„Poiste puhul pöörasid vanemad tähelepanu internetis veedetud ajale, kuid sisu, millega poisid seal tegelesid, ei olnud nii oluline,“ märkis Annikka Suoninen Jyväskylä Ülikoolist, kes tutvustas meediabaromeetri tulemusi möödunud neljapäeval Tamperes peetud meediahariduse seminaril „My Media Playground“. Seminaril oli kohal ka Koolielu toimetaja.

Soomes viiakse iga-aastaselt läbi üleriigilist uuringut, mille eesmärgiks on analüüsida laste ja noorte meediakasutust ning pakkuda sisendit ka meediahariduse arendamisse. 2012. aastal keskenduti uuringus 10-12-aastaste laste meediakasutusele ning sealjuures analüüsiti poiste ja tüdrukute erinevusi nii meedia kasutamise ajas kui ka sisus.

Uuring osutas, et lapsevanemad peavad tüdrukute puhul väga oluliseks sisu, mida nad internetis tarbivad. „Tüdrukutele tehti selgeks, et ei tohi võhivõõrastega suhelda ega neid sõbraks lisada, ei tohi endast liiga isiklikku infot anda jne,“ sõnas Suoninen. „Poistele öeldi põhiliselt, et ära vannu internetis,“ lisas ta.

Foto: Flickr
Poisid hakkavad varem kasutama
2010. aasta laste meediabaromeetris uuriti 0-8-aastaste laste meediakasutust ning toona tuli välja, et poisid hakkavad internetti kasutama varem kui tüdrukud. Poisid alustavad 3-4-aastaselt, tüdrukud 5-6-aastaselt ning enamasti veedetakse selles eas aega YouTube’ist lasteprogrammide vaatamisega.

Toona uuriti ka seda, milliseid raamatuid vanemad oma lastele loevad ning selgus, et väikelastele loetakse olenemata nende soost ette samu raamatuid. Samas, kui poisid hakkavad ise lugema, eelistavad nad koomikseid, tüdrukud aga raamatuid ja ajakirju.

2012. aasta uuringust selgus, et 10-12-aastaste poiste seas on väga olulised arvutimängud. Iganädalaselt harrastab digitaalsete mängude mängimist 90% küsitletud Soome poistest, sealjuures 66% mängib neid praktiliselt iga päev. Poisid mängivad minecrafti, spordimänge, rallimänge jms. Samavanustest tüdrukutest mängib digitaalseid mänge 66% iganädalaselt ja 42% praktiliselt iga päev. Tüdrukud eelistavad rahulikumaid mänge, erinevaid simulatsioone jms. Oluline erinevus poiste ja tüdrukute arvutimängude tarbimise puhul on see, et poiste jaoks on mängimine tõeline hobi ja nad näevad vaeva, et saada aina paremateks mängijateks, tüdrukud seevastu ei pea mängimist nii oluliseks osaks oma elust.

Virtuaalmaailmad tüdrukute seas popid
Virtuaalmaailmasid hakkavad Soome tüdrukud külastama nooremalt kui poisid ning tüdrukud alustavad selliste veebilehtedega nagu GoSuperModels, MovieStarPlanet, Howrse, Panfu. Keskmiselt 6. klassis hakatakse kasutama Facebooki, kus tüdrukud jagavad endast üldiselt rohkem infot kui poisid. Samas kasutavad tüdrukud seal tavaliselt privaatset profiili, poisid aga avalikku.

Televisioonisaadetest eelistavad 10-12-aastased poisid animatsioone (Simpsonid, South Park),  kogupere meelelahutusprogramme, põnevusfilme ja reality-saateid, tüdrukud vaatavad samal ajal seebioopereid ja  meelelahutusprogramme. Ka muusika puhul olid suured erinevused poiste ja tüdrukute puhul: poisid armastavad räppi ja elektroonilist muusikat, tüdrukud poppi.

Praktiliselt kõigil uuringule vastanud lastel oli kodus ligipääs internetile. Iganädalaselt kasutab internetti 90 protsenti vastanutest, igapäevaselt aga 72 protsenti.

