Teemaveerandid

360-kraadilistel panoraamfotodel baseeruvaid virtuaaltuure on nähtud palju. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) astus sellest suure sammu edasi ning avas ülikooli linnaku digigiidiga virtuaaltuuri.  

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll selgitas, et 360-kraadilised videod, heli ja disain on virtuaaltuuris ühendatud üheks tervikuks nii, et kasutaja haaratakse esimesest kaadrist alates tuuri sisse. „Virtuaaltuur annab tudengikandidaatidele ja teistele huvilistele võimaluse paremini tunnetada ning reaalselt näha TalTechis pakutavaid võimalusi – kui erakordne on meie ülikoolilinnak, kaasaegne õpikeskkond, hooned, laborid ja taristu, kui elav ning mitmekülgne on tudengielu ning milliseid innovaatilisi  projekte ülikoolis alatasa ette võetakse,“ rääkis Voll. 

Üldjuhul on virtuaaltuurid lihtsalt 360 kraadi fotod, mida saab liigutada ruumis või asukohas ringi vaatamiseks. TalTechi virtuaaltuur eristub teistest aga selle poolest, et seda juhib virtuaalne giid, kes ülikooli humoorikas võtmes tutvustab. 

Tuuri arendaja Lauri Veerde (agentuur TUUR) selgitas, et virtuaaltuuri erilisus peitub kogu sisu kokku panemises nii, et moodustuks ühtne kogemus – tervik, mis tutvustab ülikooli hoopis teistsugusel viisil, kui seda traditsiooniliselt on tehtud. „Julgen väita, et selline virtuaalse giidiga virtuaaltuur on maailmas ainulaadne. Kusjuures giidile on nii eesti kui inglise keeles hääle andnud TalTechi enda tudengid,“ kinnitab Veerde.

Veerde lisas, et virtuaaltuuri on plaanis täiendada. „Loomulikult lülitame tulevikus sinna sisse rohkem põnevaid kohti erinevatest teaduskondadest, sest uskuge – TalTechis sellistest kohtadest juba puudust ei tule! Samuti areneb ja kasvab koos tuuriga ka virtuaalne giid, keda võib ehk ühel päeval näha päris AI ehk tehisintellektina, kes ülikoolist huvitatud kandidaatidele koolielu tutvustab ja neil nii füüsilises ruumis kui ka õppetöö korralduses orienteeruda aitab,“ täpsustas ta. 

TalTechi virtuaaltuur on kohandatud nii arvutis kui nutitelefonis kasutamiseks. Eesti kõige innovaatilisema virtuaaltuuriga saab tutvuda veebilehel virtuaaltuur.taltech.ee.

Allikas: TalTechi pressiteade

Samal teemal:

• Iseautoga saab TalTechi avatud uste päeval sõita kuus õnnelikku noort
• TalTechi küberkaitsega tegelev meeskond tõstab ülikooli linnaku küberturvalisust ja pakub tudengitele praktilist kogemust

See üritus annab võimaluse võrrelda nii õpilaste kui ka nende juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada keevituse eriala terviklikult. Eesti koolidele on see väga hea võimalus valmistuda mais toimuva „Noore meistri“ võistluseks „Parim keevitaja“. 

Viru Welder toimub 1. märtsil. Võistlusel osalevad kutsekoolid Lätist, Leedust, Venemaalt ja Rootsist. Eestist tulevad võistlema Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kutseõppekeskus.

“Teeb head meelt iga-aastane huvi suurenemine keevitusvõistluste vastu ning meiega ühineb üha rohkem välismaiseid partnereid. Seekord astub võistlustulle koos poistega ka esimene tüdruk, kes on pärit Lätist. Rootsit esindab see aasta lausa kaks meeskonda," kommenteeris peakorraldaja Ander Sile.

Võistlust toetavad Axioma, Stokker, Fortaco, Tööriistamarket, Spetselektroodi AS, Eesti Energia, Enefit Solutions ja paljud teised.

