Loo ja fotod saatis Koolielule Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja Jüri Mäemat.

Olümpiaadi lõppvoor koosnes kolmest osast:

1. Teooriavoor, kus oli vaja teada ja tunda kunstilugu, lahendada õppekavast lähtuvalt mitmeid teoreetilis-praktilisi ülesandeid.

2. Esitada hindamiseks oma kodune loovtöö.
Gümnaasiumiastme teemaks oli „Üksi ja koos“. Põhikooli II kooliastme loovtöö lähtus merekultuuri aastast, teemaks „Meri ja inimene“.

3. Teostada kohapealne loovtöö.
Teemaks põhikoolile oli „See olen MINA“. Gümnaasiumiastme loovtöö teemaks „Kaasaegne kangelane või kangelanna“.

Nii kodune kui ka kohapeal tehtud loovtööd näitasid žüriile üllatavalt kõrget taset. Teemad olid käsitletud huvitavalt ja vaimukalt, tehniliselt kasutati põnevaid lahendusi.

Olümpiaadi päeva teisel poolel oli võimalik kõikidel osalejatel koos juhendajatega osaleda Kumu näitusi tutvustavates programmides.

Pidulik lõpetamine toimus Kumu auditooriumis, kus žürii andis tagasisidet päevale ja tehtule, parimad said auhinnad.

Põhikool
I koht ja parim teooriatundja ning parim kohapealne loovtöö:  Liisamari Viik, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, juhendas õpetaja Ave Ojaberg.
II koht ja parim kodune loovtöö: Sandra Serena Sulin, Saku Gümnaasium, juhendas õpetaja Eda Piisang.
III koht Eliise Talts, Paikuse Põhikool, juhendas õpetaja Monika Vaher.
KÜ preemia koduse loovtöö eest: Mia Rulli, Kehra Gümnaasium, õpetaja Anne Tanne.
KÜ preemia kohapealse loovtöö eest: Anna-Liisa Sääsk, Suure-Jaani Kool, õpetaja Reeda Sadam.

Gümnaasium
I koht ja parim teooriatundja: Saamuel Rammo, Tallinna Reaalkool, juhendas õpetaja Maarja Kell.
II koht ja parim kodune loovtöö: Anna Karakjan, Kuressaare Gümnaasium, juhendas õpetaja Anne Mets.
III koht ja KÜ preemia kohapealse loovtöö eest: Eneli Rõigas, Viljandi Gümnaasium, juhendas õpetaja Ene Runing.
KÜ preemia koduse loovtöö eest: Madis Peterson, Saku Gümnaasium, õpetaja Eda Piisang.
Parim kohapealne loovtöö: Arina Zarkova, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, õpetaja Olga Link.

Vaata fotosid olümpiaadilt.

Olümpiaadipäeva kajastav film (autor Indrek Raudsepp).
 

Samal teemal:

• Tallinna kooliõpilased joonistasid oma kodulinna ja kodulinlasi
• GPS-kunsti projekti tulemus
• Ainekuud: kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb!

Teisipäeval, 3. mail toimub Tallinna Majanduskoolis kutsemeistrivõistlus Äripäevad 2016, kus parima ärinduse spetsialisti tiitli nimel võistlevad seitse neljaliikmelist võistkonda Eesti kutseõppasutustest ja rakenduskõrgkoolidest.

„Tugeva majanduse üheks oluliseks alustalaks on tegutsevad ning toimivad ettevõtted. Just ärinduse õppevaldkonnas koolitatakse tegusaid noori inimesi, kes edaspidises tööelus suudavad luua ja toetada ettevõtte juhtimist,“ kirjeldas ärinduse erialade rolli majanduse arengus Tallinna Majanduskooli ärijuhtimise osakonna juhataja Heli Rannik.

Kutsevõistlus koosneb kahest etapist – esimeses osas pannakse viktoriinil proovile kutseõppurite teoreetilised teadmised ärinduses olulistes valdkondades, nagu näiteks majandus- ja õigusõpetus, majandusarvestus, turundus, organisatsiooni juhtimine jpm.

