Teemaveerandid

Sel aastal tõlgivad noored keelehuvilised tekste kultuuripärandi teemal. 

Tänavu oli võistlus populaarsem kui kunagi varem – üle Euroopa registreerus 2062 kooli. Nende hulgast valis arvuti võistlema 751 kooli – just niipalju on saadikuid Euroopa Parlamendis. Liikmesriigist võistlusele pääsevate koolide arv vastab samuti selle riigi saadikukohtadele Euroopa Parlamendis. Väljavalitud koolid said tõlkevõistlusele esitada kaks kuni viis 2001. aastal sündinud õpilast. Valminud tõlkeid hindavad Euroopa Komisjoni kutselised tõlkijad, kes valivad igast liikmesriigist välja ühe võitja. Võitjad kuulutatakse välja 2019. aasta veebruari alguses ning nad kutsutakse 2019. aasta kevadel Brüsselis toimuvale auhinnatseremooniale.

Eestist registreerus tõlkevõistlusele 26 kooli, kellest arvuti valis välja kuus – Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Hiiumaa Gümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Jüri Gümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ning Pärnu Koidula Gümnaasiumi. Soovime koole esindavatele õpilastele edu!

Esmakordselt antakse sel aastal põhivõistluselt välja jäänud koolidele võimalus osaleda nn lohutusringis. See tähendab, et soovijad võivad võistlusteksti samadel tingimustel tõlkida ning saata selle Euroopa Komisjoni esinduse keelenõunikule hindamiseks. Lohutusringi parimaid ootab samuti väike auhind ning võimalus külastada Euroopa Komisjoni Eesti esindust. 

2007. aastal alguse saanud tõlkevõistluse Juvenes Translatores eesmärk on edendada noorte keeleõpet, tähtsustada tõlkimisoskust ning soodustada koolide ja õpilaste vahelist koostööd. Võistluse kohta saab rohkem lugeda võistluse veebisaidilt.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Tavapäraselt kaasnevad filmiga ka õppematerjalid ning seansile eelneb lühike tutvustus eksperdi poolt. "Klassiga kinno!" programmi pakub kino Sõprus Tallinnas. 

Filmi tutvustus  

Film on avameelne montaaž paljudest videotest, mida noored geid, bid, lesbid ja transseksuaalid on internetti postitanud, ning laseb meil kogeda otsustavat „kapist välja tulemise“ hetke, mis muudab lõplikult nii nende intiimset kui ka sotsiaalset elu.

Režissöör Denis Parrot ütleb filmi kohta nii: „Tänapäeval on meie lääne ühiskond väidetavalt homosõbralikuks muutunud, kuid vähesed inimesed suudavad päriselt ette kujutada, mida tähendab erineda oma seksuaalsusega ühiskondlikust normist nii isiklikul kui ka sotsiaalsel tasandil. See film käsitleb ühelt poolt kogu maailma teismeliste intiimseid tundeid isiklikus plaanis ning teiselt poolt kogu seda sotsiaalset ja rahvusvahelist fenomeni laiemas plaanis. Seeläbi tehakse vaatajale selgeks, kui olulised need küsimused ikka veel on ja kui hooletult neist mööda vaadatakse. „Kapist välja“ on esimene dokumentaalfilm, mis käsitleb LGBTQ kogukonna liikmete lugusid sotsiaalmeediapostituste kaudu. Nende videote digitaalne olemus, filmimistehnika erinevus ja kadreerimisvõtted kingivad kogu projektile minimalistliku esteetika ning teevad filmist enneolematu elamuse.“

Filmi treiler ja lisainfo kodulehel:

https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-kapist-valja. 

Antud dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, gruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Lisaks jätkub „Eia jõulud Todikakul“ kooliseanssidele registreerumine. Lisainfo kino kodulehel - https://www.kinosoprus.ee/et/movie/kooliseansid-eia-joulud-tondikakul.

Allikas: kino Sõprus info

Väljakutsest osavõtmiseks tuleb noortel valmistada kas hommikupuder, munaroog, pasta, tatrapuder lisandiga või ahjus küpsetatud köögiviljad kana või kalaga ning postitada foto toidust Instagrami koos märksõnadega #paremkokkaise ja #tervislikonparem. Martti, Victoria ja Liina valivad välja oma lemmikpostitused ning kümnel postitajal on võimalik võita ühine toiduvalmistamise õhtu youtuberitega. Lisainfot ja soovitusi leiab veebilehelt http://fiidikaru.toitumine.ee/soome-tervislikult/. Kampaania kestab kuni 9. detsembrini.