Laste meediabaromeetrit viivad läbi Soome meediahariduse ühendus, Mannerheimi lastekaitseliit ja Soome filmide klassifitseerimise nõukogu koostöös Tampere, Jyväskylä ja Aalto ülikoolidega. Uuringus osalevad lapsed üle Soome.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: meediaõpetus
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale

Sotsiaalmeedia võrgustike mõju haridusmaastikul on olnud suure kriitika all. Kaheldakse selle mõjus õpilaste infoleidmise ja -töötlemise oskusele, seda peetakse õppimise jaoks häirivaks ning segavaks teguriks. Samas pakub aga sotsiaalmeedia ka palju võimalusi interaktiivseks õppimiseks. Õpilased kogevad maailma mitte ainult läbi erinevate ülesannete ja raamatute, nad õpivad ja saavad teadmisi läbi uue kommunikatsioonivormi. Maailmas, kus suhtluskanalid on olulised, on sellega sina peal olevad õpilased hiljem tööturul hinnas.

Kas selline olukord võib olla õpilaste oskuste arendamisel takistuseks? 

Mida nad täpsemalt õpivad?
Sidemed
Sotsiaalvõrgud on üles ehitatud ühiskondlikul eesmärgil. Õpilased kasutavad Facebook’i, Twitter’it ja Instagram’i, et pidada ühendust ja jagada infot oma sõprade ja tuttavatega. Huvitav on seejuures asjaolu, et kasutajad võivad olla omavahel seotud vaid veebipõhiselt, ilma päriselus kunagi reaalselt kohtumata.

Veebipõhised tegevused
Jagades pilte, viiteid huvitavatele lehtedele või kommentaare, liiguvad õpilased kasutajatena suhtlemiseesmärgil loodud võrgustikest kaugemale. Õpilased kasutavad sotsiaalmeediat igal pool igal ajal, et suhelda koolitööga seotud teemadel teiste õpilaste ja õpetajatega. Maailmas, kus on majanduslikult kasulik olla veebis nähtaval kohal, saavad õpilased oma veebipõhist maailmatunnetust arendades hea ettevalmistuse. Nad mitte ainult ei oska omavahel veebipõhiselt suhelda, vaid oskavad selleks kasutada isegi keerukamaid funktsioone.

Teadmised
Sotsiaalse meedia kasutajad jagavad päevast päeva kiires tempos suurel hulgal infot. Ei piirduta ainult naljakate videote vaatamisega, vaid jagatakse ka vaateid, arvamusi, nippe, isetegemise projekte ja õpilaste puhul ka palju kasulikku infot õppetööks. Õpilaste võime läbi töötada, hinnata, analüüsida, säilitada ja jagada infot areneb tohutu kiirusega. Sealjuures nad ise tihtipeale ei taju, et nad selliseid oskusi omavad. Vaid enne internetiajastut sündinud inimesed oskavad selle uue suhtlusstiili tähtsust hinnata ning mõista.

Sotsiaalmeedia ja turundus
Sotsiaalmeedia tekkimine ja domineerimine on loonud uut tüüpi turunduse, mida arendavad ja edendavad erialaspetsialistid. Kui sotsiaalmeedia kasutajad astuvad tööturule, võtavad nad oma oskused kaasa. Sotsiaalmeedia valmistab noori ette headeks turustajateks. Suurettevõtete jaoks on sotsiaalse meedia turundusstrateegia möödapääsmatu. Tänapäeva õpilased on selle täitmiseks just sobiv kontingent.

Kuigi vanem generatsioon ei pruugi sotsiaalse meedia võimu ja sellega seonduvat õpilaste aktiivsust lõpuni mõista, lõikavad nad sellest tegelikult kiiresti kasu. Tehnoloogia arenedes muutuvad ka ühiskonna toimimise mehhanismid. Noor tööjõud peab tehnoloogia arenguga sammu muuhulgas erinevate sotsiaalmeedia vormide läbi ja seetõttu on tööandja kindlasti tänulik koolilõpetajatele, kes oskavad oma tulevasel töökohal vajalikke strateegiaid ellu viia.

Kas teie koolil on välja kujundatud reeglistik nutitelefonide ja arvutite kasutamiseks klassiruumis? Kas lubate õpilastel kasutada vahendeid info otsimiseks ja sotsiaalmeedia võrgustike kasutamiseks ainetunnis?

