevalt, saavad ka kohe esitada sisseastumisavalduse. Kel veel gümnaasium lõpetamata, saavad küll esitada avalduse, kuid TalTechi sisse saamisest saavad nad teada siis, kui lõpueksami tulemused käes. Kes on keskkooli lõpetanud varem, saavad sisseastumisavaldusele vastuse sisuliselt kohe.

 Avatud uste päeval saab sisseastumisavaldust esitada end ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga tuvastades.

Allikas: Taltechi pressiteade

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan kirjutab arvamusloos ERRi portaalis Novaator, et nende kahe aastakümne jooksul on toimunud palju. Eesti on saanud tuntuks kui edumeelne digiriik. Palju on investeeritud meie koolide taristusse ja õpetajate digipädevuste arendamisse. Kasutusele on võetud digiõpikud ning e–eksamid ning testid.

Maksab siiski küsida, kui palju on meie kool sisuliselt muutunud? Kas oleme valmis robotite ajastuks, kus tehisintellekt ja suurandmed meie käitumist, elu ja tööd mõjutavad? See pole mingi kauge udune tulevik, vaid miski, mis puudutab kõiki tänaseid õpilasi, kes hakkavad uute tehnoloogiatega töötama või neid looma.

Tehnoloogia areng kõigutab ka väljakujunenud arusaamu õppimisest, sellest, mida, kuidas ja kus õpitakse. Meil lapsevanematena on selge ootus, et kool arvestaks iga lapse võimete ja vajadustega, ükskõik kas on nad siis väikesed Einsteinid või hoopis Pipid, kel raske koolipingis vagusi püsida.

Loe lähemalt ERRi portaalist Novaator. 

Foto: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad

Lõuna-Eesti Postimehest saab lugeda toredast teistmoodi koolipäevast Valga Gümnaasiumis. Päev algas hommikupalvusega kooli aulas. Järgnesid muu hulgas sellised ained nagu usuõpetus, rehkendamine, arvuteadus, eesti keel harjutis ning majapidamis- ja kombeõpetus. Tundides pidi hakkama saama elektrita ja pruukostiks pakuti mundris kartult. Kui mõni õpilane küsis imestunult, et kus siis liha on, tuli talle selgeks teha, et saja aasta tagused ajad olid sedavõrd rasked, et iga päev kooliperele liha pakkuda ei saanud: pigem oli see suur erand.

Loe artiklit täismahus siit! 

Fotod: Egle Kõvask

Samal teemal:

• Uurimistöö prügisukeldumisest viib Valga õpilase reisile Myanmari

Arutletakse noorte võimaluste ja takistuste üle noorsootöös osalemisel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaeksperdi Katrin Oldi sõnul oli uuringu eesmärk selgitada välja, mis kujundab noorte täiskasvanute osalemist noorsootöös ning teha olukorra parandamiseks praktilisi ettepanekuid. „Uuringust selgus, et noorsootöö tegevused on Eestis hästi korraldatud, kuid rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, et noorte täiskasvanuteni jõuaks vajalik info,“ sõnas Olt. Oldi sõnul kipuvad 19-26-aastased noored sageli pidama end noorsootöös osalemiseks liiga vanaks: „Tahan rõhutada, et noorsootöö ei ole mõeldud ainult kooliealistele noortele, vaid see pakub head tuge ka ellu astuvatele noortele, et seista paremini vastu täiskasvanuea algust iseloomustavatele eripalgelistele, samaaegsetele ja kiiretele muutustele.“

Uuringu tulemustele toetudes tehti praktilisi ettepanekuid, kuidas noorte täiskasvanute osalemist noorsootöös suurendada. 

Noorte täiskasvanute otsust osaleda neile pakutavates tegevustes mõjutavad väljakutsete, eakaaslaste ja eeskujude olemasolu, jõukohasus, samastumine tegevuste ja nende eesmärkidega ning võimalus ennast tõestada. Arvestama peab noorte hinnatundlikkuse, heitliku ajakasutuse ja konkureerivate kohustustega ning tegevuste ja lahenduste ligipääsetavuse ja köitvusega. Selleks, et noored täiskasvanud osaleksid neile pakutavates tegevustes, peavad need sobituma nende tegutsemise kontekstiga ning olema noortele loogilised, loomulikud ja vajalikud.

