Uus riiklik õppekava tõi lastele võimaluse õppida „suurte” keelte kõrval teise võõrkeelena ka soome keelt, kirjutab Õpetajate Leht. Õppega alustas mullu kolm kooli: Viljandi kesklinna kool, Tartu Mart Reiniku kool ja Jõgeva ühisgümnaasium, tänavu lisandus Pärnu Ülejõe gümnaasium. Et soetada õppematerjali ja koolitada õpetajaid, andis haridus- ja teadusministeerium Soome Instituudi käsutusse nii eelmisel kui ka sel õppeaastal 12 800 eurot.

„Soome keele puhul tuleb hurraa-efekt kiiremalt kui vene keeles, saad hakata end ruttu väljendama. Tore on lapsi vaadata, nad on rahul,” räägib Tartu Reiniku kooli õpetaja Tiiu Kruus.  Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: soome keel

Lasteaia rajamise projekti toetas ERDF, hoone maksumus ulatus 2 miljoni euroni. Lasteaias on ruumi 144 lapsele.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Samal teemal:

• Jüri Jaakson: kool kui tark energiakeskus
• Põnev kuppelkool Minnesotas

Möödunud nädalal käis üle 100 info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT valdkonna töötaja
koolides üle Eesti, et näidata noortele reaalainetundide seost tegeliku eluga: läbi oma isikliku kogemuse.
Sammud seadsin kooli ka mina. „Tagasi kooli“ tundide andmise saagiks jäi mul seekord vaid 21. kooli 12
klass, aga see oli see-eest väga lahe! Tunni andmise kogemus oli väga vahetu ja lõbus.

Alguses tegin lastega nn "aju poolkerade tasakaalustamise" harjutust näppudel, mis oli neile endile huvitav ja naljakas. Seejärel näitasin õpilastele videoklipina IBMi "Hullu teadlase" John Cohni esinemist TTÜ-s eelmisel aastal. Meie teadlase põhisõnum oligi selline, et praegu on parim aeg olla nohik! Jagasin lastega ka teadlase CVd, mis pani neid ohkama: 4 lk täispikitud teadussaavutusi ning 40 patenti oma nimel kõlab ju päris hirmutavalt... Aga teadlase sõnum ja see, kuidas ta seda TTÜ-s edasi andis, oli lihtsalt nii äge! Aimu saad sellest Ekspressis ilmunud meie "Hullu teadlase" arvamusloost.

Nii vahva oli üks tund tööpäevast koolitunni andmisega vahetada: sain ka ise maitsta jagamisrõõmu ning
vaheldust argipäeva. Kui mõni kool avaldab soovi, olen valmis taas klassi ette astuma. Kuna olen töötanud
vabatahtlikuna Saharast lõunasse jäävas Aafrikas, siis kindlasti pakuks lisaks IKT kogemustele ka see teema tulevikuks
huvi.

Autor: Katrin Charles, IBM.

Katrin Chalres Tallinna 21. koolis tundi andmas.

Samal teemal:

• „Reaalainetega edukaks“ tõi Eesti koolidesse üle 100 külalisõpetaja

Eesti Teadusagentuur korraldab õpilaste teadustööde riiklikke konkursse. Teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk tõi oma ettekandes välja, et uurimistöid ei peaks koolis kindlasti tegema vaid konkursside või hinde pärast. Kõige olulisem on õpilase huvi. Ja oluline on alustada noorelt, et laps ei puutuks uurimistööga esimest korda kokku alles 11. klassis, kui öeldakse, et muidu ei lõpeta gümnaasiumi. "Siis teeb ta uurimistööd kohustuse pärast, mitte huvist teema vastu," lausus Terje Tuisk.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk (paremal) ettekannet tegemas.

Ta ütleski, et kui võrrelda teadustööde konkursile põhikoolist ja gümnaasiumist tulnuid töid, siis seda põhilist – huvi – on põhikooli töödes rohkem kui gümnaasiumis. "Gümnaasiumis tehakse töid hinde pärast, põhikoolis sellepärast, et on huvitav. Uuriva õppimisega tuleks igal aastal natuke tegeleda ja igal aastal natuke laste oskusi arendada. Samas peab uurimistöö siiski ka kaante vahele jõudma, et laps näeks tulemust," rääkis Terje Tuisk.