Refereeritud: Edudemic, foto: Flickr 

Samal teemal: 

• Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikes – poolt või vastu?
• "Targalt internetis" konverents keskendus noortele ja sotsiaalmeediale

"Nii otsustas Pärnumaa nõustamiskomisjon," ütles Delfile haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva. "Selle variandiga on nõus nii poiss ise kui ka tema vanem." Pikemalt loe Delfist.

Samal teemal

• Aivar Haller:koolikiusu raviks uus aine - suhteõpetus
• Psühholoog: õpetajate autoriteedile peab rohkem tähelepanu pöörama
• Kaks õpetajat kiusanud poissi tunnistasid valet käitumist
• Koolivägivallajuhtum Tõstamaal: õpilased mõnitasid õpetajat
• Koolikiusamine pole paratamatus

Neljapäeval, 21. veebruaril kell 13 on kõik haridusasutuste esindajaid oodatud Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide ideestiku ja konkursi tutvustusele, teatab ülikool oma pressiteates.

„Innovatsioonikoole on vaja, et pakkuda õpetajakoolituse üliõpilastele mitmekülgset ettevalmistust, võimaldades jaotada pedagoogilise praktika kutseõpingute ajale ning kaasata praktika juhendajaid õpetajakoolituse arendamisse senisest enam,“ rääkis innovatsioonikooli eestvedaja Margus Pedaste. 2012. aasta sügisest on innovatsioonikooli mudelit katsetatud koostöös Tartu Kivilinna gümnaasiumiga, „Kogemused näitavad, et uus koostöövorm õigustab ennast,“ sõnas Pedaste.

Innovatsioonikooliks olemine eeldab haridusasutustelt igapäevasest õppetöörutiinist väljumist. „Innovatsioonikooliks olemine seab haridusasutusele mitmeid lisaülesandeid, sh valmisoleku olla avatud uuendustele, võtta kogu õppeaasta vältel vastu üliõpilasi ja kindlustada neile mentor-õpetajad, kujundada haridusasutuse töökavasid ja tunniplaane ning viia koostöös ülikooliga läbi ühistest vajadustest lähtuvalt õppekasvatustegevusi,“ märkis Pedaste. Ka innovatsioonikoolide õpilaste vanematelt oodatakse avatud suhtumist, kuna uudsed õppevormid hõlmavad tavalisest enam õppe-, teadus- ja arenduseesmärgil eksperimenteerimist, sh näiteks õppetöö käigus filmimine jne.

Tartu Ülikool. Foto: Gerdy Ling, Flickr

Innovatsioonikooliks sobib haridusasutus, millel on soov teha ülikooliga tihedat koostööd ning areneda ka ise, pakkuda tuge Tartu Ülikoolile ja laiemalt kogu Eesti õpetajahariduse edendamisele. Sobival haridusasutusel on nii uuendusmeelselt mõtlev juhtkond kui ka piisav hulk ühe või mitme valdkonna õpetajaid, kes tahavad saavutada õpetaja-õppejõu kvalifikatsiooni.

Kandideerima on oodatud lasteaiad, algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, erivajadustega õppijate koolid jne.

Innovatsioonikoolide ideestiku ja konkursi tutvustus toimub 21. veebruaril kell 13 Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas, Lossi 36, ruum 214.

Lisainfo: Margus Pedaste, innovatsioonikooli eestvedaja, TÜ tehnoloogiahariduse professor, tel: 737 6021, 5156095, e-mail: margus.pedaste@ut.ee.

Samal teemal:

• Klaas: riik võiks noori motiveerida õpetajaks õppima stipendiumitega

Et innustada õpetajaid oma loodud e-õppematerjale avaldama ja jagama, korraldame neljandat korda konkurssi ”Täna samm, homme teine”. Kui kohtuvad õpetamiskunst, loovus ja lugematul hulgal võimalusi pakkuv tehnoloogia, siis võib tulemuseks olla suurepärane õppematerjal. 

Tänavu ootame konkursile veebipõhiseid tervikmaterjale kuni 25. veebruarini 2013. Töö peab vastama Koolielu portaalis avaldatud õppematerjalide kvaliteedinõuetele ning ei või olla saanud varem rahastust mõnelt teiselt organisatsioonilt. Materjal võib olla näiteks testikogu, veebis loodud teemalehekülg, animatsioon vms. Konkursi võidutöö saab auhinnaks 1280, teise koha töö 640 ja kolmanda koha töö 320 eurot.

Varasemalt on „Täna samm, homme teine“ konkursile esitatud õppematerjale väga erinevatest valdkondadest ning koolidest üle Eesti. 2011/2012 õppeaastal võitis konkursi Paikuse põhikooli õpetaja Anne Kalmus tööga "Matemaatika veebivihik 2. klassile", 2010/2011 õppeaastal Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Ly Tammeriku töö "Minu esimesed sammud plokkflöödiga" ja 2009/2010 õppeaastal Loo keskkooli õpetaja Allar-Reinhold Veelmaa tööga „9. klassi matemaatikakursuse kordamine SMART tahvli abil“. Kas Sina võid olla järgmine võidutöö autor?

Tutvu konkursi täpsemate tingimustega siin.

Samal teemal:

• „Täna samm, homme teine“ konkursi võitis Anne Kalmus
• Selgunud on „Täna samm, homme teine 2012“ finalistid
• Allar Veelmaa saatuse otsustas legendaarne matemaatikaõpetaja
• Rõõmuga tehtud e-õppematerjal aitab plokkflöödimängu selgeks saada
• "Täna samm, homme teine 2011" konkursi võitis Ly Tammerik

Lasteaia direktor Ene Kruzman tutvustas Koolielule lahkelt tehtut.

Matemaatika selgeks tänaval

Näiteks projekt „Math on the street” („Matemaatika õues”). Matemaatika on meie elus igal pool, ka tänaval. Lastel tuli vastata küsimustele, mitme sammu pikkune on minu tänav, mitu puud seal kasvab, kui palju laternaid on ühel või teisel tänaval, kui palju hooneid jne. Matemaatilisi mõisteid õpiti tegelikkuse keskel. Tänavatest tehti fotosid ja seejärel koostati tänavakaarte. Tehtud fotod ja tööd saadeti e-postiga projektipartneritele. Lapsed leidsid koos õpetajaga oma projektipartnerite tänavad Google Mapsist ning ehitasid uusi hooneid BlockCADi programmi abil.

„Lapsed muutusid loovamaks, nad õppisid tänu projektile saja piires arvutama ning tuletasid meelde, kuidas ohutult tänaval liikuda. Lapsed said selgeks interneti, skanneri ja graafikaprogrammide kasutamise põhimõtted,“ loetles Ene Kruzman tegevuste positiivseid pooli.

Lihavõttepühad meil ja mujal

Või näiteks lihavõttepühad. Miks mitte uurida, kuidas mujal Euroopas lihavõtteid tähistatakse? Kolm eTwinningu projekti – „Easter cards and customs“ (Lihavõttekaardid ja -kombed), „Easter activities” („Lihavõttepühade tegemised“) ja „Happy Easter, Europe!” (Häid lihavõttepühi, Euroopa!“) – aitasid seda teha.  „Need projektid muutsid lastele teadmiste ja oskuste omandamise huvitavamaks, lihtsamaks ning mõnusamaks. Projektid aitasid lapsel õppida ja õpetajal õpetada,“ ütles Kohtla-Järve Pääsukese lasteaia juht Ene Kruzman Koolielule.

Nii need kaardid valmisid. Foto: Ene Kruzman. 

Projektides osalesid lapsed vanuses kolm kuni kaksteist aastat. Lapsed õppisid õpetaja abiga koostama PowerPointi esitlust, et näidata teiste Euroopa maade lastele, kuidas meie tähistame lihavõtteid omal maal ja kus asub Pääsukese lasteaed. Lapsed vahetasid pühadesoovidega lihavõttekaarte, kus oli põhiteave nende maa ja lihavõttekommete kohta; viimaseid uuriti raamatutest, internetist, vanematelt ning õpetajatelt. Lapsed valmistasid kaarte käsitsi ja PowerPointi abil ning saatsid need välja tavalise postiga ja e-posti teel.

Projektide käigus õppisid lapsed tundma ja austama Eesti ning teiste Euroopa riikide lihavõttekombeid. Nad valmistasid eestikeelsete pühadesoovidega kaarte ning õppisid eestikeelseid lihavõttelaule ja lihavõttepühadega seotud sõnu. Projekti lõpus toimus lihavõttekaartide ja kulitšide näitus, peeti lihavõttepidu.