Uuringu tutvustusele järgnevad noorte etteasted headest näidetest ja toimuvad arutelud laudkondades ning päeva lõpetab paneeldiskussioon, mis võtab kokku ideed takistuste kõrvaldamiseks noorte täiskasvanute osalemisele noorsootöös. Arutelupäevale saab registreeruda siin.

Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös MTÜ Rakendusliku Antroploogia Keskusega (RAK). Uuringut esitlevad Kärt Saarsen ja Maie Kiisel. Uuringuga saab tutvuda siin.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 85 kandidaati
• Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks

Päeva avab ülikooli peahoones rektor Toomas Asser, sõna võtavad esmakursuslased ja seejärel esineb Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengiansambel. Esmakordselt toimub üliõpilaste juhatusel ühisminemine peahoone sammaste eest raamatukogusse. „Selle käigus läbitakse üliõpilaselus tähtsaid paiku, saadakse aimu, mis tunne on osaleda menukatel tudengipäevadel, ja kohtutakse tudengiorganisatsioonide liikmetega,“ ütles Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist Monika Õun.

Äsja renoveeritud raamatukogu teise korruse vallutab õppekavade infomess. Kogenud asjatundjad annavad nõu sisseastumise ja karjääri teemal ning koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastust küsimusele „Kuidas olla rohkem kui lihtsalt üliõpilane?“.

Ülikooli raamatukogus toimub ka põnev interaktiivne konverents, kus publik saab kõnelejatele mobiilirakenduse vahendusel küsimusi esitada. Konverents on üles ehitatud nii, et see oleks võimalikult kasulik just gümnasistidele, ja seetõttu on ka selle juhiks gümnaasiumiõpilane. „Sel suvel ülikooli pürgija jaoks on see konverents eriti inspireeriv,“ arvas Õun.

Konverentsi esimeses osas keskendutakse sisseastumisele. Vastuvõtutalituse juhataja räägib kõigest, mis sellega seotud, ja vastab kuulajate küsimustele. Teises osas astuvad üles kaks esmakursuslast – ülikooli videoblogijad –, kes räägivad enda sisseastumisest ja esimesest semestrist Tartu Ülikooli üliõpilasena. Konverentsi viimases osas võtavad lava üle vilistlased, kes räägivad eriala valimisest, kõrghariduse praktilisest väljundist ning ülikooli rollist oma elus ja karjääris.

2019. aastal saab rahvusülikool 100-aastaseks ja sellest ajendatuna toimub lahtiste uste päeval ülikooli eri hoonetes üle saja põneva töötoa. Peale selle on võimalus osaleda päris loengutes ja praktikumides, näha laboreid ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega.

Alates samast päevast, 27. veebruarist saavad huvilised internetis lahendada ka akadeemilise testi täispikka, kolmetunnist prooviversiooni. Lahtiste uste päeval toimub akadeemilise testi infotund ja väiksema valiku ülesannetega saab kätt proovida kohapeal. „Päris test, mis annab võimaluse kindlustada endale koht ülikoolis juba kevadel, toimub 23. märtsil. Sellele saab registreeruda alates 1. märtsist kuni 12. märtsini,“ lisas Õun.

Huvilistel on võimalus käia ekskursioonil ühiselamutes Narva mnt 25 ja Narva mnt 89. Jagatakse näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus selliselt, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba. Saab tutvuda ka Tartu Ülikooli spordiklubiga, kus treenivad paljud Eesti tippkergejõustiklased ja korvpallimeeskond, ning Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb õpilaspileti ettenäitamisel sel päeval tasuta.

Tartu Ülikooli ja Swedbanki koostöös on tellitud tasuta eribussid, et Tartusse jõuaksid ka kaugemalt tulijad. Bussidele ja töötubadesse registreerimine on avatud Tartu Ülikooli kodulehel ja töötubades osalejaid on kirjas juba üle 1300. Seega tasub registreerimisega kiirustada. Kasulikku teavet on ka ürituse lehel Facebookis.