Rahvusvaheline keevitusvõistlus Viru Welder 2019 toimub 1. märtsil Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas aadressil Kutse 13, F-korpuse keevituslaboris. Keevitusvõistlus algab kell 9.00 ja lõpeb orienteeruvalt kell 15.00. 

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

Samal teemal:

• Kutseõppuritele läheb erivajaduse tõendamine lihtsamaks
• Kutsekoolid hakkavad ettevõtjatega veelgi tihedamat koostööd tegema

“Raport aitab õpetajal lahti mõtestada, kuidas uued tehnoloogiad tema igapäevatööd lihtsustada saavad,” ütleb  HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. “Esiletõstmist väärib ka, et tehnoloogiakompass pakub välja eestikeelse terminoloogia tehnoloogiliste trendide mõistmiseks. Emakeele hoidmine värskena ning terminite täpne kasutamine on meie kõigi ülesanne. On omamoodi sümboolne, et raport ilmub just Tiigrihüppe 23. sünnipäeval. Tiigrihüppe algusaegadega võrreldes on Eesti kool kindlasti palju osavam tehnoloogiakasutaja. Loodan, et raportil on palju lugejaid ning et tiigril ikka jätkub hüppamis- ja katsetamislusti.”

“Me ei eelda, et kooliinimestel on aega end tehnoloogia arengutega kursis hoida,” ütleb raporti koostaja, HITSA projektijuht Marit Dremljuga-Telk. “See maailm liigub liiga kiiresti ja on piisavalt keerukas. Usun, et kui tuua tehnoloogia võimalused koolirahvale lähemale, saab  nii mõnigi õpetaja tõuke teha midagi teistmoodi, katsetada uut ning oma kogemusi kolleegidega jagada.”

“Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

Raportit koostanud ekspertide sõnul peame leidma viisi, kuidas tehnoloogiline innovatsioon kiiremini koolidesse jõuaks. Praegune õppekavade arendamise protsess on selleks liiga pikk – uuenduste õppetöösse jõudmine võib võtta aega kuni 10 aastat.

Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. Näiteks toob raport välja, et kui andmeanalüütika jääb ka tulevikus eelkõige tudengite uurimisobjektiks, siis asjade internetiga saabunud võimalused jõuavad tõenäoliselt koolidesse juba lähiaastail. Jõukohaste ja soodsate õppekomplektide abil saaks asjade interneti õpetamist alustada juba algklassides, et siis gümnaasiumis juba tõsisemate arendusprojektidega alustada. Sedalaadi uuendused võiksid tõsta õpilaste huvi insenerikarjääri vastu.

Ka edaspidi võtavad raportit koostavad eksperdid igal aastal mõne tehnoloogiavaldkonna põhjalikuma vaatluse alla. Raporti veebikülge aadressil kompass.hitsa.ee on plaanis pidevalt värske materjaliga täiendada, lisada sinna teemaga seotud uudiseid ning inspireerivaid lugusid Eesti koolidest.

Raportit koostab Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega.

Raporti esitleti 21. veebruaril Tallinnas Erinevate Tubade Klubis. 

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös. 

"Hariduse tehnoloogiakompass" on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. Lisaks tehnoloogiatrendide seire raportile alustasid möödunud aastal veel näiteks haridusuuenduse piloteerimise programm, mille raames katsetavad õpetajad tundides uut tehnoloogiat; haridusinnovaatoritele mõeldud arenguprogramm EHE ning terveid koolimeeskondi kaasav arenguprogramm DigiKiirendi.

Foto: HITSA

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• Üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu EU Kids Online Eesti 2018 tulemustest
• Ühistegevus loob ühistunde

GDPR ehk General Data Protection Regulation, eestikeelne lühend IKÜM

„Ülesande selgitada õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele isikuandmete kaitse üldmäärusega seonduvat saime haridus- ja teadusministeeriumilt. Õpetajate, koolijuhtide, haridustöötajatega suheldes sai üsna ruttu selgeks, et vaja on lisamaterjale, mis annaksid kiire ja võimalikult lihtsa ülevaate üldmääruse olemusest ja rakendamisest. Asusimegi õppematerjale koostama,“ selgitas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Triin Kaasik. 