„See õpe oli tavatu ja huvitav seepärast, et projektide käigus oli väga palju vaja teha nii tänapäevase tehnika abil kui ka oma kätega. Kõik lapsed ning vanemad imetlesid kaardi- ja kulitšinäitust. Lapsi valdas pühademeeleolu,“ rääkis Ene Kruzman lihavõtte-projektidest.

Praktiline näide

Olgu siinkohal praktilise näitena toodud nende projektide ajakava märtsis-aprillis 2012, et selgelt silma ette saada, kuidas üks projekt kulgeb:

• 1.–7. märts: lapsed tervitasid teiste Euroopa maade lapsi ja said nendega tuttavaks.
• 8.–15. märts: lapsed esitlesid oma koole ja lasteaedu.
• 15.–23. märts: lapsed vahetasid infot oma linnade kohta.
• 23.–31. märts: lapsed kirjeldasid, kuidas tähistatakse lihavõttepühi nende maal.
• 1.–8. aprill: lapsed jagasid infot lihavõtteroogade kohta.
• 1.–19. märts: lapsed valmistasid kaarte nii käsitsi kui ka arvuti abil.
• 19.–25. märts: lapsed saatsid üksteisele pühadesoove oma kätega ja arvuti abil valmistatud lihavõttekaartidel, läkitades neid tavalise postiga ning elektronposti teel.
• 19.–22. aprill: toimus lihavõttekaartide näituslaat.
• 16. aprill: peeti lasteaia lihavõttepidu ja toimus kulitšinäitus.

Vaata, kuidas lasteaias lihavõtteid tähistati.

Easter activities 2012

Lihavõttekaardid. Foto: Ene Kruzman.

Äkki on lapsed liiga väikesed?

Direktor Ene Kruzman, lasteaialapsed on nii väikesed, kuidas te neid projektitöösse kaasate? See ju nõuab lastelt kannatlikkust, suuremat arusaamist, laiemat maailmapilti. Mina ei kujuta neid hulgakesi arvuti ees istumas ja teadvustamas, et nüüd suhtleme Inglismaa ja nüüd Saksamaa lastega. Või käib eTwinningu projektitöö lasteaia puhul kuidagi teisiti, lihtsamalt?

„eTwinningu projektides osalevad lapsed vanuses 4–7 aastat. Jah, meil on olnud ka niisuguseid projekte, mis nõuavad lastelt kannatlikkust. Kui me näiteks valmistasime kaarte, siis nad lõpuks ütlesid, et on juba väsinud ega suuda nii palju kaarte teha.

Oma projektipartneriga me suhtleme Skype’i kaudu. Arvuti ees lapsed ei istu: meil on Skype’i videokonverentsi tarbeks olemas projektor ja ekraan. Lapsed muidugi ei räägi veel inglise keeles, kuid nad jälgivad meid ja oskavad juba öelda „tere!”, „minu nimi” ning suudavad inglise keeles tutvustada oma mänguasju.

Projektitöö annab lastele positiivse elamuse, sest lapsed avastavad, kogevad, uurivad, katsetavad ja õpivad.“

Mis lastele selles protsessis kõige rohkem meeldib? Ja täitsa uudishimulik küsimus - mis keeles te neid projekte teete, inglise keeles? Õpetaja tõlgib lastele?

„Lastele meeldib tegutseda ja suhelda. Projektipartneriga suhtleme inglise keeles ja seejärel tõlgime vestluse lastele ümber.

Meil on partneriga kokku lepitud, mis ajal videokonverents toimub: selleks hetkeks on õpetajad ja lapsed juba valmis.

Tänu Kohtla-Järve linnavalitsuse vastutulekule töötab selle aasta algusest meil veerand kohaga projektijuht, kes räägib täiesti vabalt inglise ja itaalia keelt. Seega saame nüüd projektipartneriga veel hõlpsamalt suhelda. Varem aitas meid üks lapsevanem ning inglise keelt räägin veidi ka mina ja õpetaja Olga Leontjeva.

eTwinningu projekt ei nõua vaba ingliskeelset suhtlemist, ta eeldab ainult tahtmist midagi teha. Tõlkida saab ka interneti automaatprogrammiga.