TAI projektijuhi ja toitumisnõustaja Kristin Salupuu sõnul on kampaania eesmärk viia noorteni sõnumit tervislikult ja tasakaalustatult söömise plussidest ja sellest, et näksimist, eriti just magusate ja soolaste näkside söömist, tuleks vähendada.

„Noortel on suurem energiavajadus, ent ka pikad ja tihedad, aktiivsust täis päevad. Näksid, nagu krõpsud või šokolaad, võivad tunduda soodsad ja kiired näljakustutajad, kuid kiire elutempo juures võivad seejuures sootuks ununeda soojad täisväärtuslikud toidukorrad,“ ütles Salupuu. „Söömisharjumused saavad alguse juba lapseeas ning see, kuidas sööme noorukina, mõjutab toitumist ja tervist ka täiskasvanuna. Ise süüa teha, kas perega või sõpradega koos, on lisaks ka tore seltskondlik ajaviide.“

TAI läbi viidud Eesti toitumise uuringust selgus, et eestimaalased söövad soovitatud oluliselt enam lihatooteid, magusat ning soolaseid ja magusaid näkse. Soovitatust oluliselt vähem süüakse aga teraviljatooteid, kala, pähkleid ning puu- ja köögivilju. 

Allikas: TAI pressiteade

Samal teemal:

• Eesti õpilased liiguvad murettekitavalt vähe
• Esitleti raamatut "Laste toitumine ja tervis"

„Möödunud suvel näitasime külastajatele oma keskuses plastineeritud inimkehasid. Kui toona oli peamine rõhk visuaalsel elamusel, siis seekordne mininäitus on igati ahhaalik: kõike saab ise katsuda, proovida ja uurida,“ rääkis AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk.

Uus näitus jagab vastuseid inimese anatoomiaga seotud küsimustele: millised toidud on meie kehale head ja millised mitte? Millest koosneb aju? Kuidas pesta hambaid ja kuidas teha kunstlikku hingamist?

Kolk märkis, et näitus tuli AHHAA keskusesse Poolast Gdanskis asuvast Hewelaniumi teaduskeskusest. 

„Meil on Hewelaniumiga hea koostöö juba teist aastat järjest. Möödunud sügisel, kui AHHAA vahetas teemanäitust, oli meil väljas Hewelaniumi näitus „Matemaatika ilu“. Sellel korral, kui kolmandas saalis näitust vahetatakse ja "Rakett 69" saateid filmitakse, pakume külastajatele lisaelamust anatoomianäituse näol,“ ütles ta.

Mininäitus sobib ka kõige nooremale külastajatele: seal on eksponaate, mis sobivad juba lasteialastele, ent osa näitusest pakub suuremat avastamisrõõmu pigem täiskasvanutele.

Järgmine suur AHHAA näitus kannab nime „Ahhaa, illusioonid“ ja see avatakse 30. novembril. Tegemist on AHHAA enda valmistatud näitusega. Kolmas saal täitub illusioonidega, mis ühel või teisel viisil loovad pettekujutelmi ning tekitavad külastajates kahtlusi, et kas oma silm on ikka kuningas.

Allikas: AHHAA keskuse pressiteade. Fotod: Mathias Bogens, AHHAA keskus.

Samal teemal:

• AHHAA avas täna keskkonnateemalise näituse

Elasid kord Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad, õpilased ja teised tublid koolipere liikmed. 2015. aasta novembris hakkasid Facebookis ühe osana põhikooli õpiseltskonnast oma elu elama Rääma Nutiajud. Rääma Nutiajud oli kohe algusest aktiivne, ettevõtlik FB-kogukond, kes tahtis lisaks Facebookis suhtlemisele ka midagi ägedat ära teha. 

Üks Rääma Nutiaju idee oli pakkuda perekondadele vahva üritus, kus toimuvad erinevad õpitoad, kus muna (ehk noorem põlvkond) õpetab kana (ehk vanemad põlvkonnad). Vahva idee üheks autoriks oli meie kooli klassiõpetaja Aive Jõffert, kes pakkus, et meie noored võiksid oma vanemaid ja vanavanemaid õpetada.

