Lisaks tutvustavad koolitajad päästevahendeid - räägitakse, kuidas kasutada päästerõngast, viskeliini või mõnd muud käepärast vahendit. Eelmisel aastal läbis veeohutuskoolituse päästekeskuse tegevuspiirkonnas 1582 gümnaasiumi ja kutsekooli noort.

Veepääste on päästeteenistusel üks prioriteetidest seetõttu, et uppunute arv Eestis on sama suur kui tules hukkunute arv. Veeõnnetuste üks peamisi põhjusi on oma võimete ülehindamine, samuti hoolimatus ja mõnikord lausa rumalus. Paljud traagiliselt lõppenud veeõnnetused võinuks esmaseid ohutusnõudeid jälgides olemata olla.

Koolidel palutakse loengule registreerida hiljemalt 8. märtsiks alltoodud kontaktidel. Ennetustöö spetsialist viib loenguid läbi haridusasutustes ning ühe loengu kestvus on 45 minutit.

Täpsem info ja registreerimine:

• Lääne-Virumaa - ennetustöö büroo juhtivspetsialist Milvi Kompus, tel. 322 2711, 5345 6665, e-post: milvi.kompus@rescue.ee
• Ida-Virumaa (v.a Narva piirkond)- ennetustöö peaspetsialist Liina Järvi, tel. 339 1926, 5304 9605, e-post: liina.jarvi@rescue.ee
• Narva piirkond – ennetustöö büroo vanemspetsialist Maila Leete, tel 357 6107, 5329 2339, e-post: maila.leete@rescue.ee

Haridus- ja teadusministri käskkiri nägi ette lõpetada alates tänavu 15. juulist ministeeriumi hallatava Keila-Joa sanatoorse internaatkooli tegevus "haridusressursside kasutamise optimeerimiseks ning seoses asjaoluga, et puudub vajadus riigiasutusena korraldada koolitustegevust somaatiliste haigustega lastele". Käskkirja seletuskirjas oli märgitud, et kooli tegevuse jätkamine eraldiseisva riigiasutusena ei ole õppe- ja kasvatustegevuse seisukohalt ega majanduslikult otstarbekas.

Kohus leidis, et minister Jaak Aaviksoo allkirjastatud otsus lõpetada kooli tegevus on tehtud kõiki asjaolusid kaalumata, mistõttu on kaebus põhjendatud ja vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada. Kohus leidis muu hulgas, et kulude optimeerimine ei saa olla riigiasutuse tegevuse lõpetamise aluseks. Samuti ei nähtunud ministri käskkirjast, miks puudub vajadus sellise riigiasutusena tegutseva kooli järele, kirjutab Postimees.

Kõige tipuks jättis ministeerium analüüsimata ja hindamata selle, kas raskete somaatiliste haigustega lastele on tagatud nende erivajadustele vastavad õppimisvõimalused üldhariduskoolides. Kõiki asjaolusid arvesse võttes otsustaski kohus haridusministri käskkirja tühistada. Kohtuotsus on jõustunud.

Kooli direktor Tiina Saar ütles Postimehele, et ei tahaks sel teemal rääkida. Üks kooli õpetajatest aga lausus, et küllalt suur kahju on ministeeriumi otsusest juba sündinud. "Kohus ei lubanud kooli küll kinni panna, aga kogu see asi suretab meid ikka vaikselt välja. Esiteks ei lubatud uusi õpilasi juurde võtta. Teiseks läksid mõned inimesed juba siit töölt ära, sest pikemas perspektiivis ei ole mingit kindlustunnet. Aga samas on lastele seda kooli väga vaja. Kui nad siit ära lähevad, siis nad saavad elus hakkama. Nad vajavad ikka individuaalsemat lähenemist ja põhjalikumat tegelemist," rääkis õpetaja.

Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete nõunik Asso Ladva kinnitas Postimehele, et selle üle, milline võiks olla Keila-Joa kooli tulevik, arutelu alles käib ja otsuseid tehtud veel pole. "Uute otsuste ettevalmistamisse kaasatakse kindlasti ka lapsevanemad," lubas Ladva.