Lastel on huvi Euroopa rahvaste kultuuri ja taditsioonide vastu. Lastele annavad projektid elamusi, positiivseid emotsioone, uusi teadmisi.“

Julge osaleda!

eTwinningut seostatakse ennekõike ikka koolidega. Kas julgustaksite oma kogemuse põhjal lasteaedu eTwinningu projektides osalema?

„Projektid annavad palju võimalusi rikastada lasteaia elu ja õppekava. Hea on see, et me saame tutvuda teiste maadega. Ühtlasi näeme, kuidas teised töötavad. eTwinningu kaudu oleme leidnud endale sõpruslasteaia ja nendega me suhtleme Skype’i kaudu. Oleme teinud lasteaiale oma Skype’i konto.

Koos sõpruskooliga kirjutasime Comeniuse projekti. Me ei tea veel, kas saame riigilt jaatava vastuse, kuid projekti kirjutamine oli igal juhul põnev ja õpetlik.

Projektides osalemine liidab lasteaia kollektiivi: koos arutletakse tegevuste üle ja mõõdetakse tulemusi. Mõnikord on töösse kaasatud ka lapsevanemad: ka nemad näevad, et me ei istu ühel kohal, vaid läheme kogu aeg edasi.

Meie lasteaed on juba kümme aastat tegelenud eriprojektidega. Need on seotud lõimumise, laste tervise tugevdamise, pedagoogika ja laste ohutusega. Lasteaed osaleb igal aastal vähemalt kolmes projektis.

Tänu eTwinningu projektidele on paranenud ka meie arvutioskus. Et õpetada laps võõrkeeles rääkima, on vaja tekitada loomulik huvi võõrkeele vastu. Töö projektiga on huvitav ja kasulik kõigile: lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele.“

Veel näiteid Pääsukese lasteaias toimunud eTwinningu projektidest:

„Mysteries of our town“ („Meie linna müsteeriumid“)

Lapsed kogusid infot oma linna, selle ajaloo, huviväärsuste ja mälestusmärkide kohta ning valmistasid Prezi rakenduse abil esitluse; tehti linna kujutavaid joonistusi ja postkaarte. Nüüd on lasteaial olemas esitlused, illustratsioonid ja fotod oma linna ning teiste Euroopa linnade kohta.

Tutvu projektiga!

Linna kaunid paigad laste töödel. Foto: Ene Kruzman.

 „Tell me about your country, life and traditions!” („Räägi mulle oma riigist, elust ja traditsioonidest!”)

Iga partner tutvustas oma riiki teistele ja muidugi Pääsukese lasteaed ka. Lapsed õppisid rääkima (emakeeles) oma riigist, elust ja riigi traditsioonidest. Partnerile tõlgiti jutt inglise keelde. Lapsed omandasid teadmisi teiste Euroopa riikide kohta. Projekti käigus kasutati PowerPointi programmi, samuti videoid, fotosid, joonistusi ja videokonverentsi.

„Paper ornaments for four seasons” („Paberornamendid neljaks aastaajaks”)

See projekt veel kestab. Lapsed õpivad tundma mitmesuguseid kunstitehnikaid, värve, paberi tekstuure ja kujundeid ning rõõmustavad selle üle, et saavad teha midagi uut ja originaalset.

 "Getting to know Europe” („Tutvudes Euroopaga”)

Projekti käigus saavad lapsed teadmisi Euroopa riikide kohta, uurides nende maade kombeid, traditsioone, lippe ja hümne. Projekti eesmärk on aidata lastel paremini mõista teisi Euroopa kultuure ja Euroopa mitmekesisust.

 „To protect nature!” („Looduse kaitseks!”)

Projekt on seotud loodusega. Lapsed teavad, et loodust on vaja kaitsta ja hoida. Selle projekti raames käiakse loodusekskursioonidel ja näitustel, vaadatakse õppefilme, mängitakse, joonistatakse ja tehakse kollaaže.

Samal teemal:

• eTwinning on arendav
• Tallinna 21. kooli õpilased tutvusid eTwinningu kaudu lähemalt Läänemere riikidega
• Väärtuskasvatuse keskpunktis on laps oma vajadustega

Samuti on projekti üks olulisi eesmärke näidata noortele võimalust siduda tulevane erialavalik loodus- ja inseneriteadustega, kirjutab inGenious projekti Eesti administraator, Eva Tiitus Tiigrihüppe Sihtasutusest.