Teises osas tuleb võistkondadel lahendada ASi RagnSells poolt antud ülesanne jäätmekäitluse ja keskkonnahoiu problemaatikaalal. Lahendus tuleb žüriile esitada viie-minutilise ettekande jooksul ning seejuures hinnatakse ülesande lahenduskäiku, aktuaalsust, innovaatilisust, teostatavust, tasuvust. 

Kutsevõistlusel on esindatud Tallinna Majanduskool, Narva Kutseõppekeskus, Kuressaare Ametikool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus ja Järvamaa Kutsehariduskeskus.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Majanduskooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Neljapäeval ja reedel, 5.-6. mail toimub Tartu Kutsehariduskeskuses juuksuri eriala kutsemeistrivõistlus, kus kutseõppurite oskused pannakse proovile kahes kategoorias.

Parima noore juuksuri tiitel antakse välja kategoorias, kus võistlejail tuleb sooritada kolm võistlustööd – naiste juukselõikus ja soeng, meeste juukselõikus ja soeng ning pidulik soeng pikkadest juustest. Lisaks antakse välja auhindu trendisoengu kategoorias, kus võistlejatel on lubatud näidata loomingulisust new vitange stiilis soengu loomisel. Kõik tööd teostatakse modellidel.

„Lisaks töö tehnikale, viimistluse professionaalsusele ja vahendite käsitsemise oskusele hinnatakse võistlusel ka õppurite nõustamisoskust. Professionaalne juuksur peab oskama kliendile nõu anda, tundma kliendi juukseid ning olema suuteline andma näpunäiteid koduseks juuksehoolduseks,“ kommenteeris võistluse hindamiskriteeriume Kertti Viru, Juuksurite Ühenduse juhatuse liige ja võistlusülesande üks autoreid.

Võistlusel osaleb kokku 15 õppurit Tallinna Tööstushariduskeskusest, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Juuksurite Ühenduse ja Tartu Kutsehariduskeskusega. Võistluse läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Keskkonnatehnika lukksepad paigaldavad kutsevõistlusel radiaatoreid ja kanalisatsioonisüsteeme
• Sel nädalal selguvad parim tippsekretär, mehhatroonik, rätsep ja noor aednik

Muuhulgas õpetavad tänavu rahastatud projektid näiteks lasteaialastele robootikat, toovad teadusteemasid ringhäälingusse ja viivad teadlased ning teadusteatrid suurtest keskustest eemal elavate noorteni. 

Toetatud projektide seas on juba varasemast tuttavaid ettevõtmisi ("Rändav bioklass", raadiosaade "Puust ja punaseks") kui ka uusi algatusi (nt Vana-Egiptuse muumiate hauakambri näitusekeskkonna ja interaktiivsete õppevahendite ettevalmistus Tartu Ülikooli kunstimuuseumis). Toetame Eesti eri piirkondades toimuvaid õpilaskonverentse (nt IKT õpilaskonverentsid ja Saaremaa miniteaduspäevad) ja koolitunde rikastavaid tegevusi. Ilmumist jätkab õpilaste teadusajakiri Akadeemiake. Õpilastele tutvustatakse illustratiivsete materjalide abil EstCube-2 kosmosetehnoloogiat. Tuge saavad teaduse populariseerimiseks ka ülikoolid. Näiteks jätkab Tallinna Ülikool „Ühe minuti loengute“ videosarjaga. 

„Toetuse abil populaarteadusliku ajakirja Horisont varasemate aastakäikude digiteerimine ja veebis kättesaadavaks muutmine on oluline verstapost kogu Eesti teadusloo tutvustamisel,“ ütles konkursi hindamiskomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raud.