Praegu on koolis 56 õpilast, sel õppeaastal lõpetab 16 õpilast. "Tõenäoliselt jätkab kool ka uuest õppeaastast vähemalt põhikooli astmes ja kooli vastuvõtt on avatud praegugi. Gümnaasiumiastmesse jääb pärast selle õppeaasta lõppu vaid kaks õpilast, mis muudab keerukaks õppetöö kvaliteedi tagamise," lisas Ladva. Igal juhul teavitatakse nii kooli töötajaid, õpilasi kui nende vanemaid kõigist võimalikest muudatustest vähemalt viis kuud ette.

Ladva sõnul on ministeeriumis kooli ülalpidamiseks vajaliku summaga arvestatud ja seetõttu ei pea õpilased, vanemad ega ka töötajad muretsema. "Õpetajaskonna arv on seotud õpilaste ja klassikomplektide arvuga. Kui muutub õpilaste arv ja klassikomplektide arv, siis loomulikult korrigeeritakse ka õpetajate koosseisu kas suuremaks või vähemaks," ütles Ladva. Ta rääkis ka, et spetsialistid on käinud hindamas Keila-Joa kooli hoonete seisukorda, mis olevat pehmelt öeldes masendav.

Pealegi olevat selline koolivorm ajast ja arust. "Keila-Joa kool on mingil kummalisel põhjusel selliseks jäänud. Mujal Eestis käivad niisuguste haigustega lapsed tavakoolis ja kõik saavad ilusti hakkama. See on mingist vanast ajast jäänud arusaam, et kui laps on natuke eriline ja vajab natuke rohkem hoolitsust, siis paneme ta kohe erikooli," lausus ministeeriumi esindaja.

Allikas: BNS. Foto: Flickr

Samal teemal:

• Keila-Joa sanatoorse kooli juht ei pea sulgemisotsust põhjendatuks
• Direktorid: internaatkoolide sulgemine ohustab laste haridusteed
• Koolidirektor: sanatoorne kool on päriskodu ja lastekodu vahelüli

„Huvihariduses osalemine võimaldab noortel arendada oma mitmesuguseid pädevusi, mis hilisemas elus on tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks. Veelgi enam, huvialast võib saada ka elukutse,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Eestis tegutseb hetkel 527 huvikooli, mis pakuvad huviharidust enam kui 69 tuhandele noorele. Huviharidus on finantseeritud olulisel määral ja püsivalt kohalike omavalitsuste (KOV) eelarvest, kuid KOVile majanduslikult raskel ajal on riigi toetus ülimalt oluline, märkis Raid.

Riigi prioriteedid noorsootöö ja selle osana ka huvihariduse arendamisel on kättesaadavuse suurendamine, sh vajaliku infrastruktuuri arendamine ja varustuse uuendamine, ning tehtava töö kvaliteet.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot.

Projektikonkurssi „Varaait“ korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainformatsioon:
Ene Raid, Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert
Tel. 517 9347

Lastekaitse Liit hakkas 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda, märgib liit oma pressiteates. Kord aastas hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kuni 12-aastastele mõeldud raamatuid. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad ja õpetajad.

Hea lasteraamat on:

• Kaunilt kujundatud
• Arendab kujutlusvõimet
• Inspireerib
• Äratab uudishimu
• Näitab, kui mitmekülgne on maailm
• Pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
• Ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale

2012. aasta parimateks valiti järgmised trükised:

• Jaanus Vaiksoo. Supipotikarneval. Pildid K. Jancis. Koolibri
• Kätlin Kaldmaa. Lugu Keegi Eikellegitütre isast. Pildid M. Nelk. Ajakirjade Kirjastus
• Aino Pervik. Klabautermanni mure. Pildid R. Lukk-Toompere. Tänapäev
• Piret Raud. Natuke napakad lood. Pildid P. Raud. Tänapäev
• Kate DiCamillo. Mustkunstniku elevant. Pildid Y. Tanaka. Draakon & Kuu
• Kadri Hinrikus. Et head haldjad sind hoiaksid. Pildid A. Kalm. Tammerraamat
• Kristi Kangilaski. Päike läheb puhkusele. Pildid K.Kangilaski. Päike ja Pilv
• Tim Bowley. Amelia soovib koera. Pildid A. Neves. Draakon & Kuu
• Tiia Mets. Vahva Toomas: Vana Toomase legend. Pildid T. Mets. Päike ja Pilv
• Ilmar Tomusk. Kolmanda A kriminalistid. Pildid H. Mets. Tammerraamat

Samal teemal:

• Head lasteraamatud 2011
• Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Saatejuhi Haldi Normet-Saarna sõnul keskendub pühapäeviti kell 14.05 eetris olev „Looduse lemmikud“ nii neile pärlitele, millest igapäevaselt lihtsalt mööda jalutame, kui ka neile, mida sõidame spetsiaalselt vaatama ekskursioonidega. Koos bioloogi ning looduskaitsja Udo Timmiga tehakse tutvust meie taimede, loomade ja tervete rahvusparkidega.