Samal päeval toimuvad ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid, mille kohta leiab samuti rohkem teavet Tartu Ülikooli kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused võeti Riigikogus vastu
• Tartu Ülikool ootab Eesti õpilastelt ja üliõpilastelt avaldusi ingliskeelsesse õppesse astumiseks

Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka vähemalt kooliõpetajate palga alammäärani ning parandada mitmekülgse huvihariduse kättesaadavust.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on kolmandat aastat makstava toetuse eesmärk motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka. “Alusharidus on haridussüsteemi oluline osa, mille kvaliteet aitab tagada igale lapsele hea koolitee alguse. Hindame kõrgelt lasteaiaõpetajate ja -tugispetsialistide tööd ja mul on hea meel, et kõik omavalitsused on nende panust laste arengu toetamisel palgatõusuga väärtustanud,” ütles Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks omavalitsusetele eraldatud 14,25 miljonit eurot võimaldab suuremal arvul noortel mitmekesisemalt tegeleda neile huvipakkuvate tegevustega vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude saamise eelduseks on, et kohalik omavalitsus on tõstnud lasteaiaõpetajate palgad vähemalt 90 protsendini kooliõpetaja miinimumist ehk 1125 euroni kuus ja magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendini ehk 1250 euroni kuus. Kõik omavalitsused on nõuded täitnud.

Fond on aidanud oluliselt kaasa lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palgatõusule. Vaid 2,5 aastat tagasi oli paljudes lasteaedades kõrgharidusega õpetaja palk kõigest 600 eurot.

Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks eraldatud 14 miljonit eurot võimaldab parandada huvitegevuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades või sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatel noortel.

Kolmandat korda jagatav toetus on avaldanud tugevat positiivset mõju ning innustanud omavalitsusi koostööle. Riigi lisatoetuse kaasmõjul jagub tegevusi pea 92 tuhandele noorele ning loodud on sadu uusi tegevusvõimalusi.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017–2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade

“Hariduse tehnoloogiakompass” sündis koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega. See on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. “Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

“Hariduse tehnoloogiakompass” hakkab nüüdsest ilmuma igal aastal ja selle leiab veebist aadressilt http://kompass.hitsa.ee. Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas esitlusel, et digiõpikud ja infosüsteemid loovad uusi võimalusi õppimiseks. Uudseimad tehnoloogiad, nagu näiteks liitreaalsus või masinõpe ootavad veel laialdasemat rakendamist. Minister sõnas, et peame tähelepanu pöörama tehnoloogia õigel eesmärgil rakendamisele ja kasutamiskultuurile. “Peame suutma tehnoloogia oma laste kasuks tööle panna parimal võimalikul viisil, et toetada aina enam ka erilisi lapsi. Oluline on ka lapsi trendidega kaasuvateks ohtudeks ette valmistada.”

Tehnoloogiakasutusele keskendunud vestlusringis “Kuidas õpetada tulevikku?” osalesid Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere, GAGi õpilane, õpetaja ja IT-juht Eero Ääremaa, tehnoloogiaekspert Innar Liiv ja haridusvaldkonna ettevõtja Märt Aro. Vestlusringi juhtis Henrik Roonemaa. Allpool valitud lõike mõttevahetusest. 

Miks arutleme selle üle, kas tehnoloogia ja õppetöö kuuluvad kokku? Pastapliiats oli kunagi ka tohutu uuendus, mida ei tahetud koolitundi lasta (rikkuvat käekirja ära!), täna muigame selle üle. 

Eero Ääremaa: Õpilased ei peaks tehnoloogiat õppima õppimise pärast. Nad peavad mõistma, kuidas tehnoloogia teeb õppimise kergemaks. Näiteks kõige lihtsam asi, referaadi vormistamine Wordi programmis, missugused on seal tööd lihtsustavad võimalused. Õpin nii referaati tegema kui Wordi kasutama. 
Mart Laanpere: Eesti kooli eripära ja tugevus on nende suur autonoomia. Koolil ongi õigus otsustada, kas tähtsam on tehnoloogiakasutus või näiteks isamaaline kasvatus. Üks asi on tehnoloogia hariduses, mis võiks meie ümber nii loomulikuks muutuda, et ei pane tähelegi, mis vidinad klassiruumis on. Teine asi on tehnoloogiaharidus ehk oskus tehnoloogiat kasutada. See on nagu keeleõpetus, kus on grammatika, süntaks, ortograafia. Et tehnoloogia muutuks koolikultuuri lahutamatuks osaks, sellega tuleb tegeleda. Aga koolidel on erinevad lähenemised ja igal on oma tempo. 