Isikuandmete töötlemisel olid reeglid ka varem

HITSA juristide Raili Sassiani ja Katri Samarüteli sõnul oli oluline rõhutada, et varasemalt kehtinud andmekaitse põhimõtted uue määruse jõustumisel oluliselt ei muutunud. Ka varem olid isikuandmete töötlemisel konkreetsed reeglid. Määrus täpsustab mitmeid põhimõtteid ja isikute õigusi, samuti loob isikutele õigusi juurde ja paneb isikuandmete töötlejatele täiendavaid kohustusi. 

Lisaks jõustus 15.01.2019 uus isikuandmete kaitse seadus, mis annab alates 13. eluaastast noortele õiguse ise otsustada, kas ta lubab infoühiskonnas teenuste saamiseks oma isikuandmeid tödelda või mitte. 

Et IKÜMi teema tundub keeruline ja hirmutav, on sellele kindlasti kaasa aidanud ka meedia, rõhutades sageli sisu asemel suuri rahatrahve. Isikuandmete töötlejate jaoks on suur kasu selles, kui luuakse endale sisuline ülevaade, kes, kus ja kuidas isikuandmeid töötleb ning kas seda tehakse vastavuses isikuandmete kaitse valdkonna nõuetele.

Natuke on segadust tekitanud, millised on õiguslikud alused konkreetsete isikuandmete töötlustoimingute juures: millal on töötlemise aluseks avaliku ülesande täitmine (hariduse saamise võimaldamine) ja millal on selleks vaja nõusolekut. Mõned valdkonnad ongi veel natuke segased ja praktika on alles kujunemas, nt kuidas ja millisel õiguslikul alusel kasutada erinevaid elektroonilisi õpikeskkondi.

HITSA aitas määruse sisu selgitada veebiseminaridel ja koostas õppematerjale

Märtsis 2018 toimus esimene isikuandmete kaitse seminar, kus koguti praktilist sisendit HITSA juhendi arendamiseks. Juhendmaterjali „Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine haridusasutustes“ töötasid välja FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila; HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu. 

Et ükski seik määrusest arusaamatuks ei jääks, toimus 15. mail veebiseminar "Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele ja lasteaedadele". Doris Matteus FocusIT OÜ-st ja Maili Torma Grant Thornton Baltic OÜ-st selgitasid, mida koolid ja lasteaiad uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest teadma peaks.

17. septembril toimus veebiseminar „Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele“, kus selgitusi jagas andmekaitsespetsialist Tallinna Linnavalituse juures Merit Valgjärv. Veebiseminarid on järelvaadatavad HITSA Youtube´i kanalil ja sobivad õppematerjaliks tänagi. Juhendi ja veebiseminari leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

„Eks algul oli palju segadust ja arusaamatust, mida uus isikuandete kaiste regulatsioon endast kujutab ja mis nüüd koolides-lasteaedades toimuma hakkab. Peljati, et äkki keelatakse kõik ära,“ rääkis HITSA projektijuht Triin Kaasik ja lisas, et juhendmaterjali väljatöötamisel on tihedat koostööd tehtud Andmekaiste Inspektsiooniga (AKI). „Tegelikult peaks nii määrus, juhendmaterjalid  AKI veebilehel kui HITSAs valminud juhend aitama isikuandmetega õigesti toimetada. Isikuandmeid on kogu aeg haridusasutustes töödeldud. Lihtsalt seda oli harjutud nägema eraldi reguleeritud tegevusena ja mõneski asutuses puudus sisemine regulatsioon isikuandmete kasutamise ning ligipääsu kohta.“ Lihtne näide, milles rikkumist ei pruugigi kohe tajuda, on see, kui õpetaja läheb tunnis klassist välja, aga jätab oma arvuti lahti ja ühtlasi jätab nii avatuks ligipääsu keskkondadele, kust näeb õpilaste andmeid. 