Konkursile laekus tähtajaks 144 taotlust kogusummas ligi 1,4 miljonit eurot. Raha sai 39 taotlust, neist osa said toetust vähendatud mahus. Konkursi eelarve oli 202 000 eurot. Seega oli taotluste maht pea seitse korda suurem kui rahastamisvõimalus. 

„Toetatud tegevused jõuavad paljudesse maakondadesse üle Eesti, kaetud on sihtgrupid alates lasteaialastest kuni üldauditooriumini. On rõõmustav, et teaduse populariseerimisega tegeleb lisaks ülikoolidele ja teadusasutustele järjest rohkem koole ja kodanikuühendusi,“ lisas Raud.

Konkursi  eesmärk on toetada ideid ja tegevusi, mis aitavad teadust laiemale avalikkusele tutvustada ning äratavad laste ja noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Eesti Teadusagentuur.

Konkursil edukate projektide loeteluga  saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Samal teemal:

• Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“
• Täna selguvad Eesti parimad õpilaste teadustööde autorid

Loo ja foto saatis Koolielule Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks.

Koolituskoht oli justkui konverentside ja koolituste läbiviimiseks ehitatud. See väike “linnak” koosnes büroohoonetest, hotellidest ja mõnest pisikesest baarist ning asus 11 km kaugusel linnast nimega Poitiers ning vaid 1 km kaugusel tehnikapargist Futuroscope.

Koolitusele olid kohale sõitnud twinnijad üle Euroopa. Ligi 100 õpetajat esindasid järgmisi riike:  Austria, Belgia, Iirimaa, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Norra, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Inglismaa. Eestit esindasid õpetajad Eve Saare, Marika Viks, Meeri Kuustemäe ja Marit Mäealu.

Kolme päeva sisse mahtus mitu plenaaristungit, 19 töötuba ja Futuruscope´i tehnikapargi külastus. Meie, neli õpetajat Eestist, oleksime tahtnud väga paljudes töötubades osaleda, aga tuli teha valik. Rääkisime koos oma soovid läbi ja leppisime kokku, kuhu keegi läheb. Mõte oli valida võimalikult erinevaid töötubasid, et hiljem saadud teadmisi omavahel jagada. Päris nii hästi ei läinud, sest osa töötubasid täitusid väga kiiresti.

Osalejate muljed ja mõtted

Marika Viks Põltsamaa Ühisgümnaasiumist: Minule pakkus huvi töötuba “You think they don`t know you! Exploring Digital Identity” (Sa arvad, et nad ei tunne sind. Uurides digitaalset identiteeti). Seda viisid läbi Anne Gilleran ja Beatriz Romero. Töötoas arutleti selle üle, missugune on inimese internetiidentiteet ja kas see samastub tema tegeliku identiteediga. Kõik, mida internetis teeme (erinevate veebilehtede külastamine, laikimine, kommenteerimine jne), jätavad oma jälje ning loovad inimesest teatud kuvandi. Me peaksime rohkem mõtlema, kuidas interneti keskkondades käituda ning milline on meie reputatsioon internetis. Eriti õpetajad. Esinejad tõid selle kohta ka mitmeid elulisi näiteid. Näiteks kaotas üks Texase õpetaja oma töö just sellepärast, et ta oli internetti üles laadinud video mustanahaliste kohta. Meie kuvand internetis on nagu meie digitaalne jalajälg. See võib olla nii positiivne, kui ka negatiivne ning sellest sõltub, kuidas näevad teised meid praegu või tulevikus. Beatriz Romero esitas õpetajatele järgmise küsimuse:” Kas õpetaja saab olla oma õpilase sõber erinevates interneti võrgustikes?”  Tuginedes ekspertide arvamusele, soovitas ta mitte võtta (näiteks Facebooki) sõbraks enda õpilasi ja lapsevanemaid. Oluline on teha vahet isiklikul ja ametialasel kontol. Igal koolil tuleks välja töötada oma internetipoliitika.

