Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"


Avaldaja:Madli Leikop31. August 2017

HITSA kutsehariduse seminari „Digimeister 2017: kätelkõnd“ kutseõppeasutuste digiplaanide töötoas tegid Mart Laanpere ja Romil Rõbtšenkov Tallinna Ülikoolist kokkuvõtte, mis on digiplaan ja mis kasu koolid sellest saavad.

Digiplaani aitab teha Digipeegli keskkond, mida kasutati seoses HTMi toetusmeetmega põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite ostmiseks: enne, kui koolid saavad minna hanke võitja juurde arvuteid ostma, tuleb neil koostada oma kooli kattev digiplaan. (Vt lähemalt HITSA kodulehelt). Digipeegli aluseks on koolide digiküpsuse hindamisraamistik, mille töötas välja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere koostöös Samsungi Digipöörde projektis osalenud Eesti üldhariduskoolide õpetajate ja HITSA töörühmaga.

Digipeegel sobib kasutada nii üldhariduskoolis kui kuteõppeasutuses. Koolide digiküpsuse hindamisraamistik on väga hea sisehindamise vahend koolile. Samas annab raamistik koolipidajale ka ülevaate, millisel tasemel on kool võrreldes teistega.

Kutseõppeasutuste puhul toimus kaks etappi, koolid alustasid enesehinnangu täitmisega (2016, II poolaasta, osales 24 kooli), seejärel valmis digiplaan (2017, I poolaasta, 20 kooli). Kutseõppeasutused koostasid digiplaane, et anda sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumi Digipöörde programmile.

Hindamismudel koosneb kolmest digiküpsuse valdkonnast: muutunud õpikäsitus, muutuste juhtimine, digitaristu. Digiküpsuse valdkonnad jagunevad omakorda viieks mõõdikuks.

Digiküpsuse hindamisel on oluline määratleda nii hetkeolukord kui ka eesmärk, kuhu soovitakse jõuda. Eesmärgi seadmisel tuleb selgitada, kuidas soovitud tasemele jõuda plaanitakse. Plaani  koostamisel ei nõuta, et kool lisaks hinnatud kriteeriumi juurde ka tõendusmaterjale (dokumente, viiteid veebikeskkondadele jms), aga seda on soovitav teha, et ülevaade digiküpsuse seisust oleks ka sisuliselt põhjendatud.

21077301_733482343504136_4090875061490464634_n.jpg

Mart Laanpere selgitas töötoas osalenutele innovatsiooniküpsuse tasandeid hästi lihtsalt: I tasand on see, kui koolis toimub midagi innovaatilist, näiteks koolis on kaks õpetajat, kes aeg- ajalt lasevad õpilastel tunde ette valmistada ja läbi viia. Ülejäänud ei tee midagi ja juhtkond ei tea ka asjast midagi. II tasand – juhtkond on aru saanud, et innovatsioon on oluline, on võtnud selle sihiks, aga ka teadvustanud, et enamik õpetajatest on uuenduste vastu. Juhtkond leiab õpetajad, kes hakkavad koolis digipöörde eestvedajateks. III tasand – innovatsioon on süstemaatiliselt kavandatud, toimub selle juhtimine. Pool seltskonnast on digipöördega kaasa läinud. IV tasand  – terve kool on digipöördes, kõik toimib nii, et keegi ei mäletagi enam digieelseid aegu. V tasand – kool suhtub innovatsiooni kriitiliselt, on muutunud eksperdiks, annab nõu teistele koolidele. „Eestis ei ole ühtegi kooli, kes võiks kõigis kolmes digiküpsuse valdkonnas pidada end V taseme kooliks,“ sõnas Mart Laanpere.On küll koole, mis on ühes või teises valdkonnas tugevamad, teistele eeskujuks. 

Ta rõhutas, et Digipeegel ei ole siiski teaduslikult täpne mõõtmisvahend. „Digipeegel on kooli digi(innovatsiooni)küpsuse enesehindamist ja muutuste juhtimist toetav raamistik; rakendatav mitmel viisil ja põhjalikkuse astmel (mis kõik on aktsepteeritavad). Digipeegel ei ole teaduslikult täpne (usaldusväärne ja valiidne) mõõtevahend, mille põhjal võib teha üldistusi-järeldusi riigi tasandil. Digipeegel ei ole rakendatud kõigis koolides täpselt sama skeemi, valimi ja ajastusega, tagamaks andmete võrreldavust. Kui Digipeeglit arendama hakkasime, siis tahtsimegi, et oleks raamistik, mis võimaldaks koolidel tõlgendada mõõdikuid omal moel ja seada sihte. Riigi tasandil on tegu lisateabega,“ sõnas Laanpere. Tema ettekande slaidi leiab siit

21192512_733480856837618_5030124867324453878_n.jpg

Romil Rõbtšenkov analüüsis 20 kutseõppeasutuse digiplaane lähemalt. Ta nentis, et seatud eesmärgid on koolidel üsna sarnased, mis võiks soodustada kogemuste vahetust ja koolide koostööd. Ettekande slaidi leiab siit.

21077492_733482656837438_5150446047050561987_n.jpg

HITSA korraldatud kutsehariduse praktiline seminar „Digimeister 2017: kätelkõnd“ toimus Rakvere Ametikoolis 24. augustil. Üle 250 osaleja said seminaril uusi teadmisi kooli digiplaani koostamisest kuni digitaalsete lahendusteni projekteerimises. Päevakava ja kõikide ettekannete slaidi leiab HITSA kodulehelt

Fotod seminari töötubadest tegi Terje Lepp. 

Samal teemal: