"Ülikool võiks võtta vastu ka rohkem, aga teisalt tuleb vastu see piir, et ega Eestis ei ole väga palju noori rohkem," ütles Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juht Jaak Vilo ERR Uudistele. "See tööjõuvajadus on suhteliselt täitmatu praegusel hetkel. Meie sihid on jätkuvalt seal, et vähemalt kolmveerand tudengitest hakkaks lõpetama," rääkis Vilo.

Infotehnoloogia teise kursuse tudengid Helina ja Sirle tõdesid, et juba pooled nende kursusekaaslastest käivad tööl ja koolis korraga. Tööandjad avaldavad selleks tugevat survet, saates listidesse iga nädal tööpakkumisi. Nii tudengid kui ka Vilo tõdevad, et kooli kõrvalt tööl käimine ei tähenda kohe õppimise unarusse jätmist, küll aga garanteerib ülikoolidiplom tööandjale, et inimesel on teatud tasemel teadmised omandatud. "Spetsialist on spetsialist alles pärast ülikooli lõpetamist, selline on ülikooli seisukoht," ütles Vilo.

Samal teemal:

• Viimsi Kooli multimeedia ringi õpilased tutvusid programmeerija elukutsega
• Taavi Kotka soovib IKT sektori töötajate arvu kahekordistada

Uudishimupäevale on oodatud kõik, kes soovivad jätkata õpinguid IT-erialadel. IT Kolledž annab praktilise rakendusliku kõrghariduse IT süsteemide administreerimise, IT süsteemide arenduse ja Infosüsteemide analüüsi õppekavadel. Oodatud on ka uudishimulikud, kes soovivad veeta lihtsalt ühe põneva päeva IT Kolledžis.

Uudishimupäeva avab IT Kolledži rektor Tiit Roosmaa sissejuhatava loenguga. Seejärel räägivad õppekavajuhid IT Kolledži õppekavadest ja tudengid tutvustavad tudengielu ning räägivad oma õppimiskogemusest ja sellest, miks nad otsustasid IT Kolledžisse õppima tulla.

Kell 13:00 toimub ekskursioon IT Kolledži õppehoones, kus saab tutvuda erinevate õpperuumide, laborite ja arvutiklassidega. IT Kolledži robootikaklubi esitleb võidukaid jalgpalliroboteid. Avatud on infopunkt, kus saab küsida kõike sisseastumise kohta. Kell 13:30 algavad töötoad, kus saab õppida arvutikaablit punuma ja wifi võrku ehitama. Esmakordselt toimub “Mutukate meisterdamise töötuba“, kus IT Kolledži robootikaklubi liikmed õpetavad, kuidas väike hambaharja robot meisterdada. IT Kolledži meediaklubi liikmete juhendamisel toimub videotöötuba, kus saab õppida lihtsaid lahendusi, kuidas piltidest, helidest ja videoklippidest monteerida kokku korralik video.

Vaata lisainfot ja registreeru töötubadesse siin.

Sisseatumisdokumentide vastuvõtt IT Kolledži päeva- ja õhtuõppe õppekavadele toimub 27. juuni -12. juuli 2013 ja vastuvõtt kaugõppe õppekavadele toimub 9.-16. september 2013.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, kus on võimalik omandada rakenduslik kõrgharidus õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus ja Infosüsteemide analüüs. Kokku õpib IT Kolledži päevases, õhtuses ja kaugõppes üle 860 õppuri. IT Kolledžist suundunud Eesti IT tööjõuturule 585 IT spetsialisti.

13-aastane Keenia poiss Richard Turere seisis silmitsi tõsise probleemiga: näljased lõvid murdsid nende pere jaoks väärtuslikku karja. Ettevõtlik poiss jõudis lõvide eemalepeletamiseks geniaalse vähenõudliku tehnoloogilise lahenduseni.

Lõvid on Keenias Nairobi rahvuspargi ümber talumeeste jaoks pidevaks ohuks. Veisekarjad on lõvide jaoks õhtuse söömaaja eelistatuim valik. Turere, kes oli tollal 11, vastutas oma pere karja lehmade, lammaste ja kitsede eest. Ta märkas, et lõvid hoiavad eemale, kui ta öösel taskulambiga nende poole vehkis.