Ühel mõnusal aprillikuu õhtul kogunesidki Pärnu Rääma Põhikooli ja teiste koolide perekonnad kooli aulasse, et osaleda pereõhtul “Ettevõtlikud nutimunad 2016”. Peredele üritus meeldis ning üritusest sai traditsioon, mis toimunud tänaseks nii 2017. aastal kui ka 2018. aastal - ikka aprillikuu õhtul.  

Milleks meie kool seda teeb? Eesmärk on veeta üks lõbus ja koostöine õhtu oma pere seltsis, sealjuures pannes proovile oma pere nutikuse. Olgu siis õhtul keskmes nutikabe, sõnaseadmine või mõni seiklusmäng QR-koodidega. 

Kõikidele ettevõtlikele haridusasutustele soovitus nr 2: esimene kord on igal üritusel esimene kord. Selleks, et esimene kord üldse juhtuks, tuleb olla julge ning riskida - Pärnu Rääma Põhikool soovib kõikidele asutustele julgust uusi asju proovida ning kaasata sellesse ka teiste asutuste (nt koolide) esindajaid!

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli programmi koordinaator Mart Kimmel

Samal teemal:

• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"
• Nutikabega sügisesse

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Mihkel Zilmer.

Mihkel Zilmer on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid ja populariseerinud nii enda kui teiste uurijate teadusuuringute tulemusi. Lihtne ja rahvale arusaadav sõnakasutus koos sügavate teadmistega on olnud see, mille tõttu tema esitatud sõnumid on inimestele hästi vastuvõetavad ning soovitused järgitavad. Mihkel Zilmer on koostanud üle kahekümne rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt medaleid saanud sportlaste teaduspõhised toitumiskavasid (nt. Gerd Kanter jt). Ta on nende aastate jooksul normaalse söömise ja joomise kohta tarkust ning juhiseid jaganud arvuliselt mitme Eesti jagu rahvale.  See on olnud töö, mis on äärmiselt vajalik inimeste tervise ja heaolu tugevdamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis teadusajakirjanik Priit Ennet (Eesti Rahvusringhääling), kes on pikaaegne Eesti teaduse populariseerija ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi eestvedaja. Ennet on juba alates 2005. aastast juhtinud Vikerraadios saadet Labor, samuti teeb ta populaarseid hommikusi Teadusuudiseid.

II preemia pälvis zooloog ja pedagoog Aivo Tamm, kes on silmapaistvalt edukas loodusteaduste huvi tekitaja ja hoidja õpilastele toimuvate huviringide kaudu.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia Elva Gümnaasiumi Miniteaduskool, mille eestvedajad on õpetajad Evelin Toom ja Külli Korol. 

II preemia tegevuste ja tegevuste sarjade kategoorias pälvisid looduskeskkonna-alased katsed lasteaedades, eestvedaja Huvitava Bioloogia Kool.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga õppefilmide sarja soodest „Ah soo!“, mille idee autor ja stsenarist on Piret Pungas-Kohv, Eestimaa Looduse Fond.

II preemia anti Zooloogid 2.0 veebipõhisele blogile, mille eestvedajad on Randel Kreitsberg ja Tuul Sepp.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil said peapreemia Ajakiri Eesti Loodus ja peatoimetaja Toomas Kukk.

II preemia trükisõna valdkonnas anti artiklite sarja „Antibiootikumid ja ravimresistentsus” eest Ülar Allasele ja Tanel Tensonile, Tartu Ülikool. 