Uus õpiobjekt valmimas

HITSAs on valmimas veel üks õppematerjal, mis samuti aitab isikuandmete kaitse valdkonnas orienteeruda: õpiobjekt „Millele peab kool andmekaitse üldmääruse osas tähelepanu pöörama“. Õpiobjekti autor on Pärnu Mai Kooli IT-spetsialist ja andmekaitsespetsialist Hanno Saks. „Andmekaitse õpiobjekt on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes puutuvad kokku isikuandmetega. Koolides ja lasteaedades siis juhid, pedagoogid, tugispetsialistid ja peakokk,“ selgitas Hanno Saks. „Õpiobjekti maht on üks akadeemiline tund (45 minutit) ja kaugel sellest, et olla 100% ammendav. Välja on toodud siiski esmane, mida isikuandmete kaitsest tuleks teada.

Õpiobjekt on üles ehitatud esitluse ja videoloenguna ning lisatud on ka test. "Mis on õpiobjektis kirjas, näha ja kuulda, on miinimum, mida peaksid kõik (kaasa arvatud õpetajad) teadma. Need, kes tegelevad inimeste isikuandmetega (eriti laste andmetega) peavad teadma, kui hoolikad nad peavad olema.“ 

Artikkel ilmus esmakordselt 5.02.2019 ajakirja Märka Last erinumbris

Foto: Unsplash, Kelly Sikkema

Samal teemal:

• Haridusasutustele on valminud juhendmaterjal uue isikuandmete kaitse määruse kohta

„Kiusamisvaba kooliga“ on praeguseks liitunud rohkem kui 70 kooli ja õppekohta üle Eesti. Liitumisettevalmistustesse loodetakse nüüd kaasata veel 25 kooli, sealhulgas 10 vene õppekeelega kooli, kes saaksid programmi tegevustega alustada järgmisel õppeaastal. 

KiVa ja Kiusamisvaba Kooli Sihtasutuse tegevus ei oleks mõeldav ilma heade koostööpartneriteta, olgu selleks siis haridus- ja teadusministeerium, ettevõtted-ettevõtjad või Genka, kes aitas teha toetuskampaaniat. Mesikäpa kommireklaam jäi kindlasti paljudele meelde. Oma panuse KiVa programmi tutvustamiseks on andnud ka Koolielu portaal. Kord aastas soovib programmipere kõigile öelda aitäh, rääkida tehtust ja vaadata tulevikku. Seekord tuldi kokku koolimajja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi uude algklasside õppehoonesse Tallinnas Kalamajas. 

SA Kiusamisvaba Kool viib alates 2013. aastast (siis liitusid esimesed koolid) ellu teadus- ja tõenduspõhist kiusamisvastast ennetusprogrammi. KiVa kasutavates koolides on ohvrite osakaalu näitaja langenud alla 20%. KiVa annab koolidele väga selged, konkreetsed ja toimivad juhised ning tööriistad, kuidas kiusamist ennetada ja vähendada ning kuidas tulemuslikult toimida siis, kui sellised juhtumid esile kerkivad. 

„Et kiusamise ohvrite arv järjepidevalt väheneb, tähendab see rohkem rõõmsamaid ja õnnelikumaid lapsi, ja seda mitte kõhutunde pealt öelduna, vaid mõõdetud tulemusena,“ sõnas SA Kiusamisvaba Kooli juht Triin Toomesaar tänuüritusel. „Oleme saanud palju positiivset tagasisidet, meie sihtasutust on eeskujuks toodud ka KiVa rahvusvahelises võrgustikus: kuidas me Eestis KiVa koole toetame. Samas jätkuvalt otsime vastust küsimusele, kuidas veenda haridusjuhte, et KiVa ennetustegevus on teaduspõhine ja tulemuslik, et ainult klassipõhisest programmi rakendamisest ei ole koolil abi, nagu ka juhuslikust ennetustööst.“ 