Mõni nädal hiljem jõudis Turere odava lahenduseni, mida hakati kutsuma “lõvituledeks”. Ta kinnitas LED-tuled karja piiretele suunaga väljapoole ja programmeeris tulukesed vahelduvalt vilkuma nii, et need meenutaks lambiga vehkivat inimest. Ta ühendas need toiteplokki, mis saab voolu päikesepaneelist või vanast autoakust.

Peale lõvitulede paigaldamist ei ole Turere pere kaotanud lõvidele enam ühtki karilooma. Poisi leiutis levis ja tänu sellele on ka nende naabrid seadnud üles oma versioonid lõvilampidest. Praeguseks on Keenias üles seatud umbes 75 sarnast seadeldist.

Turere töö avaldas muljet Keenia Land Conservation Trust’i tegevjuhile Paula Kahumbu’le ning tema kolleegidele, kes aitasid saada poisile stipendiumi ühte riigi parimasse kooli. Eelmisel aastal tutvustas Turere videos oma leiutist, mis kavaldas üle lõvid, rääkis TED konverentsil Nairobis ja on kutsutud esinema TED 2013’le Californias.

Turere leiutise juures hinnatakse kõrgelt just selle inimlikku lähenemist. Turere ise unistab lennuinseneri ja piloodi ametist ning võib loota, et ta teeb kunagi ka selle ala arengus suuri samme.

Refereeritud: Mashable

Samal teemal: 

• Progevad lapsed: 10 säravat näidet
• Lapsed programmeerima?

Eelmises Sirbis ilmus Jürgen Strandbergi artikkel „Koormav kohustuslik kirjatehnika”. Tõenäoliselt tekitab see kirjatükk rohkesti poleemikat. Esimesi kommentaare Postimehe veebis avaldatud Sirbi artikli kohta sai lugeda juba kohe pärast publitseerimist. Oodatult olid need mürgised. Keegi kommentaatoritest ei olnud aga tähele pannud, mida Jürgen Strandberg oma artikliga sihtis: nimelt pole ta ju käsitsi kirjutamise kui niisuguse vastu, vaid vaidlustab mooduse, kuidas seda sunnitakse tegema.

Mitte midagi pole muutunud
See stiil, vormiloogika, metoodika, kuidas meie lapsi õpetatakse ning meid ennast koolis õpetati, on muidugi ajast ja arust. Samasuguseid lopsakalt keerulisi tähevorme, nagu mina 1969. aastal algkoolis pidin esile manama, joonistas ka minu poeg 2008. aastal. Neljakümne aasta jooksul ei ole mitte midagi muutunud. Paunaga suur A ning vuntsilised K ja T pärinevad otseselt XIX sajandist. Selliste tähevormide kuldaeg oli ornamendi- ja dekoorilembene historitsism. Kalligraafia oli au sees, eriti õitses see Briti saartel, kus üks tuntumaid kauniskirjutajaid oli Alfred Shelley. Tänapäeva arvutikasutajatele tulevad tuttavad ette kalligraafilised fondid Shelley Allegro ja Shelley Andante, mis on nime saanud just selle härrasmehe järgi. Irooniline on see, et XIX sajandi pärandi põhjal käsutatakse meie lapsi XXI sajandil kuulekusele.

Eesti koolikäekirja lugu on läbi uurimata. Katse sellele valgust heita tegi kunstiakadeemia graafilise disaini III kursuse tudeng Johan Kallas oma lõputöös 2010. aastal. Lühikese ajaga palju ei jõudnud: vaid asjakohast materjali koguda ning seda esitada, kuid ka kogutud näited osutusid küllalt kõnekaks, et neid lühidalt refereerida. Oma algkooliaegselt emakeeleõpetajalt uuris Johan Kallas välja, et nõukogudeaegsed näidiskäekirjalehed, mida kasutati kõigis üldhariduskoolides, oli 1930. aastatel valmistanud Riho Lahi, viljakas kooli- ja kirjamees, kes oli õppinud Rakvere õpetajate seminaris. Sealsed pedagoogid olid tsaariaegsed mehed ning Tsaari-Vene kool kandus ka Eesti Vabariigi haridustegelasi pidi uude, iseseisvusaegsesse haridusse. Nõukogude päevil ei tegeldud käekirja kui „ideoloogiavaba” fenomeni reformimisega ning sujuvalt ja probleemideta on Lahi näidislehed liikunud kasutusse nüüdisajalgi.

