E-ülesannete kogu sisaldab ülesandeid, mida õpetaja saab kasutada kujundava hindamise rakendamisel õppetöös. E-ülesannete kogud luuakse eksamite infossüsteemi EIS. See on keskkond, kus toimuvad ka riiklikud testid: tasemetööd, eksamid, digipädevus- ja üldpädevustestid.  

Õpilane peab enne riiklikku testi keskkonnaga tuttav olema

Püüa toob välja veel ühe olulise nüansi, miks Innove e-ülesannete arendusega tegeleb: kavas on aastal 2020 alustada Eestis üleminekut e-eksamitele (põhikooli lõpueksamid ja riigieksamid). „Selles kontekstis on oluline, et õpilane puutuks sarnases keskkonnas e-ülesandega enne kokku, et ta testimisel ei näeks keskkonda esimest korda,“ ütleb Aimi Püüa. „Me ei jõua kogu õppekava e-ülesannetega katta, need ülesannete kogud on tilgake meres. Aga õpetaja saab näiteks matemaatikatunnis minna koos lastega EISi  ja lahendada seal e-ülesandeid. Keskkond on autentne sellega, kus hiljem toimub riiklik test.“ Oluline on, et õpilased saavad süsteemi kasutada jooksvalt kogu õppetöö jooksul, mitte ainult riikliku testi tegemisel. Sellega tagatakse, et eksamite tulemused on valiidsed: muidu satuvad raskustesse need õppekava läbinud õpilased, kes infosüsteemi  ei tunne.

Alustati aastal 2016

E-ülesannete kogude väljatöötamisega  hakkas Innove tegelema 2016. aastal, kui Haridus- ja Teadusministeerium vastava ülesande püstitas.  EISi arendamist alustati juba varem, kuid koos kogude väljatöötamisega on süsteemi oluliselt parendatud. 

„Kui panime 2016. aastal ESFi programmis „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ uusi tegevusi paika, siis üks suur liin oligi e-eksamid, millega praegu tegeleb testikeskus, ja sinna kõrvale e-ülesanded põhikoolile, mida veab uuringute ja arenduskeskus. Iga õppeaine iga teema kohta võiks olla mingi kogus e-ülesandeid. Õpetajal ei ole kohustust neid kasutada, aga võimalus peab olema,“ selgitab Aimi Püüa ülesannete loomise tagamaid. 

E-ülesannete kogude oluline osa on diagnostiline test, mille eesmärk on selgitada välja teadmiste lüngad ja/või tekkinud väärarusaamad.  Õpetaja saab testi tagasiside põhjal planeerida edasisi õppetegevusi – mida tuleks uuesti õpetada, mida tuleks korrata ja kellele tuleks individuaalseid tegevusi pakkuda. Samuti saab õpilane tagasisidet oma õppimise kohta. 

Kuidas sündis e-ülesannete kogu?

Esialgu pani ekspertidest, didaktikutest, aineõpetajatest koosnev töörühm kokku kirjelduse, mis on e-ülesannete kogu. Ülesandeid hakati looma neljas valdkonnas: loodusained, matemaatika, võõrkeeled, sotsiaalained. Kes ülesandeid tegid? Ikka peamiselt aineõpetajad, kes selleks soovi avaldasid. Ülesanded valmisid ülesande koostajate töörühmade ja Innove e-hindamise peaspetsialistide koostöös – ülesande koostajaid koolitati ja lepiti kokku oodatav tulemus, peaspetsialistid toetasid koostajaid nii sisulistest kui tehnilistes küsimustes. Suurim väljakutse oli koostada päriselt e-ülesandeid, mitte lihtsalt paberülesandeid elektroonilisel kujul. Veidi rohkem kui aastaga on valmimas 28 e-ülesannete kogu, ühes kogus on keskmiselt 20 ülesannet. Kogude ülesehitus võimaldab neisse vajadusel ülesandeid lisada ja ka ülesandeid välja vahetada. Viimast siis, kui on näha, et mõni ülesanne ei tööta nagu vaja. 

„Paralleelselt  e-ülesannete koostamisega arendame ka eksamite infosüsteemi. Kirjeldame arendajale, mismoodi peaks infosüsteem käituma, et iga päev saaks õpetaja tunnis e-ülesandeid kasutada. Tunnisituatsioon ja eksamisituatsioon on ju erinevad. Eksamisüsteemis töötamine ei võimalda, et teen neli ülesannet ära ja homme jätkan. Kui alustad testi, mille tarvis on ülesanded ritta seatud, tuleb test lõpuni teha. Aga see ei sobi tundi, tunnis peab e-ülesanne piltlikult öeldes käituma teistmoodi. Õpetaja peab saama ülesande(d) ootele panna, koju lahendamiseks jagada jpm,“ selgitab Aimi Püüa. 

Katsetatakse diagnostilise testi prototüüpe

Praegu katsetatakse diagnostilise testi prototüüpe. Kui kõik hästi läheb, siis aprillis saavad õpetajad EISis asuvaid e-ülesande kogusid, sh esimesi diagnostilisi teste kasutada nii, nagu nad neid tunnis kasutaksid. 

Näiteks kui geograafias on olnud teema „Kliima“, seda on õpitud kuus tundi, siis enne lõplikku kontrolltööd või tunnikontrolli võib õpetaja anda õpilastele lahendada diagnostilise testi. Süsteem annab õpetajale ja õpilasele sõnalise tagasiside õpilase teadmiste kohta, mitte ei loe lihtsalt punkte kokku. Õpetaja näeb kohe, kus on lapse teadmistes lüngad. „See ongi osa  kujundavast hindamisest,“ ütleb Aimi Püüa. „Praegu katsetame diagnostilist testi matemaatikas Viimsi Koolis ja Saue Gümnaasiumis. Kõikidele kogudele teeme diagnostilised testid juurde.“

Kogud on kvaliteetsed

Innoves valminud e-ülesannete kogude puhul rõhutab Aimi Püüa just nende kvaliteeti: „Me ei avalikusta enne ülesandeid, kui kõik on kontrollitud, et sisu on õige, et ei ole juhuslikke vigu, et hindamismaatriks töötab, et tagasisides, mille õpetaja ja laps saab, ei oleks vigu. Innove pädevus on testimine, see kompetents on meil olemas.“  

E-ülesannete kogud on plaanis avalikustada kahes etapis. „Mais ootame, et koolid võimalikult palju kasutaksid EISis meie e-ülesandeid ja annaksid tagasisidet, mis töötab, mis mitte, kus peame parandusi tegema. Selles etapis saab õpetaja ülesandeid kasutada tunni ilmestamisel, huvitavamaks tegemisel. Seejärel septembrist algab laialdane e-ülesannete kogude katsetamine, mis kestab pilootkoolides terve õppeaasta. Nii saavad läbi lahendatud kõik ülesanded ja diagnostilised testid. Samal ajal võivad e-ülesandeid kasutada muidugi kõik soovijad ja tagasiside on endiselt oodatud,“ sõnab Aimi Püüa. 

Foto: Kari Shea, Unsplash.

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott
•