Esinejad soovitasid õpetajatel lähtuda oma töös järgmistest olulistest punktidest:
1. Mõtle oma karjäärile!
2. Mõtle enne, kui postitad!
3. Kasuta tugevaid salasõnu!
4. Mõtle, mida see Like! ütleb Sinu kohta!
5. Vaata üle oma postitused. Vajadusel kustuta need, mille sisu võib olla sobimatu!
6. Guugelda ennast aeg-ajalt!

Meeri Kuustemäe Kavastu Algkool-Lasteaiast: Koolitusel osalesin kolmes töötoas. Kõige rohkem pakkus mulle huvi töötuba teemal "Veebidokumentaal" (Web-documentary).

Koolitusel sain teada, et web-documentary ehk veebidokumentaal on interaktiivne ja dokumentaalne veebileht, mille eesmärk on anda mingist kindlast teemast põhjalik ülevaade. Veebidokumentaal on oma olemuselt jutustav. Selle sisu võib olla lineaarne ehk ühele tegevusele järgneb kohe teine või mittelineaarne ehk sisu kulgeb edasi erinevaid radu pidi ning igal huvilisel on võimalus ise valida, millise sisu osaga keegi kõigepealt tutvub. Kõige olulisem on lugu, mida edasi tahetakse anda.

Veebidokumentaalil on olemas menüü nagu DVD-l. Menüü võimaldab õppijal rohkem huvi pakkuvaid osi korduvalt läbi vaadata. Samuti võimaldab menüü teha valikuid teemade tutvumise järjekorras.

Koolitusel tutvustati meile, kuidas luua õpilastega veebidokumentaale, kuid kahjuks on need programmid tasulised. Tutvustati lühidalt järgmiseid programme: KLYNT (http://www.klynt.net/), RTV-program (mille koostamisega tegelevad hetkel prantslased Canopes), Racontr (racontr.com) ja JogNog (https://www.jognog.com/Login.aspx?ReturnUrl=%2f).

KLYNT keskkond tundus väga praktiline, kuid kahjuks on KLYNT keskkond tasuline ning kuumakse on väga kõrge. Racontr keskkonda on võimalik luua veebi dokumentaale lisades sinna erinevaid videosid, helifaile, fotosid ja palju muud ning koostada sellest ühtne interaktiivne dokumentaal. Ka Racountr programm on tasuline, kuid kuutasu on palju väiksem kui KLYNT-l. RTV- programmi loomisega tegeletakse Prantsusmaal Canopes. Eesmärk on luua veebidokumentaali koostamise programm, mis oleks kasutajatele tasuta. JogNog keskkonda tutvustati põgusalt. Ise lähemalt tutvudes tundub JogNog keskkond hästi huvitav ja kasulik, kuid samuti tasuline.

Kodus hiljem veel teemat uurides jõudsin järgmisele netilehele: http://i-docs.org/2014/07/15/interactive-documentary-tools/ , kus on kirjas erinevaid veebilehti, millel on samuti võimalik luua veebi dokumentaale.

Kasulikke oskusi ja teadmisi saime koolitusel ka teemadel, kuidas on ohutu laadida eTwinningu keskkonda videoid ning kuidas viia läbi videokõnet eTwinningu keskkonnas.

Koolituse kõige positiivsem külg eTwinnigu projektide läbiviimiseks on kohe kindlasti koolitusel loodud tutvused erinevate riikide koolide esindajatega, kellega juba järgmisel õppeaastal saab alustada koostööd.

Samal teemal:

• Tänavusel eTwinningu päeval tunnustame mitmekesisust
• eTwinningus seminaril õpitakse, kuidas tundi mängulisemaks muuta

4. mail 2016 algab Eesti Klassiõpetajate Liidu ja HITSA koostöös õppimisüritus ehk veebikursus "Tinytapi rakendusega õppematerjalide loomine".