Vahemärkusena: loomulikult kannab käekiri ka ideoloogilist ballasti. Iga maa kodanikud on õppinud kirjutama eri viisil ning neil on üldjoontes sarnane viis tähtede moodustamiseks. Venelaste käekirja tunneb ära ka siis, kui nad ladina tähtedega kirjutavad, angloameerika, saksa, rootsi ja itaalia koolkonnad on samuti äratuntavad. Ka Eesti oma ajast ja arust sätestatud käekirjaliste tähevormidega annab teadjale infot meie maa arengutaseme ja mentaalsuse kohta.

Pideva joone vajalikkus?
Kirja välimust on peale esteetiliste eelistuste alati mõjutanud tehnoloogia. Eesti koolikäekirja välimus on seotud omaaegse kirjutusvahendi metallsulega. Neid tindipotti kastes oli vajalik moodustada võimalikult pidev joon, et ära kasutada kogu tindi hulk, mille sule kumer ots oli salvestanud. Tindi kogumist soodustas ka pragu sule tipus, mis omakorda lubas teha joonepaisutusi, kui sulele tugevamalt vajutada. Seotud käekiri oli tingitud metallist sulest. Ma ei ole kindel, et tähtede sidumine kiirendab kirjutamist. Lihtsalt sulge üles tõstes võis kogemata tindipleki poetada. Samuti ei olnud võimalik terava sulega teha liigutusi alt üles – see poleks libisenud, vaid paberit kraapinud. Pole juhus, et käekirjareformid leidsid Euroopas aset 1960. aastate alguses, kui pastapliiats vallutas maailma. Enam ei olnud põhjust vältida joone tõmbamist alt üles ning tähtede eraldi jätmist. Kuuekümnendatel viidi koolikirjareform läbi näiteks Saksamaal ja Hollandis.

Mäletan oma 1970. aastate kooliajast segadust, kui V klassis inglise keele õpetaja seletas, et Suurbritannias on „teistsugused tähed” ja õpetas kirjutama lihtsamaid majuskleid. Just olid ju need õiged selgeks saanud! Loomulikult ei olnud inglise tähed teistsugused, seal oli lihtsalt käekirjareform juba läbi viidud. Sestpeale läksingi „inglise tähtedele” üle, võib-olla läänelikkuse igatsusest, aga pigem ka sellest, et oli lihtsalt kiirem kirjutada. Briti kiri oli seotud. Eraldiseisvate tähtedega kirjutama õpetati lapsi pigem Prantsusmaal.

Foto: Stockvault
Otsekui mõistes, et uus kirjutusvahend ei tingi enam arhailist tähtede moodustamist, keelas haridusministeerium 1970. aastatel algklassides pastaka kasutamise. Lubatud oli vaid täitesulepea. Seegi oli juba tõeline kosmos, sest koolipinkide päitsis oli säilinud veel ümmargune ava tindipoti asetamiseks. Tänapäevalgi ei luba eesti pedagoogika algklassides pastapliiatsit, soositud on tindipliiats.

Suur- ja väiketäht
Käekirja probleem oleks võib-olla vähem tähtis, kui see ei puudutaks iga eestlast: nii neid, kes seda just praegu koolis õpivad, kui ka neid, kes on nende vanemad. Kirjatehnikale kulub aega ja töömaht on väikesele inimesele üüratult suur. Lapsed harjutavad eesti keele tundides aastate kaupa vananenud tähevorme, mis on sama, kui kehalise kasvatuse tunnis sunnitaks neid vehklema ja menuetti tantsima. Põhjenduseks tuuakse, et tänapäeva noorem sugupõlv on niikuinii käeliselt kohmakam, mille tõttu tuleb neid selle tegevusega „järele aidata”. Loomulikult on peenmotoorika otseselt seotud aju arenguga ning keegi ei väidagi, et arvuti võiks inimese eest kirjutada, kuid on võimalik, et laste vastumeelsus selle tegevuse vastu on seotud vananenud esteetika pealesurumisega. See, kuidas käekirja reformida ja milliste maade kogemusi selleks kasutada, vajab kindlasti uurimist. Kas õigem on kirjutada tähti eraldi või sidusalt, ent lihtsamate vormidega? Või kombineeritud moel? Kuid selge on, et koolikiri vajab uuendamist.

