Ruby on tuntud programmeerimiskeskkond, mida kasutatakse laialdaselt, kuid viimaste aastate jooksul on selle populaarsus hakanud langema. Eestis on selle kasutajaskond väga väike. Ruby loodi 1990. aastate keskel Jaapanis ja selle autoriks oli Yukihiro Matsumoto. Ta sai inspiratsiooni oma lemmikkeeltest - Perl, Smalltalk, Eiffel, Ada, ja Lisp. Matsumoto otsustas kõikide nende head küljed kokku panna ning luua veel parem ja mugavam programmeerimiskeel. (AmberBit, 2016)

Enim kasutatakse Rubyt erinevate rakenduste ja veebilehekülgede tegemiseks. Sellega luuakse rakendusi, mis saadavad kasutajale teate iga kord, kui keegi midagi Facebooki või Instagrami postitab. Samuti programmeeritakse aplikatsioone, milles saab teha ise kaardi ning jälgida oma liikumist GPSi abil. Kuulsaimad veebileheküljed, mis on üles ehitatud Rubyga, on Twitter ja http://ask.fm. Tihti kasutatakse veebiprogrammeerimises Rubyt koos raamistikuga Rails, mille lõi 2004. aastal David Hanson. Ruby on Railsi teeb eriliseks see, et tal on väga hea objekt-orienteeritus ning arendaja ei pea palju vaeva nägema, et andmebaasiga tegeleda. Lisaks on sellel veel kümneid tuhandeid valmis mooduleid, mis arendaja tööd veelgi lihtsamaks teeb. (Ruby, 2016)

Vaieldamatult on Ruby suurimaks eeliseks selle semantika lihtsus. Mugavust väljendab võrdlus väga levinud C++ programmeerimiskeelega, kui mõlemas programmis kuvatakse ekraanile „Ruby ruulib“. Lihtsa lause saamiseks ekraanile C++ keeles, on vaja teada mitmeid funktsioone ja käske (vt Joonis 1). Rubys on selle tegemine natuke kergem (vt Joonis 2). Ruby on üks lihtsamaid objektorienteeritud programmeerimiskeeli, kus kõiki andmetüüpe käsitletakse objektidena. (Skilledup, 2016)

Joonis 1. C++ keel (2016) 

Joonis 2. Ruby keel (2016)  

2015. aastal toimus seni ulatuslikem Ruby on Railsist üleminek teistele platvormidele. Eriti just jõudluskriitiliste veebilehekülgede osas (AmberBit, 2016). Rubyst loobumise trend sai suurema hoo sisse 5-6 aastat tagasi, põhjuseks oli suur ressursivajadus. TIOBE indeksi järgi oli 2015. aastal enimkasutatavate programmeerimiskeelte seas Ruby 1,49%-ga 17. kohal. (Tiobe, 2016)
Rubys on võimalik koostada programm, mis kontrollib, kas sisestatud parool on sobiv. Antud juhul peab kasutaja sisestama salasõna, mis koosneb minimaalselt kaheksast tähemärgist ning sisaldab vähemalt kahte numbrit ja suurtähte. Programmi loomiseks pead kirjutama erinevaid funktsioone (vt Joonis 3).

Joonis 3  

Kasutatud materjal: 
AmberBit https://www.amberbit.com/blog/2014/9/9/ruby-the-bad-parts/ (19.02.2016)
Ruby https://www.ruby-lang.org/en/about/ (21.02.2016)
Skilledup http://www.skilledup.com/articles/4-reasons-learn-ruby-first-programming-language (21.02.2016)
Tiobe http://www.tiobe.com/ (21.02.2016)
Illustreeriv foto Google'ist. 

Loe ka: HTML programmeerimiskeskond