Neli nädalat kestva õppimisürituse läbimine võimaldab lasteaia- ja algklassiõpetajatel omandada teadmisi ja oskusi digitaalse õppematerjali kasutamiseks, loomiseks ja jagamiseks. Liitumiseks klõpsa meie kogukonna lehel nupule "Palu liikmelisust". Liitumissoovid kinnitatakse vahetult enne õppimisürituse algust.

Koolielu ainemoderaatorid Tuuli Koitjärv ja Tiia Salm.

Samal teemal:

• Klassiõpetaja loob ja jagab
• Koolielus algas õppija kuu
• Ainekuu: õpilaste kogumisaktsioon „Minu parim äpp õppimisel“
•  

HTML sai populaarseks keeleks 90. aastate keskpaiku, tänu interneti eksponentsiaalsele kasvule. Hüperteksti märkimise keel HTML on dokumendi paigutuse keel. Ülemaailmne võrk WWW (World Wide Web) on kootud veebiilehtedest, mis on loodud nn. hüperteksti märkimise keele HTML (HyperText Markup Language) abil.
 
Dokumendi koostamisel teostatakse tekstidokumendi märkimine sarnaselt, nagu seda teeb kirjastaja punase pliiatsi abil. Need märked on dokumendis sisalduva info esitusviisile osutamiseks. Selliseid sümboleid, mis juhivad teksti kuvamist ja samas ise ei ilmu ekraanile, nimetatakse HTML-keeles teekideks. HTML-keelt kasutatakse veebilehe tegemiseks. HTML ise ei ole programmeerimiskeel ja veebitegemine ei eelda programmeerimisoskust, ehkki see võib aidata asja kiiremini selgeks saada. 

Keskkond nimega HTML Tutorial on lihtne ja väga hea veebilehe tegemise keskkond, kus saab selle kohta kõik vajalikud põhitõed ja teadmised kätte. Asub see aadressil http://www.w3schools.com/, kus on 31 kursust teadmiste ja oskuste omandamiseks HTML-i kohta. Keskkond on hästi mõistetav ning ülesandeid ja kirjeldusi on kerge hoomata. Keskkond on inglise keeles, mis tähendab, et keeleoskus on vajalik.

Leheküljel saab võtta kursusi enda vabal valikul, mida parasjagu õppida tahetakse ning muretsemiseks pole põhjust, sest keskkonna kasutamine on kõigile tasuta. See programmeerimiskeskkond sobib kõigile, nii tüdrukutele kui ka poistele. Vanus ei mängi suurt rolli, kui on tahe ja kirg, siis see inimene saab kõigest aru ja õppimine läheb kiirelt.


Mina sain selles keskkonnas kõigest aru ja katsetused olid edukad. Väga suureks plussiks pean keskkonna loogilisi ja lihtsa sõnastusega juhiseid ja kirjeldusi, tänu millele saab kõik selgeks ja ülesanded täidetud. 
 
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikibooks.org/wiki/HTML  
http://skaut.planet.ee/html4/html4tund1/html4tund1.htm  
http://www.w3schools.com/html/default.asp        
Illustreeriv pilt Vikimediast.                  

Loe ka: Ruby – mugav ja lihtne, kuid mitte veatu                 

Ruby on tuntud programmeerimiskeskkond, mida kasutatakse laialdaselt, kuid viimaste aastate jooksul on selle populaarsus hakanud langema. Eestis on selle kasutajaskond väga väike. Ruby loodi 1990. aastate keskel Jaapanis ja selle autoriks oli Yukihiro Matsumoto. Ta sai inspiratsiooni oma lemmikkeeltest - Perl, Smalltalk, Eiffel, Ada, ja Lisp. Matsumoto otsustas kõikide nende head küljed kokku panna ning luua veel parem ja mugavam programmeerimiskeel. (AmberBit, 2016)