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja peapreemia loodusvaatluste maratonile, mille eestvedajad Märt Kose ja Veljo Runnel, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

II preemia uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti huvihariduse näidisõppekavale "Mänguline matemaatika koos LEGO EV3 robotiga 4. - 6. klassis" ning eestvedaja Janika Leostele koos meeskonnaga.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saab tänavu Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

„Eesti Teadusagentuuris me näeme, et konkurents teaduse populariseerimise auhindadele läheb iga aastaga üha tugevamaks. See on kindel märk teaduskommunikatsiooni edenemisest meie riigis. Selle üle, et üha rohkem teadlasi peab oma teadustööst rääkimist ja kirjutamist igapäevatöö lahutamatuks osaks, saame ainult suurt rõõmu tunda. Usun, et selle aasta preemia saanute eeskuju nakatab paljusid. Aitab ju teadus meil maailma paremini mõista ja igapäeva eluga paremini toime tulla ning on parim viis maailma uurimiseks ja edendamiseks,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Allikas ja foto: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• "Rakett 69" lendab edasi
• Konverentsil otsitakse võimalusi sotsiaal- ja humanitaarteaduste ning IKT koostööks

Konverentsi avavad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. Lastekaitse Liidu aastakonverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Lapsed muutuvas digimaailmas“. 

Otseülekannet konverentsist saab jälgida Delfii portaalist http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homme-delfi-tv-s-lastekaitse-liidu-aastakonverentsi-avab-kersti-kaljulaid?id=84515975.

Lapsed on aktiivsed uue tehnoloogia kasutajad, täna on iga kolmas internetikasutaja laps.  

Lastekaitse Liidu presidendi Ene Tombergi sõnul on meie tegevus väga suures sõltuvuses infotehnoloogiast ning meie edukus võib sõltuda palju sellest, kui turvaliselt tegutseda oskame.  „Igapäevane küberhügieen on sama oluline kui lihtsalt hügieen – oluline on probleeme ennetada,“ lisab Ene Tomberg,

Konverentsil esinevad ettekannetega lisaks tunnustatud Eesti spetsialistidele ka eksperdid Soomest, Sloveeniast, Suurbritanniast ja Iirimaalt. Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak räägib noorte sotsiaalmeediakäitumisest ning mida noored arvavad täiskasvanute sotsiaalmeediakäitumisest. Lauri Palsa Soome Riiklikust Audiovisuaalinstituudist arutleb oma ettekandes meediahariduse rollist Soome haridussüsteemis. Telia asepresident Anne Larilahti  räägib, kuidas Telia ettevõttena saab panustada, et lastel oleks internetis turvalisem ning Amy McArdle tutvustab, kuidas Facebook mõtleb ja reageerib teismeliste kasutajate turvalisusele.

“Kohati on lapsed digimaailmas targemad ja kogenumad kui täiskasvanud,“ räägib Anne Larilahti, Telia Company asepresident jätkusuutlikkuse valdkonnas. „Ometi tähendab internet lisaks headele võimalustele ka ohte, mida laste turvatunde ja õiguste tagamiseks ära unustada ei tohi. Oluline on lapsi  kaasata ka riskidest rääkimisse. Ka Telia laste nõuandva paneeli viimane uuring kinnitab, et lastel on palju häid nõuandeid, mida jagada endast noorematele internetis turvaliselt surfamiseks,“ jätkab Larilahti.

Konverentsi töötubades keskendutakse laste huvidest lähtuvale digitehnoloogia kasutamisele; sellele, mida noored digimaailmas teevad, kuidas see mõjutab noorte heaolu ja kuidas neile abiks olla. Anton Toni Klanćnik annab ülevaate Europoli tegevusest laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamisel ning Michael Sheath Suurbritanniast arutleb oma ettekandes, kuidas meie teadmised aitavad arendada ennetusstrateegiaid laste kaitsmiseks seksuaalse väärkohtlemise eest internetis.

Konverentsi korraldaja on Lastekaitse Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Sotsiaalkindlustusametiga rahvusvahelise projekti "Targalt internetis" raames.

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Internet, kas komm või pomm
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Auhinnad annab üle žürii esinaine akadeemik Ene Ergma.

Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Auhindu antakse välja kuues kategoorias: teaduse populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil, trükisõna abil, tegevuste või tegevuste sarjade kaudu, preemia parimale uuele algatusele ning preemia parimale teaduse ja tehnoloogia populariseerijale. Üle antakse ka Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest. Varasematel aastatel on elutöö preemia pälvinud Tiit Kändler, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Ene Ergma, Tullio Ilomets ning Tiiu Sild.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Kõigil auhinna pälvinutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” logo. 

