Koolijuhtide koolituse „Üldhariduskoolide süsteemne ja terviklik juhtimine“ sihtrühm on ennekõike direktorid, aga koolitusel osaletakse meeskonniti, sest juht ei juhi üksinda. Osaleb kümme kooli (igast maakonnast üks) kokku kolmekümne õppuriga. Koolitust toetab SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Juba 2006. aastal töötati üldhariduskoolide juhtidele välja tänapäeva nõuetele vastav kompetentsusmudel ja sellele vastav õppekava. 2011. aastal arendati mudelit edasi ja kavandati koolitused, mis toetaksid koolijuhti tema karjääri vältel.

Konkreetse õppekavani ja koolituse korralduse põhimõteteni jõuti 2012. a augustis, kui oma töö lõpetas 17-liikmeline ekspertrühm, kelle hulgas olid nii haridus- ja teadusministeeriumi, SA Innove, Tartu ülikooli, koolijuhtide kui ka kohalike omavalitsuste esindajad. Ekspertide ülesanne oli koostada üldhariduskoolide juhtide õppekava − eesmärgid, õpiväljundid, õppesisu, maht − ning esmase koolituse korraldus: osalejate valik, aja planeerimine, koolituse seostamine koolijuhi praktilise tööga, lektorite valiku kriteeriumid.

Osalevad koolid – Haljala gümnaasium, Kiili gümnaasium, Pärnu Raeküla kool, Mustvee vene gümnaasium, Nõo põhikool, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, Valga põhikool, Häädemeeste keskkool, Rapla Vesiroosi gümnaasium ja Sillamäe gümnaasium –  valiti konkursi korras, ja nüüd võisidki õpingud alata.

Õppetööd on kokku 264 tundi, sh auditoorset õpet 160 ja iseseisvat tööd 104 tundi. Koolitus kestab jaanuarist jaanuarini 2013–2014. Koolituse moodulid on „Organisatsiooni arengu juhtimine”, „Õpikeskkonna kujundamine”, „Personalijuhtimine”, „Ressursside juhtimine”, „Enesejuhtimine”.

Nagu ütlesid  Implement Inscape OÜ koolitajad Natali Happonen ja Ekke Sööt: rõhk on praktikal. Koolitusmoodulid toimuvad Tallinnas, Tartus ning Pärnus ja lisaks seminaridele-loengutele külastatakse iga kord koole ehk toimub õppekäik hea kogemuse omandamiseks.

Sügisel tutvustavad oma parimat praktikat välislektorid: Soome koolijuhtide assotsiatsiooni president  Ari Pokka ja Taani koolijuhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Torben Moerup.

Koolituse lõpuks on koostatud igal koolimeeskonnal õpimapp, mis sisaldab koolituse materjale, iseseisvaid ja rühmatöid ning eneseanalüüse. Eesmärk on, et juhid omandavad tervikliku arusaama kooli juhtimisest ja teadvustavad oma rolli juhina. Tervikust arusaamisest ja elukogemusest tulenev tarkus aitab juhti vajaliku enesekindluse ja -väärikuse hoidmisel. Muutunud maailmas on vajalik, et koolijuhid oleksid rohkem kogu süsteemi juhtideks, võimelised töötama ka kooli piiridest väljapoole, haridussüsteemi kui terviku huvides.

Esimese koolituspäeva alguses tegi iga koolimeeskond lühikese tutvustuse: miks me siin oleme, mida loodame õppida, mis on meie kooli eripära. Nii ütles Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktor Jaan Reimund, et nende kooli teeb eriliseks avatus, uuendusmeelsus, loomingulisus, suurepärane õpikeskkond ja valikained. Kooli visioon tuleb nimestki välja: vesiroos on alati pinnal, juured viljakas pinnases kindlalt kinni. Ootused koolitusprogrammiga seoses on areneda isiklikult ja meeskonnana, saada uusi metoodikaid, näha-kogeda parimaid praktikaid.

Valga põhikooli direktor Tarmo Post ütles oma kooli ja meeskonda tutvustades, et tegu on Eesti suurima põhikooliga: 850 õpilast. Suureks tegi kooli haridusreform: gümnaasiumiosa võeti ära, põhikoolid liideti. Kuna oma koolimaja veel ei ole, siis õppetöö käib seitsmes erinevas majas. Eriliseks teeb kooli, et valikainete õpetamist alustati juba esimeses ja teises kooliastmes. Suunad on pärimuskultuur, majandus, loomeõpe, loodus ja keskkond. Suur väljakutse on kollektiivi liitmine, sest õpetajaid töötab koolis 92. Aga ka paikkonna identiteedi kujundamine, kuna ajalootaust on õhuke ja kõrvalt suruvad peale Mulgi- ja Võrumaa. Koolituselt oodatakse uusi kogemusi ja omaenese mõtete selginemist.

Nõo põhikooli direktori Rein Uusmaa sõnul teeb nende kooli meeskonna arvates eriliseks laiapõhjaline põhiharidus: kõik saavad pärast lõpetamist sinna sisse, kuhu tahavad. Koolituselt oodatakse samuti uusi kogemusi, võimalust suhelda kolleegidega ja jagada parimaid praktikaid.

Samal teemal:

• Jaan Reimund:eelistan kabinetivaikusele arutelusid
• Õpetajate palgatõus tekitab koolijuhtide seas endiselt küsimusi
• Eksami ettevalmistamisel on oluline meeskonnatöö
• Pärnu Raeküla kool katsetab õpikuta õppimist