Enim kasutatakse Rubyt erinevate rakenduste ja veebilehekülgede tegemiseks. Sellega luuakse rakendusi, mis saadavad kasutajale teate iga kord, kui keegi midagi Facebooki või Instagrami postitab. Samuti programmeeritakse aplikatsioone, milles saab teha ise kaardi ning jälgida oma liikumist GPSi abil. Kuulsaimad veebileheküljed, mis on üles ehitatud Rubyga, on Twitter ja Ask.fm. Tihti kasutatakse veebiprogrammeerimises Rubyt koos raamistikuga Rails, mille lõi 2004. aastal David Hanson. Ruby on Railsi teeb eriliseks see, et tal on väga hea objekt-orienteeritus ning arendaja ei pea palju vaeva nägema, et andmebaasiga tegeleda. Lisaks on sellel veel kümneid tuhandeid valmis mooduleid, mis arendaja tööd veelgi lihtsamaks teeb. (Ruby, 2016)

Vaieldamatult on Ruby suurimaks eeliseks selle semantika lihtsus. Mugavust väljendab võrdlus väga levinud C++ programmeerimiskeelega, kui mõlemas programmis kuvatakse ekraanile „Ruby ruulib“. Lihtsa lause saamiseks ekraanile C++ keeles, on vaja teada mitmeid funktsioone ja käske (vt Joonis 1). Rubys on selle tegemine natuke kergem (vt Joonis 2). Ruby on üks lihtsamaid objektorienteeritud programmeerimiskeeli, kus kõiki andmetüüpe käsitletakse objektidena. (Skilledup, 2016)

Joonis 1. C++ keel (2016) 

Joonis 2. Ruby keel (2016)  

2015. aastal toimus seni ulatuslikem Ruby on Railsist üleminek teistele platvormidele. Eriti just jõudluskriitiliste veebilehekülgede osas (AmberBit, 2016). Rubyst loobumise trend sai suurema hoo sisse 5-6 aastat tagasi, põhjuseks oli suur ressursivajadus. TIOBE indeksi järgi oli 2015. aastal enimkasutatavate programmeerimiskeelte seas Ruby 1,49%-ga 17. kohal. (Tiobe, 2016)
Rubys on võimalik koostada programm, mis kontrollib, kas sisestatud parool on sobiv. Antud juhul peab kasutaja sisestama salasõna, mis koosneb minimaalselt kaheksast tähemärgist ning sisaldab vähemalt kahte numbrit ja suurtähte. Programmi loomiseks pead kirjutama erinevaid funktsioone (vt Joonis 3).

Joonis 3  

Kasutatud materjal: 
AmberBit https://www.amberbit.com/blog/2014/9/9/ruby-the-bad-parts/ (19.02.2016)
Ruby https://www.ruby-lang.org/en/about/ (21.02.2016)
Skilledup http://www.skilledup.com/articles/4-reasons-learn-ruby-first-programming-language (21.02.2016)
Tiobe http://www.tiobe.com/ (21.02.2016)
Illustreeriv foto Google'ist. 

Loe ka: HTML programmeerimiskeskond 

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonnajuhataja Kristi Mikiver peab kooli arengu puhul oluliseks koolimeeskonna ühist visiooni ja eesmärke: „Väga oluline on kooli loomise või ümber korraldamise alguses kohe kogu meeskond ühte jalga käima saada. See toetab kooli terviklikku arengut.“

Toetust meeskonnatöö edendamiseks saavad taotleda koolid, mis on ümber korraldatud alates 2014. aasta algusest või loodud alates 2015. aasta juunist. Taotlusvooru eelarve on 60 000 eurot ja maksimaalne toetussumma on kuni 5 000 eurot projekti kohta.

Lisaks saavad koolipidajad taotleda toetust oma kooli personali arendusprojektidele, mis aitavad kaasa uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomisele. Eesmärk on koolimeeskondade suurem roll õppiva kooli põhimõtete juurutamisel ning et õpetajad rakendaksid igapäevases töös mitmekesiseid õpetamismeetodeid.