Teadusagentuuri poolt vaadates on nooremates klassides alustamisel ka pragmaatiline põhjus – vanus. Meie lapsed lähevad esimesse klassi suhteliselt hilja ja lõpetavad gümnaasiumi suhteliselt vanalt; sageli ei saa rahvusvahelisele konkursile saata 12. klassi õpilase tööd, sest reeglid seavad vanusepiiri ette. Seni pole seda küll tehtud, aga võib juhtuda, et otsuseid tuleb hakata tegema mitte selle põhjal, kui hea on uurimistöö, vaid kui vana on laps, st kas ta pääseb rahvusvahelisele konkursile.

Terje Tuisk rõhutas, et alati ei ole avastuse tegemise oskused need kõige olulisemad, mida uurimistöö protsessis õppida-omandada. Oskus märgata probleeme ja küsida küsimusi, oskus teha saadud tulemustest adekvaatseid järeldusi, oskus planeerida oma tegevust ja aega, koostöö- ja eneseväljendusoskus on vaat et veel olulisemad.

Kust leida teema?
Õpetajaid kummitab loomulikult küsimus, kust kõik need uurimistööde teemad võtta? „Maailm on teemasid täis, võimalik on leida nii õppekavaga seotud kui mitteseotud teemasid,“ oli ettekandja optimistlik. Näiteks võib korrata oma koolis varem tehtud töid, kasutada sama metoodikat ja püüda saada võrdlusandmeid. Ideid võib saada senitehtud uurimistööde pealkirjadest, kasvõi teadusagentuuri kodulehel neid sirvides. Või siis tuleb laps ise oma huviga ja selle huvi sees tuleb leida teema, mida uurida saaks.

Veel rõhutas Terje Tuisk, et andmed uurimistöö tarvis ei pea alati olema ilmtingimata enda kogutud, ja alati ei pea ise välja mõtlema originaalset uurimismeetodit. Internetis on väga häid andmekogusid, mida saab kasutada, kasvõi näiteks EMHI koduleht, statistikaameti koduleht, EKI keelekogud.

Õpetajad said ise proovida, kui kerge või raske on uurimisteemade leidmine. Ette antud sõnade põhjal tuli välja pakkuda üks humanitaarvaldkonna ja üks loodusteaduslik uurimisteema. Fantaasial piire ei olnud. Näiteks sõnaga „praepann“ seotult pakuti välja uurida pannivarre disaini või siis seda, kuidas panni põhja läbimõõt ja serva kõrgus mõjutab toidu valmimise kiirust.

Juba traditsiooniks saanud koostööpäev ehk PÜÜK jagunes seegi kord loenguteks ja praktilisteks töötubadeks, kus põhirõhk oli tegevõpetajate ettekannetel. Külalislahkes Tartu Miina Härma gümnaasiumis uuriti uurimuslikku õpet iga kandi pealt, koostööpäeva korraldasid Õpetajate Ühenduste Koostöökoda ja SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014.“

Õpetajad koolipingis. Koostööpäevade üks töötubadest.

Õpetajad Koolielu toimetuse laua juures, kus kõik said Kuldvillakus proovile panna oma teadmised Koolielu portaalist. Paremal Kristi Vahenurm ja vasakul Merje Pors Koolielu toimetusest.

Kuidas avastada imelist maailma? Töötoas sai ise katsetada.

Koostööpäevadel osales üle 150 õpetaja.

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Tartus arutleti uurimusliku õppe üle
• Koostööpäevade teema oli ettevõtlik õpetaja 
• Lõiming on inimeste, alles siis õppeainete vahel

Juhatuse esimehe avalikule konkursile laekus 17 sooviavaldust, teatab haridus- ja teadusministeerium.

Erki Urva on lõpetanud Tartu Ülikooli välismajanduse erialal ja Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse ökonoomika ja organiseerimise alal. Ta on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige. Varem on ta juhtinud mitmeid organisatsioone, sealhulgas Linxtelecom Estonia ja Estonian Air.