Omaette on veel nn trükitähtede ja kirjatähtede ehk suur- ja väiketähtede teema. Ei ole loogiline, et kooliaabitsas alustatakse groteskkirjas suurtähtedega, kui lapsed on näinud hulgaliselt antiikvas väiketähti arvutis, teleekraanil ning tänaval. Hollandi tüpograaf Gerard Unger väidab, et plokk-kirjas suurtähed on raskemini loetavad kui antiikvatähed ning tekitavad lastes lugema õppimisel segadust. Miks meie aabitsad on suurtähtedega, ei ole loogiliselt põhjendatud. Kuid üks asi korraga – käekirjareform on praegu olulisem.

Allikas: Sirp

Samal teemal:

• PARIM PRAKTIKA: Milline kirjutusvahend on kirjutama õppivale lapsele õige ja kasulik?
• Eesti keelega ballil ja spordisaalis

Algatuse eesmärgiks oli ärgitada noori reaalaineid õppima ning näidata läbi isikliku kogemuse jagamise täppisteaduste seotust igapäevaelu ja karjääriga.

Kokku anti fookusnädala jooksul ligi 200 ainetundi. „Heameel on tõdeda, et  ettevõtjad algatusega nii hästi kaasa tulid,“ tunneb rõõmu algatuse eestvedaja, ITL projektijuht Doris Põld. Kokku oli külalisõpetajaid pea 60-st IKT valdkonna ettevõttest.

Peamiselt asendasid külalisõpetajad reaalainete, aga ka klassijuhataja ja ühiskonnaõpetuse tunde. Teemad olid seotud tehnoloogia arenguga Eestis ja maailmas, aga ka robootika ja leiutamise valdkonnaga.

Andres Lilleste, Itella: „Rääkisin ID-kaardist, Mobiil-ID-st ja lisasin juurde meie ettevõtte teenuste põhitõed. Isiklik arvamus on, et noortele pakkus huvi ja nende jaoks oli täiesti uus teema Mobiil-ID. ID-kaarti teatakse, kuid sellises vanuses ei kasutata veel aktiivselt.“ Katrin Charles IBMist jätkab: “Jagasin noortele videona IBM „Hullu teadlase“ põhisõnumit, mis oligi selline, et praegu on parim aeg olla nohik! Ja näitasin lastele ka tema CVd, mis pani neid ohkama, et 4 lk täispikitud teadussaavutusi on päris hirmutav....40 patenti tema nimel jne. Lisaks tegin lastega alguses nn "aju poolkerade tasakaalustamise" harjutust näppudel. Tunni andmine oli kindlasti väga huvitav ja värskendav kogemus mulle endale “.

Paljudele oli see esimene kord õpetajana klassi ette astuda ning teema 45 minutisse mahutada osutus parajaks väljakutseks. Muljed uudsest kogemusest on aga positiivsed. „Minu esimene külalistund andis mulle küll tohutu positiivse emotsiooni,“ on Sertifitseerimiskeskuse töötaja Liisa Lukin kogetuga rahul. „See on väga super tunne, kui sa mingi hetk saad aru, et sinu jutt on pannud lapsed ideid pakkuma, kaasa mõtlema ja sinu mõtet edasi arendama,“ jätkas Lukin. Henn Sarv IT Koolitusest jagab kogemust: „Omalt poolt võin öelda, et ettevalmistus selliseks tunniks on palju raskem kui mõnekski igapäevaseks töötunniks (annan ka igapäevaselt „koolitunde“) – vastutus ja sisu, mis peab mahtuma selle lühikese hetke sisse nõuab päris põhjalikku läbimõtlemist.“

Elioni ärijuht Kaspar Korjus koolikülastusel. Foto: ITL

Fookusnädala kulminatsioonina toimus 15.-16. märtsil 14 põhi- ja 27 külalisena osalenud avatud noortekeskuses suursündmus IT-öö, mil üle 400 noore mõtles kaasa ning teostas plakati, esitluse või videona loovlahendused teemal „Miks IT eriala on parim valik?“.  Valminud töödega saab tutvuda siin. 