InGenious projekt põhineb kahe katusorganisatsiooni - Euroopa haridusasutusi koondava European Schoolneti ja suuremate tehnoloogiaettevõtete esindusorganisatsiooni European Round Table of Industrialists partnerlusel. Projektis osaleb 26 partnerit 16 Euroopa riigist ja seda juhib European Schoolnet, projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammist. Eestis viib InGenious projekti tegevusi ellu Tiigrihüppe Sihtasutus.

InGenious projekti tegevuste abil suurendatakse noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu koostöös erinevate tööstusettevõtetega. Ettevõtetest osalevad InGenious projekti töös sellised tuntud ettevõtted nagu Shell, Nokia, Microsoft, Volvo, Philips ja mitmed teised. InGenious projekti partneritest ettevõtted on välja töötanud õppevahendeid ning meetodeid loodus-, ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) õppe rikastamiseks, ent nad vajavad koolide abi. Praegu lööb projekti tegevustes kaasa 1000 klassi 16 riigist üle Euroopa. Eestist osaleb 10 õpetajat erinevatest koolidest, kes alates 2011. aastast oma klassidega katsetavad erinevaid tehnoloogiaõpetuse ja loodusteaduste praktikaid. Pilootkoolide õpetajad annavad tagasisidet, milliseid praktikaid on võimalik õppetööga siduda ja millised nii efektiivsed pole. Projekti käigus analüüsitakse ja kirjeldatakse, millised on koolide ja ettevõtete edukad koostööskeemid ja luuakse üle-euroopaline võrgustik ning portaal parima praktika jagamiseks.

Ettevõtted tulevad appi

Ettevõtteid motiveerib koolidega koostööd tegema paratamatult äriline huvi, kuid samas on nende jaoks oluline toetada ka tänaste laste ehk tulevaste töötajate arengut. Minister Juhan Parts rõhutas jaanuarikuises usutluses Delfile, et Eesti vajab rohkem tipptasemel insenere – Eesti majandus pole vaid poed, pangad ja avalik sektor. Loodus-, ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna ainete õppimise populariseerimise riiklikke programme ja organisatsioone on Eestis mitmeid, mis teevad väga edukat tööd noorte huvi tõstmiseks LTT ainete vastu, kuid ikkagi peame nentima fakti, et nii meil kui ka kogu Euroopas on puudus inseneride ja tehnoloogiaspetsialistide järele. LTT ainete populariseerimine ja IKT vahendite intensiivne kasutamine Eesti koolides on üsna levinud, kuid puudu jääb perspektiivist ja ettekujutusest, kus ja kellena õpitud teadmisi kasutada saab. Siinkohal saavadki appi tulla ettevõtted, kes saavad noortele tutvustada tuleviku elukutset ja seda mitte ainult tudengitest praktikantidele, vaid juba märksa varem, võib-olla juba koguni põhikooli algastmes õppivatele lastele, et nad üldse läheksid LTT aineid ülikoolidesse õppima.

Soovitud sihtide saavutamiseks koolide ja ettevõtete koostöös on vajalik, et ka meie riik ja ettevõtlussektor annaksid selgepiirilise pildi majanduse suundumustest ja professionaalide vajadusest nii 5, 10 kui ka 20 aasta pärast. Samas oleks haridussüsteemi ülesandeks luua õppekavades kirjeldused, kuidas ja millist tüüpi praktikaid LTT ainete õpetamisel koostöös ettevõtetega käsitleda. Erinevate Euroopa riikide praktika näitab, et vajalik on ka koordineeriva üksuse teke, kes koondab koostöös ettevõtlussektoriga kogu LTT ainete õpetamisega seonduva tegevuse, loob koostöövalmis ettevõtete üleriigilise andmebaasi ja abistab nii koole kui ettevõtteid praktikate läbiviimisel. Eestis on juba mitmeid edukaid koolide-ettevõtete koostöö projekte, tunnustame ja jagame siis üksteisele kogemusi.

Artikkel ilmus Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja ajakirjas „Teataja“. Vaata projekti kohta lisainfot ka Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehelt.