Et ennetustegevuse oluline osa on tunniplaanis sisalduvad KiVa-tunnid, siis sai natuke lühendatud varianti tunnist ka tänuüritusel näha. KiVa-tunnis tegeletakse õpilaste väärtushinnangute ja grupinormide kujundamisega selliseks, et kiusamine ei oleks laste endi poolt aktsepteeritud. Tunnitegevused, küsimused, grupitööd olidki suunatud sellele, et laps hakkab oma käitumisele teisiti vaatama, oma tundeid-kogemusi mõtestama, mitte ei näita näpuga kaaslase tegemiste peale. 

Toreda koosolemise lõpetuseks jagati tänukirju ja söödi torti. Ja kuulati GAGi õpilaste esinemisi, mida siiralt ning südamest tulnud aplausiga tunnustati. 

Autori fotod

Samal teemal:

• Prisma heategevuskampaania viib kiusamisennetusprogrammi kahte Eesti kooli
• Kunstiga kiusamise vastu
• 25 uut kooli üle Eesti alustas KiVa kiusuennetusprogrammi rakendamist

Innove blogist saab e-kogude kohta täpsemalt lugeda. E-kogud on üht teemat, osaoskust või keeletaset käsitlevad e-ülesannete ja diagnostiliste testide kogumid. E-kogusid koostatakse põhikoolile üldõpetuses ja neljas ainevaldkonnas: võõrkeeled, matemaatika, loodus- ja sotsiaalvaldkond. Üldjuhul koosneb iga e-kogu 20–40 ülesandest ja ühest diagnostilisest testist. Need on õpetajatele tasuta ning kättesaadavad Eksamite Infosüsteemis (EIS) nii eesti kui ka vene keeles.

Loe lähemalt Innove blogist!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Eksamite Infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud

Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Krista Kerge on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Krista Kerge erialane tegevus on silmapaistev ja mitmekülgne, ta on tuntud keeleteadlane, hinnatud õppejõud ja kogenud keelekorraldaja,“ sõnas Reps.

Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professor Krista Kerge on tegelenud nii eesti sõnamoodustuse kui tekstiuurimisega. Ta on kirjutanud tekstilingvistika üldisemaid probleeme käsitlevaid artikleid ning tegelenud ka tekstimaailma eri nurkadesse jääva materjaliga, näiteks vaadelnud žanritunnuseid õpikutekstides, esseistikas, veebikommentaariumides, blogides jm ning analüüsinud õigus- ja haldussuhtluse tekste. Krista Kerge on loonud ka hulgaliselt õppevara.

Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2008. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht.

Teadlase ja õppejõu tööga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Krista Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 65 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Reet Kasikule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate
• Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Ain Kaalep

Koostöös ülikoolide haridus- ja tehnoloogiaekspertidega kokku pandud raport käsitleb uusi tehnoloogiaid ja seda, kuidas need haridust mõjutavad.

HITSA alustas 2018. aastal tehnoloogiatrendide seiret hariduses. Seire aitab hoida Eesti haridustöötajaid kursis tehnoloogia ja sellega seotud õpetamismetoodikate arengutega maailmas. Seire esimene raport "Hariduse tehnoloogiakompass" ilmub 21. veebruaril 2019 ja seda saab lugeda veebis aadressil kompass.hitsa.ee või laadida see alla sealtsamast PDF-kujul. 

Esimest korda on Eestis võimalus saada regulaarselt ülevaade just haridust puudutavatest tehnoloogiatrendidest koos ekspertide soovitustega: mida peaksime õpetama ning kuidas saame erinevaid tehnoloogiaid õppetöös rakendada. Igal aastal valmiv seireraport "Hariduse tehnoloogiakompass" keskendub valitud teemadele ning selgitab välja Eesti kooli hetkeseisu ja uued võimalused.