Mitmete koolidega on kokkulepped tunni andmise osas ka nädalaväliselt ning õpetajad saavad www.tagasikooli.ee vahendusel külalisõpetajaid tundidesse kutsuda ka edaspidi. Samuti jätkatakse IKT teemal koolikülastustega. „Peame väga vajalikuks järjepidevalt jätkata koostöös oma liikmetega IKT valdkonna alase teadlikkuse tõstmist noorte seas, IT on täna järjest enam kõikides eluvaldkondades, see tähendab, et tulevikus vajab noor sellega seotud oskusi igal juhul,“ kommenteeris edasisi plaane ITL projektijuht Doris Põld.

„Reaalainetega edukaks“ nädala ja IT-öö eesmärgiks oli tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägiti reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Projekti tegevusi viiakse ellu „Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogrammi“ raames. Algatuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. „Tagasi kooli“ eesmärk on aidata kaasa koolide ja ülejäänud ühiskonna koostöö suurenemisele.

Vaata lisa: www.itl.ee, www.startit.ee  ja www.tagasikooli.ee.

Lisainfo:
Doris Põld, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht
doris.pold@itl.ee
tel 511 44 11

Samal teemal:

• Progevad lapsed: 10 säravat näidet
• Täna algaval IT-ööl peetakse noortekeskustes mõttetalguid
• Viimsi Kooli multimeedia ringi õpilased tutvusid programmeerija elukutsega
• Taavi Kotka soovib IKT sektori töötajate arvu kahekordistada
•  IT hoiab lapsed öö läbi üleval (2012)

„GRAMMATIKA ENESEKONTROLLIHARJUTUSED“

Hea võõrkeeleõpetaja! Kas olete vahel tundnud, et kasutaksite õpilaste grammatikateadmiste kinnistamiseks veebis leiduvaid enesekontrolliharjutusi, kuid raske on leida just selliseid, mis haakuksid kodumaise õppekavaga ning mis sisaldaks just teie õpilaste keeleteadmistele vastavat sõnavara? Kutsume võõrkeeleõpetajaid osa võtma konkursist, mille eesmärgiks on luua konkursile laekunud töödest enesekontrollivõimalusega grammatikaharjutuste kogumikud erinevate võõrkeelte õppimiseks ja õpetamiseks.

•             Ootame osalema võõrkeelte õpetajaid, sealjuures võib osaleda nii individuaalselt kui ka kuni 3-liikmelise meeskonnana.

•             Konkursitöö tuleb luua mõne enesekontrollitesti loomise vahendi abil (vt näiteks http://koolielu.ee/tools/?tag=test) ning esitada veebilehena.

•             Konkursitöö peab sisaldama mõne võõrkeele kolme grammatikaosa seletust (pilt, video, videojuhend, tekst vms) ja vähemalt 15 võimalikult erinevat tüüpi esitatud teemadega haakuvat enesekontrolliharjutust (5 iga teema kohta). Materjal peab sisaldama kirjeldust, millise teema juures ning mitmendas klassis seda kasutada.

KONKURSS „1+1=3“

Õpilaste tervikliku maailmapildi kujunemisele aitab kaasa ainete lõimumine – erinevate ainete õpetajate ühistööst võib sündida väga põhjalikke ja sisukaid materjale. Innustame õpetajaid kolleegidega koostööd tegema – koos tehes on ikka rohkem ideid ja mitu pead on ikkagi mitu pead. Põnev oleks ju kolleegidel uurida näiteks keskaega oma ainetes – ajaloos, muusikas, kunstis, kirjanduses, teaduses vm – ning ühise töö tulemusena võiks tekkida terviklik kogumik.

•             Konkursist on oodatud osa võtma 2-5-liikmelised õpetajate võistkonnad ühest või erinevatest koolidest.

