Uus kool hakkab kandma nime Reaali põhikool ja asub endises politseimajas Pärnu maanteel. Maja mahutab 18 klassi ehk 1.-9. klassini igas klassis kaks paralleeli. Uue kooli pidaja RK Hariduse MTÜ loodab märtsi alguseks saada haridus- ja teadusministeeriumist ka koolitusloa.

Endist politseihoonet soovis aastaid tagasi oma valdusesse saada ka Tallinna inglise kolledž, kuid jäi sellest ilma. Reaalkool rendib nüüd hoonet selle valdajalt ECE Capital OÜ-lt, kirjutab ajaleht.

Reaali põhikooli aastamaks on 1.-3. klassini 1490 eurot, 4.-6. klassini 1690 eurot ja 7.-9. klassini 1790 eurot. Kõige kallima erakooli Audentese aastamaks algklassidele on 2010 eurot, 4.-6. klassile 2135 eurot, 7.-9. klassile 2180 eurot ja 10.-12. klassile 2275 eurot.

Allikas: BNS

Reaalkooli hoone Tallinna kesklinnas. Foto: Flickr

Samal teemal:

• Reaalkool tahab üürida vana politseihoonet

“Kuna kalkulatsioonid on tehtud, plussid ja miinused selged, leidsime, et keskkool jätkab,” ütles vallavolikogu esimees Andrus Kandima ajalehele Saarte Hääl.

Kandima hinnangul olnuks gümnaasiumiosa sulgemine maaelu hääbumist soodustav otsus. “Sulgemisest poleks meile tolku olnud ei majanduslikult ega psühholoogiliselt,” sõnas ta.

Mingit tärminit, kui kaua Leisi kool gümnaasiumina jätkab, volikogu ei sätestanud.

“See ei ole kooli säilitamine kooli tarbeks. Kui vald usub, et anname head haridust, siis me ei tohi neid selles osas petta ja peame jätkama hea hariduse andmist, ütles Leisi keskkooli direktor Tõnu Erin ajalehele.

Praegu õpib Leisi kooli 175 õpilasest gümnaasiumis 35, neist lõpuklassis vaid 10.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Saare maakonna koolivõrku ootavad ees suured muudatused
• Vaid üks gümnaasium Saare maakonnas pole utoopia

05.-06. aprillil 2013 eTwinning koolitus algajatele, Tallinnas Euroopa hotelli konverentsikeskuses. Koolitustele oodatakse õpetajaid, kes soovivad alustada rahvusvahelist projektitööd programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning raames ning kes pole varem eTwinningu koolitustel osalenud.
Lisainfo. Registreerimine 1.aprillini 2013.

Vaata ka uusi eTwinning rahvusvahelisi õppimisüritusi.

Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning

Elo Alleman
elo@tiigrihype.ee
Tiigrihüppe Sihtasutus eTwinningu projektijuht

Samal teemal:

• eTwinning sobib ka lasteaeda
• eTwinning on arendav
• Tallinna 21. kooli õpilased tutvusid eTwinningu kaudu lähemalt Läänemere riikidega

Ajajuhtimise koolitaja Ardo Reinsalu jagab oma blogis nõuandeid, kuidas taolisest sõltuvusest vabamaks saada.

Lahenduseks soovitan leppida iseendaga kokku ajad, millal sa tõesti pead oma e-maile kontrollima - mitte siis kui tekkib "tunne", vaid eelnevalt plaanitud kellaajal. Pikemalt loe juba Reinsalu blogist.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed

Laupäeval, 23. veebruaril kell 13
Eesti Panga ajaloo eksperdi Märt Karmo ettekanne „Eesti Vabariigi esimese valitsuse väljakuulutamine Eesti Panga hoonetes“.

Pühapäeval, 24. veebruaril kell 13
Kollektsionäär Aleks Kivinuki ettekanne „Välisabi Eesti Vabadussõjas 1918–1919, vabatahtlike sümboolika ja teenetemärgid“.
22.–28. veebruaril on avatud Aleks Kivinuki koostatud samateemaline erinäitus muuseumi Aadlisaalis.

Ettekannete kuulamisest huvitatutel palume registreeruda 668 0760 või muuseum@eestipank.ee.

23.–24. veebruaril saab muuseumis näha Nikolai Kalmakovi ajaloolist maali  “24. veebruar 1918”
Teate edastas Eesti Panga muuseum.

"Vastus võib tõesti vale olla, aga loogika selle lahenduskäigu taga ei pruugi olla vale," märgib ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit Tartu Postimehele. Küsimus on hoopis selles, kui palju õpetaja oskab küsida ja kuulata, kuidas laps lahenduseni jõudis.