Mitte ainult bioloogiatunnis

Esimesena tuleb pähe mõte, et saade oleks kena täiendus just bioloogiatundi. „Jah, eks kõigepealt läheb mõte ikka sinnakanti,“ ütleb ka Haldi Normet-Saarna. „Või siis geograafiaõpetajale lisamaterjaliks. Aga kui need oleme ära nimetanud, siis minu meelest sobib see absoluutselt igale õpetajale igasse ainetundi, hiina keel kaasa arvatud. See on Eestimaa loodus, koht, kus me elame, kõik on oma, ehtne, lähedane. See on see, mida peame hoidma. Kui risustame loodust, risustame tegelikult iseenda elu. See ainult tundub nii, et kui viskan prahi aia taha, siis see minusse ei puutu. No puutub ikka küll,“ on saatejuht kindlameelne.

Õpi uut oma kodukoha loodusest!

„Looduse lemmikud“ on eetris alates jaanuarist, kõik saated on järelkuulatavad Vikerraadio kodulehelt. Seni on käidud Ida-Virumaal, Kagu-Eestis, Valgamaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja eraldi veel Karula rahvuspargis. Märtsis tutvutakse Tartumaa, Lõuna-Pärnumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Soomaaga; aprillis Harjumaa, Raplamaa, Põhja-Pärnumaa ja Läänemaaga ning mais võetakse ette retk Saaremaale, Hiiumaale ja väikesaartele.

„Eks natuke on aastaaegu ka silmas peetud. Soomaale on mõtet minna ikka kevadel, mis seal siis toimub, see on ju müstika,“ ütleb Haldi Normet-Saarna. Ja soovitab saadet kuulata kindlasti siis, kui jutt käib oma kodukohast. „See on ju pööraselt huvitav. Need ei ole lihtsalt looduslikult kaunid paigad: Vooremaa on seotud Kalevipoja tegude ja jälgedega, Jõgevamaa on seotud Palamuse ja Oskar Lutsuga, lisaks veel vanarahva uskumustega seotud pühakohad. Me räägime eestlaste jaoks märgilise tähendusega paikadest. Mul endalgi on palju avastusi olnud,“ selgitab saatejuht sarja üht põhimõtet.

Märka ja kirjuta!

„Looduse lemmikuid“ on mõnus kuulata ja kodunt (klassist) lahkumata silmaringi avardada, aga parem on tegutseda ikka põhimõtte järgi, et oma silm on kuningas. Nimelt ootab saade toredaid fotosid ja lühikesi looduskirjeldusi paikadest, mis kuulajatele silma on jäänud. Kasvõi teel töölt koju või suvekodus maasikaid rohides või viimati Otepääl suusatades. Või klassiga kodukohas loodusretke tehes – miks mitte fotoaparaat kaasa võtta ja nähtut jäädvustada, igati tore tunnitöö ju!

Haldi Normet-Saarna rõhutab, et looduskirjeldused ei pea olema pikad, maksimaalselt ootavad nad poole lehekülje pikkuseid tekste. Neid loetakse ette igas saates. Fotod jõuavad saate koduleheküljele. Sealt võib juba praegu näha, kui kaunis ja mitmekülgne on Eesti loodus, mida kõike on silm läbi kaamera märganud.

Fotod ja kirjeldused võib saata aadressil lemmikud@err.ee või „Looduse lemmikud“, Kreutzwaldi 14, 10124 Tallinn. Huvitavamate kirjelduste ja kaunimate fotode autoreid ootab sarja lõpus, juunis 2013 ka väike preemiaekskursioon.

Vikerraadio saatejuht Haldi-Normet Saarna. Foto erakogust. 