Tehnoloogia uued arengusuunad ja nende rakendusvõimalused hariduses kaardistab ekspertkogu, kes selgitab välja ka Eesti kooli jaoks huvipakkuvad teemad ning toob esile innovaatilised lahendused. Lisaks HITSA esindajatele kuuluvad ekspertkogusse ülikoolide esindajad, tehnoloogiavaldkonna eestkõnelejad, õpetajad ja ettevõtjad. 

Loe lähemalt HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides
• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti

12.00 -15.00 Näitus ärkab ellu! Teid ootavad Vabadussõjas osalenud Anna Vares, 1930. aastate seltskonnadaam Linda ja 1980. aastate Viru ärikas Pets.

12.00 -16.00 Lossi haridusruumis saab meisterdada taskusse pugevat sinist lõvi ja kaunistada oma põske maailma kõige ilusama lipu värvidega. Igal täistunnil (kell 12.00 – 15.00) tuleb Sinine Lõvi isiklikult pidupäeva puhul käppa suruma.

12.00 Näituse „Minu vaba riik“ ühe peakuraatori Krista Sarve ekskursioon

13.00 Kohtumine moekunstnik Kai Saarega. Ta on kujundanud tualette nii Helle Merile kui ka Ingrid Rüütlile. Saar räägib taasiseseisvunud Eesti esimeste presidendi vastuvõttude ja teiste suurürituste ettevalmistuste pöörasest ajast. Näha saab presidendiprouade Vabariigi aastapäeva vastuvõtu kleite.

14.00 Krista Sarve ekskursioon näitusel „Minu Vaba Riik“

15.00 Ekskursioon sündmusnäitusel „Vali parem minevik!“. Kohtade arv on piiratud, palume huvilistel eelnevalt registreeruda lossi kassas.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi info

„See ei tähenda taganemist kaugemast eesmärgist jõuda täielikult eestikeelse gümnaasiumini, kuid iga hinna eest pelgalt loosungitele toetudes seda läbi suruda ei ole vastutustundlik. Kooli käivitamiseks on tarvis arvestada kõikide kogukonna liikmete valmisolekuga,“ ütles minister Reps. 

„Näen, et Kohtla-Järvel alustavas riigigümnaasiumis on 100% eestikeelne suund neile, kes on selleks valmis. Kindlasti peab aga selle kõrval vähemalt esilagu jääma ka 60/40 proportsioonis õppekeelega hariduse saamise võimalus neile, kes täielikult eestikeelseks õppeks valmis ei ole. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi diskussioon on liikunud kahetsusväärses kombel ainult õppekeele küsimusele, aga kõrvale on jäänud hariduse kvaliteet tervikuna, mis ometi peab olema üleriigilise kvaliteedikokkuleppe alusel töötava riigigümnaasiumi loomise puhul esmatähtis,“ lisas minister.

"Rõhutan veelkord, et loodavas riigigümnaasiumist saab kindlasti kvaliteetset eestikeelset gümnaasiumiharidust ja koolist saab kindlasti eesti kultuuri kandja kogu piirkonnas. Rääkimata sellest, et uues riigigümnaasiumis on nüüdisaegne õppekeskkond, mitmekesised õppimisvõimalused ja mõistagi sünergia, mis aitab kaasa hariduseesmärkide elluviimisele. Lisaks annab see, et erineva kodukeelega noored õpivad ühe katuse all, kahtlemata oma panuse lõimumisse.

Selleks, et tugevdada eestikeelset gümnaasiumiharidust ja eesti keele õpet peame ette võtma otsustavaid samme, mis algavad juba alusharidusest. Näiteks oleme käivitanud programmi “Eestikeelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma”, et ka eesti keelt emakeelena mitte rääkivad lapsed oskaksid lasteaia lõpus suhelda eesti keeles ja alustada õpinguid eestikeelses koolis."

Allikas: HTMi pressiteade