
Eesti võõrkeeleõpetajatel ja õpilastel on põhjust rõõmustada – meie põhikoolilõpetajate inglise keele tase on muu Euroopaga võrreldes väga hea. See selgus esimesest Euroopa keeleoskusuuringust, mille tulemused täna teatavaks tehti. Uuringu eesmärk oligi koguda andmeid uuringus osalevate riikide põhihariduse lõpetajate keeleoskuse kohta.
Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender lausus pressikonverentsil, et igapäevases õppetöös ongi põhikoolis esimeses võõrkeeles eesmärk, et lõpetaja jõuaks keeleoskuses B-tasemele. See tähendab B2-taseme puhul iseseisvat keelekasutajat, kes suudab end väljendada selgelt ja tulemuslikult; B1-tase tähendab, et inimene tuleb võõrkeeles toime otsesõnaliste tuttavate teemadega. Mõlemal juhul on tegu hea keeleoskusega.
Arvude keeles
Euroopa keeleoskusuuringu tulemused näitavad, et esimeses testikeeles ehk inglise keeles saavutasid lugemises B-taseme 60% uuringus osalenud Eesti põhikooli lõpuklassi õpilastest, kuulamises 63% ja kirjutamises 60%. Kõnelemist kui üht osaoskust selles uuringus ei kontrollitud.
Meist paremad tulemused saavutasid lugemises Malta ja Rootsi (vastavalt 79% ja 81%), kuulamises Holland, Malta, Rootsi ja Sloveenia (B-taseme saavutasid vastavalt 77%, 86%, 91% ning 67% uuringus osalenud õpilastest) ning kirjutamises Malta ja Rootsi (83% ja 75%).
Teine testikeel oli Eestis saksa keel. Seda õpitakse meie koolides tunduvalt vähem kui inglise keelt, ja see oli ka tulemustest näha, ehkki häbenemiseks põhjust ei ole. Siin saavutas lugemises B-taseme 27% uuringus osalenud eesti õpilastest, kuulamises 24% ja kirjutamises 22%. Näiteks Hollandis olid vastavad arvud 54, 60 ja 31; Poolas aga 6, 5 ja 7. Olgu lisatud, et valim pidi hõlmama 1500 õpilast, seega olid testitegemisse haaratud praktiliselt kõik Eestis põhikooli viimases klassis saksa keelt õppivad õpilased.
Euroopa keeleoskusuuringus osales kokku 14 riiki ja 53 000 õpilast. Igas riigis mõõdeti keeleoskust kahes kõige sagedamaini õpetatavas võõrkeeles viie testikeele hulgast (inglise, saksa, hispaania, prantsuse ja itaalia keel), nimetades neid esimeseks ja teiseks testikeeleks. Iga valimisse kuulunud õpilase keeleoskust mõõdeti vaid ühes keeles.
Uuring viidi läbi rahvusvaheliste uuringute standardite järgi, nagu seda tehakse PISA, PIRLSi ja TIMSSi uuringute puhul. Siit leiab keeleoskusuuringu täpsemad tulemused.
Võõrkeele riigieksam muutuste lävel
Mida tulemustega peale hakata? Eks need ole teetähised haridus- ja keelepoliitikas edasiste otsuste tegemisel.
Tõnu Tender tutvustaski põgusalt kavandatavaid uuendusi võõrkeele riigieksamites. Eesti soovib ületulevast aastast hakata võõrkeele riigieksamina kasutama Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal koostatud vastava keele kui võõrkeele eksameid, inglise keele osas võib samasugust muutust oodata 2016. aastast.
Uuenduste eesmärgiks on kaasajastada võõrkeelte oskuse mõõtmist ja hindamist ning muuta eksamid usaldusväärsemaks, samuti anda õpilastele enam võimalusi saavutatud võõrkeelte oskuse hindamiseks ja tunnustamiseks.
Lisaks soovitakse tõsta keeleõppe motivatsiooni ja saavutada teatav vabadus õpilastele eksamite sooritamiseks, näiteks eksami keeleoskustaseme valiku näol.
Fotol hetk pressikonverentsilt. Uuringu tulemusi kommenteerivad minister Jaak Aaviksoo, keeleoskaonna nõunik Tõnu Tender ja uuringu Eesti koordinaator Kristi Mere. Koolielu arhiiv.
Keeleoskusuuringu Eesti kodulehekülg