Sihtasutuse juhatuse esimeheks valitud Erki Urva sõnul on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse käivitamine tulevikku vaatava kompetentsikeskusena vastutusrikas ülesanne ja suur väljakutse. „Õnneks on kolmes ühinevas asutuses väga tugevad meeskonnad, mille ühendamine peab looma uue kvaliteedi,“ lisas ta.

Sihtasutuse juhatuse esimehe valis komisjon, kuhu kuulusid haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Enn Saar, AS Eesti Telekom juhatuse esimees Valdo Kalm, Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees ja Tallinna Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindaja ja Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus.

1. mail tööd alustav Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus vastutab kaasaegsete tehnoloogiate rakendamise eest hariduses ning edendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alast haridust. Asutuse ülesandeks on tagada ka akadeemilise andmesidevõrgu toimimine ja areng ning hallata IT Kolledžit.
Ühendamisotsus tehti seetõttu, et luua ühtse juhtimise, struktuuri ja vastutusliiniga hariduse IKT valdkonna kompetentsi- ja arenduskeskus, millel on ühendamisest tulenev sünergia ja süsteemsus. Ühinemine lubab tuua kokku eri valdkondade parimad teadmised ja kogemused ja anda hariduse IKT-le olulise arengutõuke.

Seni on tegutsenud haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas kolm erinevat IKT valdkonnaga seotud asutust. Tiigrihüppe Sihtasutus on viinud ellu mitmesuguseid uuenduslikke projekte ja programme üldhariduse valdkonnas, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus on edendanud IT alast haridust kõrg- ja kutsehariduse tasemetel ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu peamised ülesanded puudutasid akadeemilise andmesidevõrgu haldamist ja arendamist ning andmeside- ja sisuteenuste osutamist.

Samal teemal:

• Riik plaanib luua hariduse IKT arenduskeskuse

“Kui teine koht välja hõigati, olime suures šokis – kas tõesti meie võitsime!” kirjeldas Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) 11.b klassi õpilane Piret Saartok esimesi võidujärgseid emotsioone kolmapäeva õhtul. “Tunne oli ikka väga ülev.”

See, et Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Kuressaare ametikooli koostöös SÜGi õpilaste reklaamiõpetuse valikainetundides valminud klipp konkursil Europe Fast Forward koos Leedu ja Portugali noorte tööga kolme parema hulka valiti, oli teada juba kuu aega tagasi.

Piret ei eitanud, et ootused võistluse tulemuste osas olid kõrged. “Meile öeldi sageli, et meie video on väga hea ja suurepärase kvaliteediga,” lausus ta.

Klipi tegemist ja nii suurel konkursil osalemist nimetas Piret, kel taoline kogemus varasemast puudus, põnevaks kogemuseks, mis andis talle palju juurde.

Õpilaste edu valmistas rõõmsa üllatuse ka nende juhendajale, Kuressaare ametikooli disaini õppesuuna kutseõpetajale Merit Karisele. “Kuna kõik kolm filmi olid tugevad ja teemale erineva lähenemisega, polnud ju sada protsenti kindel, et võit tuleb,” tähendas ta.

Karise hinnangul eristus saarlaste klipp teistest sellega, et oli selge, lihtne ja värviline. “Euroopa Komisjon sai päris hea klipi, mida näidata, et rääkida noortele Euroopa Liidu kodanikuks olemisest,” arvas ta.

Karise sõnul on ta õpilaste osalemist konkurssidel alati pooldanud. “Praktiline ülesanne võiks olla seotud ikka millegi reaalselt toimuvaga,” sõnas ta. “Konkursi puhul on olemas reaalne tellija ja konkreetne teema.” Ka nimetas ta oluliseks võimalust võrrelda oma tööd teiste võistlejate tehtuga – kuidas nemad sama ülesande on lahendanud. “Eriti tore, kui töö lõpus on kumamas suur motivaator,” lisas Karise. “Ma ei teagi teist nii suure preemiafondiga võistlust õpilastele.” Piret Saartoki sõnul ei ole ta oma tiimiga veel mõelnud, mida võidusummaga ette võtta.

“Viis tuhat eurot ei ole sugugi väike raha, eks peame oma grupiga asja põhjalikult arutama,” lausus ta. “Aga tordisöömispidu kõigile, kes klipi tegemisel kaasa aitasid, tuleb võidu puhul kindlasti.”