Mikiver märgib, et vajadus sellise võimaluse järgi tuli välja ka Balti Uuringute Instituudi üle-eelmisel aastal avaldatud õpetajate täiendusõppe uuringust. „Järeldustes märgiti, et senisest enam peab pakkuma võimalusi saada koolispetsiifilisi koolitusi. Lisaks tuleb laiendada eriilmeliste täiendusõppevormide võimalusi.“

Uueneva õpikäsituse rakendamiseks on toetust võimalik taotleda kahel korral aastas. Esimene voor toimub mais ja teine sügisel. Selle taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot ja maksimaalne toetussumma on 10 000 eurot projekti kohta.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Kristi Vinter: kool ja õpikäsitus peavad muutuma
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis
• Kuidas juhtida kooli

Loo ja fotod saatis Koolielule Paikuse Põhikooli õpetaja Anne Kalmus. 

Sel aastal oli peakülaliseks programmeerimismängu looja Kaspar Roost. Ta viis läbi kaks õpituba I ja II kooliastme õpilastele, kus ta rääkis, kuidas üks mängu loomine käib. Oma jutus rõhutas ta seda, et hea tulemuse saamiseks on vaja palju katsetada ja vajadusel uuesti teha, et mäng ikka lõpuks sihtrühmale meeldiks ning oleks kaasahaarav. Veel rääkis ta reaalainete, kunsti ja muusika õppimise vajalikkusest, sest just nende valdkondade oskusi läheb hea mängu loomiseks vaja. Peale loengut mängiti koos mängu BitByBit. Kokku osales õpitubades ligi 200 õpilast.

Seejärel käisid meil külas TTÜ tudengid, kes pidasid 2 loengut. Esmalt räägiti Jaapani robotitest. Loengu jooksul vaadati erinevaid filme robotitest ning katsetati kaasa võetud robotite peal, mida nad teha oskavad. Teise loengu teemaks oli “Multimeedium”.

Viimaks jõudis kohale ka õpilaste poolt väga oodatud Robotiteater Tartust. Roboteid näitasid Heilo Altin ja Ramon Rantsus. Õpilaste suureks vaimustuseks võeti  kastist välja just selline humanoidrobot, mida nad mõned päevad tagasi jaapani robotite loengus olid videos näinud. Robot oli väga osav tantsija ning pani õpilasedki koos endaga tantsu vihtuma. Robotiteatrile järgnes kaks õpituba, kus lapsed said ise roboteid liikuma panna.

 
Robotiteater

Ürituste käigus toimusid loovuse õpitoad, kus erinevate nutiseadme rakenduste abil loodi joonisfilme. Lahedad joonisfilmid valmisid kunstiõpetuse tunnis, kus käsitleti koopajoonistuste teemat.

Neljandate klasside õpilased tutvustasid endi loodud veebiraamatuid ning anti välja publiku preemiad. Hääletati ikka nutiseadmeid kasutades.

II kooliastme õpilased panid oma teadmised proovile veebipõhises geograafiaviktoriinis, mille koostas ja viis läbi kooli geograafiaõpetaja Sirle Varkentin.

Kuna Paikuse Põhikooli üks sõpruskoole on Nõo Põhikool, siis kutsusime ka nemad kampa ning koos sai maha peetud 1.-4. klassidele mõeldud veebiviktoriin. Viktoriini osas sai kokku lepitud juba sügisel. 1. ja 2. klassid pidid lugema ajakirja “Täheke” ning 3. ja 4. klassid ajakirja “Minu Maailm”. Nüüd oli siis aeg teadmised proovile panna. Viktoriin toimus mõlemas koolis korraga selleks loodud veebikeskkonnas. “Tähekese” tundmises jäid peale Nõo kooli õpilased ning “Minu Maailma” tundmises Paikuse lapsed.

Veebiviktoriin

Kõigi nende erinevate ürituste ja tegevuste käigus ei unustatud ära ka Interneti turvalisuse teemat. Õpilased kirjutasid vastavateemalise essee. Parimatest juttudest valmib veebikogumik, mida saab edaspidi kasutada õppematerjalina.