Samal teemal:

• Kadrinast minnakse õppima insener-tehnilisi erialasid

Minu jaoks on palgatõus tuntav, osutab Ülenurme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves pangakonto väljavõttele. Varem oli tema kuuteenistus 644 eurot, nüüd aga pisut alla 800, kirjutab Õpetajate Leht. Lisaks miinimumpalgale suurenes ka koormus. Siiski ei usu kolmandat aastat koolis töötav säästliku meelega noor õpetaja, et ta endale midagi senisest uhkemat lubada saaks. Kurvastab ka fakt, et vanemate õpetajate palk ei tõusnud.

Artikli leiab täismhaus Õpetajate Lehest.

Kooli direktor Olavi Otepalu sõnul ootab kool esimesel tegevusaastal 4-6-aastasi eelkooli-, 6-11-aastasi algkooli- ja 11-15-aastasi põhikooliealisi lapsi. "Edaspidi plaanime avada iga järgneva klassi aasta kaupa kuni gümnaasiumiastme lõpuni. Uues koolis hakkab õppetöö toimuma põhiliselt inglise ja prantsuse keeles, lisaks on suur rõhuasetus muude võõrkeelte õppel," märkis Otepalu.  

Õppetegevuse aluseks on Euroopa Koolide õppekava, mille koostamisel on aluseks võetud kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide poolt esitatud nõuded.   Euroopa Koolide eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele sõltumata sellest, millises liikmesriigis nad parajasti elavad. Lisaks Euroopa Liidu teenistujate lastele võimaldab uus kool rahvusvahelist haridust välisekspertide, Eesti diplomaatide ja välisriikide diplomaatide lastele ning mistahes rahvusvahelises koolis õppinud või õppima siirduvate Eesti kodanike lastele. Vabade kohtade olemasolul võivad vastavalt kehtestatud piirangutele Euroopa Koolides käia ka teised lapsed.  

Euroopa Kooli õppekavade üks kõige olulisemaid erinevusi võrreldes teiste rahvusvaheliste õppekavadega on emakeelse õpetuse ning emakeele ja omakultuuri õppe laialdasemad võimalused. Euroopa Koolis edukalt läbitud õppeaastaid ja nendega seoses välja antud diplomeid ja tunnistusi tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriikides ja paljudes muudes riikides.  

Dokumentide vastuvõtt Tallinna Euroopa Kooli toimub kuni 31. märtsini, teated õpilaste vastuvõtu kohta saadetakse vanematele aprillis. Täpsemat informatsiooni vastuvõtutingimuste kohta leiab Tallinna Euroopa Kooli kodulehelt www.est.edu.ee.   Tallinna Euroopa Kool loodi Eesti riigi asutatud sihtasutuse Innove poolt ning kool hakkab tegutsema erakooliseaduse alusel. Õppe kvaliteedi tagamiseks viivad Euroopa Kooli inspektorid iga kahe aasta tagant läbi auditi, mis on akrediteerimislepingu sõlmimise ja pikendamise aluseks. Tallinna Euroopa Kool hakkab tegutsema värskelt renoveeritud ja lapsesõbralikus koolihoones, mis asub Ülemiste Citys aadressil Keevise 2.

Allikas: BNS

Esmaspäeval õpilasesinduse liikmete uitmõttena tulnud vastlapäeva tähistamine maoaastaga kujunes lõpuks emotsionaalseks võistluste ralliks ning maoaasta vastuvõtuks. Kõigi õpilaste osavõtul valmis koolimaja taha üks pikk-pikk madu, ca 115 meetrit pikk.

Ilm ei soosinud ettevõtmist ning lumi hommikul üldse kokku ei hakanud, siiski ei jäetud eestlaslikku jonni ning valmistati madu lume ja jää tükkidest, mille eelmisel päeval höövlid olid tee äärde lükanud. Esimesena asusid ehitama madu kooli kõige väiksemad, esimese ja teise klassi õpilased. Ehitus algas ühest koolimaja otsast ning algust tehti sabaga. Töövahenditeks kelgud, koormakatted. Enne pimedat voolisid 8.a klassi noored viimasena valmis mao pea ning Pillery 12.a klassi õpilane joonistas valmis mao näo.  Madu saab näha Tartu Kunstigümnaasiumi taga.

Head maoaastat!
Tartu Kunstigümnaasium