Europe Fast Forward on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatav iga-aastane videokonkurss 18–30-aastastele noortele. Tänavusel konkursil, mille teema oli “Mida tähendab olla Euroopa Liidu kodanik?”, osales üle 130 filmi EL-i 27 liikmesriigist ja Horvaatiast. Teise koha ja 3000-eurose auhinna pälvisid tänavusel konkursil Leedu noored, kolmanda koha ja 2000 eurot Portugali meeskond.

Võitja valis viieliikmeline žürii, mida juhtis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asepresident Anna Maria Darmanin.

Allikas: Saarte Hääl

Skype klassiruum (Skype in the Classroom) on õpetajatele loodud platvorm, mis võimaldab rahvusvahelist suhtlemist oma kolleegide ja nende õpilastega üle kogu maailma. Aina rohkem on kuulda õpetajatest, kes on ettevõtmisega ühinenud, et tutvustada oma õpilastele erinevaid kultuure või kutsuda oma tundi kõnelema eksperte laiast maailmast.

Skype klassiruum avati märtsis 2011. Leht võimaldab õpetajatel postitada oma ideid veebipõhiseks tunniks, koostöösoove ja uusi võimalusi Skype’i rakendamiseks. Lehel on pakutud välja ka ainete kaupa erinevaid võimalusi Skype tundideks ja koostöövõimalusi ning -soove erinevate õpetajate poolt. Praeguseks on Skype klassiruumist kujunenud globaalne võrgustik, mida kasutab üle 43 000 õpetaja ja kuhu on lisatud 2400 tunniprojekti.

Skype postitab uusi kontakti otsivaid ideid pidevalt ka oma sotsiaalvõrgustike kanalitesse, et need mõtted jõuaksid võimalikult paljude õpetajateni. Kindlasti on võimalik leida sobiv tunniprojekt ja klass, kes sobib partneriks just meie lastele.

Praegu on õpetajatele teenusega liitumine eriti kasulik, sest alanud kampaania raames pakub Skype õpetajatele aastaks tasuta grupivideo võimalust, mis lubab ühendada korraga kuni üheksa klassiruumi. Kui teil on juba Skype’i kasutaja, siis logige oma kasutajatunnusega sisse Skype klassiruumi keskkonda, klõpsake kampaaniatekstil ning määratlege oma kooli nimi ning koduleht. Oodatud on ka kõik uued kasutajad, kes peaksid alustama oma Skype konto loomisest.

Kindlasti on meil õpetajaid, kes Skype klassiruumi juba edukalt kasutanud on. Oleks väga tore kuulda teie kogemustest ja teemadest, mille raames te välismaailmaga koostööd teinud olete.

Allikas: Skype in the Classroom

Samal teemal: 

• Skype seestpoolt: vaikne tulevikkusuunatus
• "Skype klassiruumis" kutsub õpetajaid ühinema
• Skype tutvustas õpetajatele ja õpilastele mõeldud virtuaalset õpikeskkonda

"Meil Poska koolis (Tartu Jaan Poska gümnaasium – toim) on uus palk tulnud ja nagu see on keskmiselt pidanud 11 protsenti tõusma, siis sinnakanti see ongi jäänud," ütles füüsikaõpetaja ning Eesti Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri Postimehele. "Numbriliselt tõusid Tartus kõigi õpetajate palgad ühepalju, kuid protsentuaalselt said nooremõpetajad ja õpetajad suurema palgatõusu kui vanemõpetajad ja pedagoog-metoodikud." Pikemalt loe Postimehest.

Haridusministeerium teatas 18. märtsil, et jaanuaris kogu töötasutoetus omavalitsuste õpetajateni ei jõudnud: keskmine palk oli 913 euro asemel 819 eurot.