Eesti Teadusajakirjanike Selts annab üle teadusajakirjanduse sõbra auhinna „Ökul”. Eesti Teadushuvihariduse Liit tunnustab esmakordselt inimesi või asutusi, kes on panustanud loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna tegevusse ja jätkusuutlikusse arengusse.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Suvekool keskendus inseneeriale ja teaduse populariseerimisele
• Teadus - see on kõikidele!

Taotlusvooru on pikendatud novembri lõpuni.

US Participate Exchange Program, mis on värvanud õpetajaid kogu maailmast rohkem kui 30 aasta jooksul, on üks edukamaid kultuurivahetusprogramme, mis toetub globaalselt 84 riigist pärineva 10 000 programmis osalenud pedagoogi kogemustele. Kultuurilise spektri laiendamiseks on Participate otsustanud 2018. aastal haridustalente värvata Eestist. 

Participate’i värbamisprotsessis osalemiseks peab haridustöötajal olema pedagoogiline ülikooliharidus ning vähemalt kaks aastat täistööajaga alg-,  põhi- või keskkooliõpetaja töökogemust. Taotlejatelt oodatakse ka juhiluba, sest programmis osalevad peavad USAs ise tööle sõitma. Tõhusaks töötamiseks ning kolleegide, ülemuste, õpilaste ja vanematega suhtlemiseks peab õpetaja samuti tõendama soravat inglise keele oskust. Participate programmis osalemiseks peab esitama taotluse aadressil go.participate.com/estonia.

Programmis osaledes saavad pedagoogid ainulaadse kogemuse uuenduslike kasvatusmeetoditega töötamisel ning õpivad seejuures tundma uut kultuuri. Värvatud õpetajad asuvad tööle tavapärase õppekava alusel, kuid neid julgustatakse õpilastele ka Eesti kultuuri tutvustama. Koju naastes saavad õpetajad rakendada kõiki teadmisi ja meetodeid, mida nad vahetusprogrammi jooksul omandasid. Participate teeb koostööd 388 kooliga kolmes osariigis: Põhja-Carolinas, Lõuna-Carolinas ja Virginias. 

Värvatutele osutatakse logistilist tuge ning kui osalejal on perekond, aidatakse ka lastel ning kaasal heakskiidetud viisanõuete alusel USAsse kolida. Vastuvõtuprotsessi jooksul on õpetajatel saatjad, et tagada positiivne kogemus ning võimaldada pedagoogil oskusi ja andeid täiel määral arendada. 

Participate'i rahvusvaheline värbamisjuhi Jeff Seaby sõnul kestab vahetusprogramm kolm aastat, kuid seda saab soovi korral pikendada viieni. „Osalejad saavad USA õpetajatega võrdväärset tasu, elukindlustuse, lennupiletid ning saatja kogu värbamisprotsessi ajaks,“ ütles Seaby.

Lisainfot leiab aadressil www.go.participate.com. Ühendust saab võtta ka e-posti info@participate.com või veebilehe paremas allnurgas asuva vestlusakna kaudu.

Allikas: programmi info 

26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus põneva e-viktoriini Eesti lähiajaloost.

Vasta küsimustele ja saad teada hulga fakte, mis muudavad Eesti erakordseks. Viktoriin väärtustab ka kodanikualgatust ning aitab pöörata tähelepanu huvitavatele uutele arengutele meie ühiskonnas.

Küsimuste koostajad nägid kõvasti vaeva, et kokku panna huvitav viktoriin. Viiekümne küsimuse hulgast leiab igaüks võimaluse uusi teadmisi omandada.

Möödunud aastal lahendas viktoriini 10 000 inimest. Kas oled üks nende hulgast ning tahad uuesti proovida?

Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 19. november 2018 kell 9.00 kuni 29. november 2018 kell 23.59.

Viktoriin on avatud lahendamiseks Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel SIIN

Küsimustik on eesti keeles, 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit.

Tänavu peavad viktoriini lahendajad lisama küsimustele ligi pääsemiseks isikukoodi. Igaüks võib viktoriini lahendada vaid ühe korra.

Viktoriini lahendajad saavad 30. novembril 2018 soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini korraldatakse tänavu 16. korda.

Kui sul tekib lisaküsimusi, võta meiega ühendust: viktoriin@integratsioon.ee.

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

Allikas: Integratsiooni Sihtasutuse info

Samal teemal:

• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" tulemused
• Euroopa rahatarkuse viktoriin