Tartu Ülikooli õpetajakoolitust ootab ees tubli sisuline ümberkorraldamine, muu hulgas teeb läbi värskenduskuuri osa, mis puudutab tulevaste õpetajate suhtlustreeningut, ning seda hakkab eest vedama Halliki Harro-Loit ajakirjandusõppejõuna.

Seni olid õpetajakoolituse suhtlemist puudutavad ained väga loengukesksed, nüüd hakatakse palju suuremat rõhku panema paktilisele suhtlustreeningule ja sealjuures saab tulevane õpetaja vaadata end kõrvalt videotreeningus. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli õpetajakoolitus otsib selgemat rada
• Klaas: õpetajakoolitus peab sisaldama rohkem praktikat

Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et riigikogu kultuurikomisjoni menetluses on valitsuses heakskiidu saanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille muudatusettepaneku kohaselt kaoks seadusest riigi suunis, kui suur ja milline personal peab lasteaias töötama. Kuna see võib tähendada ka logopeedide kadumist, kutsus ETV saade "Terevisioon" stuudiosse olukorrast rääkima logopeed Pille Tina-Kuusiku, kes on muuhulgas ka Koolielu veebipõhise kursuse "Erivajadustega laps tavakoolis" koolitaja. Praeguse seaduse järgi peab olema loodud üks logopeedi koht 30 abivajava lapse kohta.

"Rühmas kaks-kolm-neli last vajavad logopeedi abi, Tallinnas ja Harjumaal on praegu väga suur põud," märkis Kuusik. "Rääkimine ei ole üldse nii lihtne tegevus. Kui kuskil on mingi lüli kahjustunud, siis see toob kaasa kõnepuude ja kui laps jääb hätta suulise kõne omandamisega, võib juhtuda, et tal on raske selgeks saada ka lugemist ja kirjutamist."

Pille Tina-Kuusik soovitab vähemagi kahtluse korral pöörduda logopeedi juurde, sest nemad teavad kõige paremini seda, mis puudutab rääkimist. Vaata ka videot siit.

Fotol Pille Tina-Kuusik. Pildistas Merje Pors.

Samal teemal:

• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi
• Riigilt saavad palka vaid õpetajad
• Erikoolid võiksid tavakoolidega rohkem koostööd teha
• Koolid on õppenõustamiskeskustes pakutavaga rahul

Volikogu lükkas reedel sulgemisotsuse  märtsini edasi ja loodab, et haridusministeerium jätkab kooli toetamist eristaatuse järgi, vahendab ERR Uudised.

Nõva vallavanem Aldo Tamm selgitas, et kooli kolmandas astmes peab olema vähemalt 10 õpilast. "Ja nendest pooled peavad olema kohaliku sissekirjutusega ning seetõttu, kui me järgmisel aastal seda tagada ei saa, jääb pedagoogide personalikulude kattest meil kuskil 54 protsenti vähemaks - see on 52 500 eurot," ütles ta.

Nõva koolis käib 17 õpilast ja õpetajaid, neist enamik osakoormusega, on 11. Kui koolis suletakse klassid seitsmendast üheksandani, tähendab see paljudele õpetajatele töökaotust.

Samal teemal:

• Nõva plaanib Tallinna lastele sanatoorse kooli luua

SA Innove õppekava- ja eksamitekeskuse vanemspetsialisti, TALIS 2013 Eesti riikliku koordinaatori Ülle Übiuse sõnul keskendub rahvusvaheline uuring informatsiooni kogumisele õpetaja professionaalse arengu ning kooli õpetamis- ja õppimiskeskkonna kohta. Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS (Teaching and Learning International Survey) põhiuuring toimub 1.-31. märtsini 2013, esimesi tulemusi on oodata 2014. aasta juuniks. Valim moodustati juhuvalimina.

TALIS esimene uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki, sealhulgas ka Eesti. TALISe taotluseks on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetamise ja õpetaja rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. TALIS 2013 spetsiifiliseks eesmärgiks on pakkuda osalevatele riikidele rahvusvaheliselt võrreldavat informatsiooni õpetajate tööjõu ja õpetamistingimuste kohta rõhuasetusega sellel, kuidas need tingimused mõjutavad õpetajate töö pedagoogilist aspekti ning kooli õpikeskkonda.

TALIS 2013 uuringus osaleb 33 riiki, kes kõik võtavad osa põhiuuringust, mis keskendub haridustasemele ISCED 2. Eesti kontekstis tähendab see õpetajaid, kes töötavad põhikooli 7.-9. klassi õpilastega. Selle uuringu tulemusi võrreldakse varasema, 2008. aasta uuringu tulemustega.