Auhinnatud said ka juba sügisel õpilaste poolt loodud videod, mille teemaks oli “Meedia”. Videod tehti Paikuse kooli poolt korraldatud hariduskonverentsi jaoks. Videodes uurisid õpilased oma kaaslaste käest nende meediatarbimise harjumusi.

Õpilastele mõeldud ürituste käigus õppisid ka õpetajad. Samuti toimus igakuine õpetajatele mõeldud sisekoolitus. Seekord tutvuti klassihaldustarkvara kasutamisega.

Koolipere eriline tänu kuulub kohalikule omavalitsusele. Juba teist aastat järjest toetab Paikuse Vallavalitsus kooli digiürituste auhinnafondi. Detsembris, kui Paikuse Põhikool pidas oma 25. sünnipäeva, kinkis vallavalitsus koolile 2500 eurot, mis oli mõeldud digivahendite ostmiseks.

Järgmisel aastal siis jälle, kuid kindlasti taas uutmoodi.

Fotod: Paikuse Põhikooli arhiiv.

Samal teemal:

• Tervist täis klassitoad Paikuse Põhikoolis
• Peaasjalikud noored Paikuse Põhikoolis

Loo ja fotod saatis Koolielule Helis Hani, Tartu Kivilinna Kooli loodusainete õpetaja.

Koolituspäeva viisid läbi toredad RMK retkejuhid Liina, Lisete ja Kristi. 

Õpilastele õpetati, kuidas määrata jõgedel paremat ja vasakut kallast, kust saab Emajõgi alguse ning kuhu suubub. Õpilased said teada, missugused taimed kasvavad Emajõe ääres ning mille järgi jagatakse veetaimed rühmadesse. Õpiti tundma nii kaldavee, ujulehtedega kui ka veesiseseid taimi. 
Õppefilmis tutvustati õpilastele erinevaid kalaliike, kes elavad Emajões ning imetajaid, keda võib kohata Emajõe ääres. 

Üheskoos läbiti 1 kilomeetri pikkune matkarada. Teerajal nägid õpilased nii kollaseid ülaseid õitsemas kui ka varsakapjasid, mis polnud veel oma kollaseid õisi avanud, angervaksa punaseid varsi, mis kasvades hoopis roheliseks muutuvad ning mätastarnasid, mida teatakse pigem „Pokude“ nime järgi. Samuti saime teada, missugusel taimel on näha Vanakuradi hambajäljed- pillirool.

Kõige põnevamaks osutus lastele  kahvaga veeloomade püüdmine, millele järgnes nende määramine. Seal olid  ujurid, liuskurid, vesikirbud. 

4.-9. klasside õpilastele ehk noortele akadeemikutele oli koolituspäeva teemaks „Soo“. Matkarada läbides õpiti tundma soo elutingimusi, taimestikku ja loomastikku. Rajal olles nägime verev karikseent, mis on üks kõige esimesi kevadisi seeni, kes ilmub välja otse sulava lume alt. Tema viljakehad on lühikese jalaga, kausikujulised, 1-5 cm läbimõõduga. Samuti püüdsid õpilased kindlaks teha, miks on üks puu täiesti ilma kooreta. Selgus , et sellel on toimetanud must rähn.

Must rähn on Eesti suurim rähn, kelle  põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, keda ta nokib puutüve mööda üles  liikudes. Vajadusel raiub ta tervelt puult koore maha. Puidukahjurite hävitajana on ta üks kasulikemaid linde. 

Märkasime matkarajal ka kopra tegutsemise jälgi, sest üle oja oli langetatud hulk sookaski. Saime nuusutada kopranõre lõhna, mis ei olnud üldse meeldiv. Palderjanilõhnalist kopranõret tarvitati vanasti ravimina. Kopranõre aidanud ravida nii nahahaigusi, põletikke, allergiat kui ka liigesehaigusi. 

Oli väga huvitav ja hariv  õppepäev.