•             Lõimitud peab olema vähemalt kaks õppeainet.

•             Õpetajatel tuleb välja töötada konkreetsed tunnikavad koos õppematerjalidega, kus erinevate ainete lõiming koondatakse ühte või enamasse tundi. Tunnikava järgi on võimalik läbi viia ühistundi või ühisel teemal järjestikuseid tunde (nt ühel nädalal mõlemas aines). Tunnid võivad olla korraldatud ka virtuaalselt.

Mõlema konkursi auhindadeks on tehnikapoe kinkekaardid, auhinnafondi suurus on kummalgi olenevalt tööde kvaliteedist, arvust ja osalenud õpetajate arvust kuni 1000 eurot.

Tutvu konkursside täpsemate tingimustega siin ja siin.

Neljas koolis üheaegselt toimuvaid tehnoloogiapäevi toetavad  Tiigrihüppe Sihtasutus ja Sihtasutus Archimedes. Igas keskuses tegutseb kuni 40 õpilast 7.-9. klassini. Tallinna reaalkoolis olid Tallinna, Harju- ja Raplamaa poisid agaralt ametis: välja mõeldi ja kokku pandi täisautomaatset lahtikäivat silda.

Ahti Pent, reaalkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja: „Seekordne ülesanne on ehitada liikuv sild, mille alt saab läbi sõita üks kindlate mõõtmetega laev. Meeskonnad peavad kõigepealt lahendama ülesande, kuidas sild liikuma hakkab. Täienduseks peavad ehitama roboti, mis teatud kauguselt hakkab liikuma ja peab saama üle silla sõita. Sild peab olema nii automaatne, et tunnetab ära, kui laev hakkab lähenema, peatab sillal liikluse ja avab silla. Kui laev on läbi sõitnud, peab sild sulguma ja liiklus taastuma ehk robot peab jõudma teisele poole silda.

Väga palju aega kõige selle tegemiseks ei ole, seetõttu on ka meeskonnad suured. Alustasime täna (19.03), lõpetame homme (20.03). Ülesanne ja juhend on väga põhjalikult ette valmistatud, ja iga kord on ka väike teoreetiline osa. Seegi kord andis spetsialist kiire ülevaate, kuidas sellist silda ehitada.“

Kuidas poisid hakkama saavad?

„Ütleme nii, et tunnike-poolteist on jõudnud tegeleda. Praegu on suured ideed ja suure hurraaga minnakse peale. Esimesed liikuvad robotid on juba valmis. Edasi toimuvad täiendamised ja täpsustamised. Suur rõhk on kogemuslikul õppel, et noored saaksid katsetada ja proovida erinevaid materjale.“

Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi sõnul peab sihtasutus oluliseks teaduse ja tehnoloogiavaldkonna huviringide loomist. "Tehnoloogiapäevade sarnased algatused kasvavad välja õpetajate loovusest ja laste loomulikust huvist. Ning kulmineeruvad sellega, et lapsed näevad oma tegevuse tulemust, olles samas juurde õppinud palju olulist ja elulähedat."

7. – 9.klassi õpilastele suunatud ja Euroopa Liidu vahenditest toetatavate teaduspäevade eesmärgiks on populariseerida teadust ning äratada insenertehnilist ning reaalteaduslikku huvi, arendada meeskonnatöö oskusi ning saada avaliku esinemise kogemus. Ürituste käigus esitatud probleemülesanne loob eelduse teoreetiliste teadmiste rakendamiseks läbi praktilise tegevuse.

Piltidel hetked tehnoloogiapäevadelt Tallinna reaalkoolis. Fotod: Madli Leikop. 

Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli (Narva mnt 27) kinosaalis saab pilgu peale visata tudengite toredatele töödele. Kõik linastused on tasuta!