Kohalikele omavalitsustele kuuluvate üldhariduskoolide täiskoormusega õpetajate jaanuari keskmine palk oli raamatupidamisandmetel 819 eurot. Ministeeriumis koostatud õpetajate jaanuarikuu palga ülevaatest on näha, et paljud omavalitsused ei olnud aasta alguses koolide eelarvetesse palgatõusuks vajalikku raha veel eraldanud. Jaanuaris panustati õpetajate palka keskmiselt umbes kümme protsenti vähem kui lubanuks riigi antud palgatoetus – välja maksti ainult 89,7% võimalikust. Kui kogu palgatõusu raha oleks jaanuaris õpetajateni jõudnud, siis olnuks õpetajate keskmine palk vähemalt 913 eurot, märkis ministeerium. Mitmes omavalitsuses tõusis õpetajate palk veebruaris, osas omavalitsustes rakendub palgatõus tagasiulatuvalt alles märtsis.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Õpetajate palgatõusul on suured käärid
• Noor õpetaja: pedagoogi palk avalikuks, erasektoris mitte
• Tartus tõuseb kõigi õpetajate palk
• Õpetajate palga alammäärad tõusevad
• Maagümnaasiumi pidamine läheb üha kallimaks
• Õpetajate palgatõus tekitab koolijuhtide seas endiselt küsimusi

Seminari "Uurimuslik õpe- miks ja kuidas?" eesmärk on luua aktiviseeriv ja koostöine õpikeskkond, mis suurendab pedagoogide ühenduste vahelist ühtekuuluvustunnet. Samuti on eesmärgiks anda teavet uurimusliku õppe kasutamisvõimalustest õppetunnis ja õpilaste uurimistööde juhendamise võimalustest ja –viisidest koolis.

Osalejad ettekandeid kuulamas.

Koostööpäeval tutvustati Eestis tegutsevaid aineühendusi ja õpitubades mitmesuguseid ideid, kuidas õppetööd põnevamaks ja huvitavamaks muuta. Teiste seas oli kohal Koolielu toimetus, kes innustas õpetajaid Koolielu koolitustel ja konkurssidel osalema ning näitas ka õppevara ja töövahendeid.

Seminaril tutvustasid oma uurimusi ka noored, kes on oma uurimustega rahvusvahelise tunnustuse pälvinud. Näiteks Kristiina Kurg rääkis oma tööst „Teepakkide lagunemine loodulikku keskkonda jäljendavas mudelsüsteemis“ ning Anna Maria Punab uurimusest „Gümnaasiumiõpilaste õppeedukuse ja õnnelikkuse vahelised seosed“.

Vasakult: Anna Maria Punab ja Kristiina Kurg.

Anna Maria, kes praegu on juba Tartu Ülikooli tudeng, leidis oma töös, et õnnelikkus ja eluga rahulolu ei ole seotud keskmise hindega matemaatikas, eesti keeles, ajaloos ja võõrkeeles. Ilmnes, et need õpilased, kelle elus on enam tuge pakkuvaid figuure (sõbrad, vanemad), on õnnelikumad ja saavadki kokkuvõttes paremaid hindeid kui väiksema sotsiaalse toega noored. Keskmise hinde juures oli eriti oluline sõpradepoolne tugi, samas kui lähedased suhted vanematega mõjutasid lemmikainete hinnet.

Pedagoogide Ühenduste Ülese Koostööpäeva elluviimist toetab ESF programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

 Õpetajad Koolielu toimetuse laua juures, kus kõik said Kuldvillakus proovile panna oma teadmised Koolielu portaalist. Paremal Kristi Vahenurm ja vasakul Merje Pors Koolielu toimetusest.

Koostööpäev andis hea võimaluse kolleegidega uurimusliku õppe üle arutada.

Pildil teeb ettekannet Helen Kolk Eesti Euroopa Koolist.

Fotod: Terje Lepp

Samal teemal:

• Lõiming on inimeste, alles siis õppeainete vahel
• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda: siht selge, tulevik kindel
• Koolielu aineühenduste koostööpäeval

"Võtame selleks tööle eraldi inimese, kes hakkab konkreetselt tegelema IKT hariduse küsimustega, alates alusharidusest kuni kõrghariduseni," ütles Kotka konverentsil "IT kui Eesti majandusmootor 2020".

Allikas: E24

Samal teemal:

• Vaid 66% IT-tudengitest jõuab bakalaureusediplomini
• Taavi Kotka soovib IKT sektori töötajate arvu kahekordistada