Samal teemal:

• Mõtelda on mõnus
• Pärnumaa väikekooli lapsed õppisid uue projekti abil merebioloogiat

Kasutajatel ei ole vajalikud eelteadmised. Tiigrihüppe Sihtasutus kutsub algklasside ning koolieelse lasteasutuse õpetajaid osalema Lego WeDo koolitusel 9. märtsil Mäos, Järvamaal kell 10-17. Registreeri koolitusele siin.

Koolituse teemad:

• tutvustatakse LEGO WeDo robootikakomplekti,
• antakse ülevaade õpetamiseks vajalikest materjalidest
• jagatakse WeDo õpetamisega seotud kogemusi
• viiakse läbi näidistund.

HuviTERA robootikaringi juhendaja Taavi Duvin: „Huvikooli HuviTERA kogemuste põhjal võib öelda, et WeDo robootikakomplekt on jõukohane ka juba viieaastastele lastele. WeDo tundides toimub õppimine läbi mängu, tegevused on vaheldusrikkad ning seega köitvad ka noorematele.“

Koolitus on õpetajatele tasuta!

Lisainfo:

Ramon Rantsus
Eesti Koolirobootika projektijuht
ramon@ut.ee
50 47917

Sel kuul avaldatud üle-euroopalise projekti /EU Kids Online/ raport toob välja, et lapsed ei tunne ennast internetis turvaliselt, märgib Vikerraadio oma pressiteates. Stuudios on Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus ja Lilleküla gümnaasiumi meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk. Tehakse juttu ka tagasisidest ERRi saadetele.
 
“Meediatundi” juhib ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Saade on Vikerraadio eetris esmaspäeval, 25. veebruaril kell 14.05 (kordus kell 19.05); järelkuulatav Vikerraadio kodulehel.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele
• Koolielu õppematerjalid: meediaõpetus
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale

Osalejad koostavad looduskaitseobjektide alusel õppematerjale ning kõik õpetajad saavad ka õpimapi „Õuetaimed“.

Koolituse põhilised läbiviijad on Georg Aher, MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskusest HARED, ja Sirje Aher SAst Keskkonnakogu ning kaasatakse ka erialaspetsialiste. Rahastajaks Tallinna Keskkonnaamet ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: BNS

President ütles õpilastele, et mõtleme selle üle, mida tähendab olla eestlane, ta viitas paksule ajalooraamatule, mis meid omavahel vaidlema ajas, ja "Tujurikkuja" muusikavideole kontrastiks kunagisele laulusalmile, et eestlane olla on uhke ja hää, vahendas ERR Uudised.

Gustav Adolfi gümnaasiumi 10. klassi õpilane Heli Parašin arvab, et vabadus tähendab sõna-, liikumis- ja eneseteostusvabadust ning võimalusi. "Tujurikkuja" muusikavideo näitab tema sõnul seda, et me suudame oma riigis kitsaskohti näha ja nendest rääkida. "See on hea, et tekib arutelu ja seda ei vaikita maha, kui midagi on kehvasti, vaid seda suudetakse võtta mõistusega ja aususega," selgitas Parašin.

Töögruppi kuuluvad ministri käskkirja kohaselt esimehena haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung, ministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Ene-Mall Vernik-Tuubel, ministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaekspert Anneli Roose, Valga maavanem Margus Lepik, Valga linnapea Kalev Härk, Valgamaa kutseõppekeskuse direktor Laur Speek, kutseõppekeskuse arendusosakonna juhataja Rainer Kuutma, sihtasutuse Innove  kutsehariduse õppekavakeskuse juhataja Kaie Piiskop ja siseministeeriumi regionaalarengu osakonna Euroopa territoriaalse koostöö büroo juhataja Margarita Golovko.

Läinud sügisel alustasid Valgamaa kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored, kellel on esialgu võimalus õppida gümnaasiumihariduse baasil logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel õpivad logistiku eriala noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka gümnaasiumis. Valgamaa  kutseõppekeskusel valmis ülemöödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks.

Aluse sellele koostööle pani kahe riigi haridusministeeriumi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, mille tunamullu 29. septembril allkirjastasid kantsler Janar Holm ja asekantsler Inga Štāle. Tulenevalt memorandumist on mõlemas ministeeriumis moodustatud töörühmad, mille ülesandeks on luua Läti õpilastele õppimisvõimalused Valgamaa  kutseõppekeskuses.

Allikas: BNS