Programm:

Esmaspäeval, 25.03 kell 18.00 veebipõhise filmiplatvormi Nordic Video Library avamine

2084: Mälukrambid – filmiosakonna bakalaureusekursuse ulmefilm

20.00 Dokumentalistika magistrite lõpufilmid 2012  

Teisipäeval, 26.03 kell 18.00 Filmiosakonna bakalaureusekursuse kevadfilmid 2012

21.00 SINU CITY – lühilood filmiosakonna magistritelt  

Kolmapäeval, 27.03 kell 17.00 EKA animatsioonid

19.00 Meediaosakonna magistri- ja bakalaureusetööd 2012  

Neljapäeval, 28.03 kell 16.00 Meediaosakonna valitud palad – kursusetööd 2012

19.00 – Filmiosakonna magistrikursuse viimased tööd – MUUSIKALID

Programmi info täieneb peagi siin: http://www.bfm.ee/bfm-screenings/.

Allikas: BFM

Janno Õunpuu, 12.a klass:
Ma arvan, et Kuressaare gümnaasiumis (KG) ei peaks ühtset koolirõivast olema. Mina näiteks ülikonnaga heameelega ei käiks. Mulle ei meeldi triiksärke kanda. Riietus võiks olla ikka vaba. Kui üldse midagi ühtset kanda, siis ehk võiks olla mingi ühine detail. Näiteks vesti kannaksin küll.

Ain-Joonas Toose, 12.c klass:
Olen koolivormile täiesti vastu. Ühtse identiteedi hoidmiseks tundub koolirõivas kuidagi vale. See ühtne identiteet peaks lähtuma ikka inimestest endist. Ma ei tahaks kanda midagi, mis ütleks: see on KG õpilane. Miks ma pean reklaamima, et olen mingisuguse kooli õpilane? Käin siin koolis õppimas, mitte selleks, et teistele näidata, et käin just siin.

Olen siin koolis käinud kaksteist aastat ja ma ei ole veel näinud, et kedagi tehtaks maha tema riietuse pärast, et tema ei ole nii jõukast perest pärit kui teised.

Näide koolivormist. Foto: Flickr

Gedli Lest, 9.b klass:
Mulle koolivorm ei meeldiks. Nii tüütu on kanda iga päev ühte ja sama. Pidulikel hetkedel võiks ehk olla midagi ühtset, mingit teatud värvi detail, näiteks sinine, must ja kuldne riietuses. Aga muidu võiks riietus ikka vaba olla. Tekkel meil küll on, aga seda ei kanta.

Marie Erlenbach, 9.b klass:
Mina ei oleks koolivormiga nõus. Vaheldust tahaks, muidu käid ju iga päev ühes ja samas riietuses.

Paula Nõmme, 3.a klass:
Mulle meeldiks küll koolivorm – siis ei peaks igal hommikul midagi uut selga panema. Võib-olla natuke igav oleks vaadata, kui kõik oleksid ühtemoodi riides, aga ikkagi oleks parem, kui et kõik käivad erinevalt riides. Tüdrukutel võiks olla valge pluus, must kleit ja sukkpüksid. Jakk võiks ka olla ja tekkel. Mida poisid võiksid kanda, ei ole mõelnud.

Sten Salumägi, 3.a klass:
Ma arvan, et ühtne koolirõivas oleks normaalne. Minu meelest oleks lahe, kui kõik õpilased oleksid ühesuguses vormis, aga see peaks olema mugav.

Maidu Varik, õppealajuhataja:
Meie koolis on põhiväärtused vabadus, ilu, tõde. Õpilased peavad saama asjades ise kaasa rääkida – siis on see nende otsus ka. Kooli lõpetamisel on meil õpilased ühtses riides.
Mina arvan, et eelkõige peab õpilaste rõivastus olema mugav, et nad saaksid õppimisele keskenduda. Muidugi peaks riietus olema korrektne.
Allikas: Saarte Hääl

Samal teemal:

• Koolivorm muutub Eestis aina populaarsemaks
• Koolivorm tänases Eestis

Rohkem kui kolm noort tulevast gümnasisti võistleb omavahel ühe õppekoha pärast Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus kõige populaarsemaks osutus reaal-ja loodusteaduste õppesuund.

Sõbrannadest Inglise kolledži põhikoolitüdrukud lagistavad ükstest kallistades koolikoridoris naerda – kolm tundi väldanud eksam on nüüdseks seljataga. "Arvasime küll, et on kergem, aga tegelikult oli ikka päris raske," kinnitavad nad kui ühest suust. Pikemalt loe Postimehest.