Mare Räis: Loodan, et koolijuht ei pea enam pead murdma, kas olemasoleva raha eest teha statsionaarne arvutiklass või osta tahvelarvuteid. Kool teab, mis suunas nad areneda soovivad. Koolikeskkond peab olema nii loomulik, kui vaja, võtab laps arvuti, kui vaja, võtab kruvikeeraja. Kõik algab baasasjadest. 

Märt Aro: Räägime, nagu tehnoloogia oleks tohutult uus asi hariduses. Johannes Gutenberg leiutas trükipressi mitu sajandit tagasi, igas koolis me selle tulemust kasutame. Tehnoloogiaid jääb järjest ajalukku, praegu vaatame uut põlvkonda ja uusi võimalusi. Talendid tuleb noorte seast maksimaalselt üles leida, see on see koht, miks peame kaaluma tehnoloogia rakendamist koolis. 

Kuidas suhtute arvamusse, et nutiseadme ja arvuti kasutamine tunnis viib õpilase tähelepanu mujale? Et nad on liiga palju ninapidi arvutis?

Mart Laanpere: On inimesi, kes suudavad mitmes keskkonnas korraga toimetada, nad on siis produktiivsemad kui ühele ülesandele keskendudes. Tulebki olla paindlik, õpetaja ei saa suhtuda nii, et minu klass, minu reeglid. 

Innar Liiv: Kui õpetaja klassi ees räägib, aga laps eelistab samal ajal nutiseadmes olla, siis ta saab sealt lihtsalt põnevamat infot. 

Märt Aro: Praegu saab geograafiaõpikust lugeda, kuidas Amazonase džunglis elu käib. Samal ajal võiks ju VR-prillid ette panna ja ühel hetkel kogu klassiga virtuaalsesse džunglisse siseneda. Tõenäoliselt on siin suur tunnetuslik erinevus. 

Mare Räis: Tehnoloogia toomine koolidesse võimaldab teatud gruppidel õppida nii nagu neile kõige paremini sobib. Meil on koolis kokkulepped, mis tehnoloogisi oskuseid ja seadmeid mis vanuses õpetame. Aga probleem on, et uurime ja katsetame ingliskeelseid keskkondi. 

Mida saab koolis kohe teha tehnoloogia kasutuselevõtkus, mis ei nõuaks kogu maailma raha ja riigikorra muutmist?

Eero Ääremaa: Andke rohkem vastutust, IT-alaseid projekte õpilastele. Tihti teavad õpilased tehnoloogiast rohkem kui õpetajad. Las õpilased ja õpetajad vahetavad aeg-ajalt kohad. 

Märt Aro: Inimene peab tegelema oma tugevuste arendamisega. Kui tahad teha maailma parimaid asju, pead olema ambitsioonikas ja milleski tugevam kõigist. Haridusvaldkonnas on eriti raske leida inimesi, kel oleks armastus haridusvaldkonna arendamise vastu ja kes samas oleksid maailma parimad. 

Mare Räis: Kasutaks seda hästi, mis olemas on. Aga praktilisi uurimisvahendeid võiks koolis olla rohkem. 
Innar Liiv: Tundide slavestamine ja järelvaatamine nende õpilaste jaoks, kes puudusid või kes tahavad korrata. Vajab muidugi kokkuleppeid, aga oleks üks mõistlik asi. 

Mart Laanpere: Kõigepealt tuleb õppida kasutama neid tehnoloogiaid, mis juba on olemas. Telefon taskus on ka õppimisvahend. Seda tuleb selgitada õpetajatele ja lapsevanematele enne kui ära keelamise teed minnakse.

Fotod: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• 21. veebruaril ilmub "Hariduse tehnoloogiakompass"