Ülle Übius selgitas, et koolidirektori küsimustikuga uuritakse koolijuhtimist, direktorite juhtimisstiili ja –käitumist; direktori professionaalset arengut; õpetajate hindamist ja tunnustamist; kooli hindamiskultuuri;  koostööd lapsevanematega; õpikeskkonda ja koolikliimat ning rahulolu tööga.

Õpetaja küsimustikuga uuritakse õpetaja professionaalset arengut ja seda takistavaid tegureid; õpetaja koolitust; õpetajate enesetäiendamist; õpetajatöö hindamist ja tagasisidet; õpetajate pedagoogilisi veendumusi ja tööalaseid hoiakuid; õpetamispraktikaid; õpikeskkonda ja  koolikliimat ning rahulolu tööga.

2013. aasta uuringus uuritakse põhjalikumalt erivajadusega laste õpetamisega seonduvaid teemasid.

Kolm etappi
Übiuse sõnul on uuring jagatud kolme võtmefaasi. Kõigepealt toimus eeluuring, mis viidi läbi 2011.a suvel ning kus koguti kvalitatiivseid andmeid. Eeluuringu andmete analüüsi alusel koostati testuuringu ehk uuringu teise faasi küsimustikud. Testuuring toimus Eestis aasta tagasi, märtsis 2012. Kokku osales testuuringus 20 kooli ja 329 vastajat. Testuuringu küsimustikele vastas Eestis 100% osalejatest. Testuuringus kogutud andmeid ei avaldata, kuid need on vajalikud TALIS 2013 põhiuuringu ehk kolmanda faasi küsimustike koostamiseks.

Põhiuuring, mis võimaldab osalevatel riikidel koguda kõrgekvaliteedilisi andmeid, toimus ekvaatorist lõunas asuvates riikides 2012. aasta suvel ning toimub ekvaatorist põhjas asuvates riikides 2013. aasta kevadel. Uuringu sihtgrupiks on põhikooli ülemise astme õpetajad (kes õpetavad ISCED teisel tasemel) ja koolijuhid nendes koolides, kus uuringus osalevad õpetajad töötavad. Põhiuuringusse valitakse igast riigist juhuvalimiga 200 kooli ja igast koolist kuni 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassis. TALIS 2013 uuringu raames täidetakse Eestis e-küsimustikud.

TALIS 2013 uuring viiakse Eestis läbi ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" raames. Detailsemat informatsiooni TALIS 2013 uuringu kohta riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil leiab http://talis.innove.ee ja http://www.oecd.org/talis

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• MISA uurib keeleõppe arendamise programmide mõju
• Põhikoolilõpetaja inglise keele oskus on väga hea
• Eesti õpetajate palgad on Euroopa madalamate seas

Autod leiavad rakendust väga erinevates eluvaldkondades.  Politsei-, tuletõrje- ja kiirabisõidukeid ei ole mitte ainult näha, vaid ka kaugelt kuulda, kui nad kihutavad appi abivajajatele. Eriline otstarve on kraana- ja seguautodel. Kaubaautod veavad kaupa, prügiautod prügi. Golfiväljakul aitab varustust transportida spetsiaalne auto.  Vaadake ringi, missuguseid eriotstarbelisi autosid olete märganud, tutvuge autoajakirjadega, -raamatutega ning vormistage see huvitavaks kunstitööks.

Võistlusele "Minu lemmikauto 2013" oodatakse 1.-6. klassi poiste kunstitöid vabalt valitud tehnikas A3 formaadis.

Töö vormistamine: töö tagumisele küljele kirjutada trükitähtedega
•    ees- ja perekonnanimi;
•    kool;
•    klass;
•    juhendaja nimi;
•    kontaktandmed; telefon, e-post,

Tööd tuleb saata või  tuua Hea alguse koolituskeskusesse, Veski tänav 42, Tartu 50409
Märksõna: Minu lemmikauto 2013
Tööde esitamise tähtaeg on 5. aprill 2013
Töid hinnatakse kuues erinevas vanusegrupis. Parimatele auhinnad. Valitud töödest korraldatakse näitus, mida saab vaadata Vanemuise suures majas 3. maist kuni hooaja lõpuni. Autasustamine toimub 3. mail  Vanemuise suures majas. Vaata korraldajate kodulehekülge siit. 

Joonistusvõistlus "Minu lemmikauto" sai alguse 2005. aastal ning on pühendatud Tartu Kivilinna gümnaasiumis õppinud andeka poisi Oliver Opmanni mälestusele.

Lisainfo:
Elma Piirimägi
elmapiirimagi@hot.ee
tel. 553 3730