Mullu 24.–28. septembrini läbi viidud riikliku järelevalve käigus selgus, et kaheksal pedagoogil pole oma ainete õpetamiseks erialast haridust või puudub see II või III kooliastmes õpetamiseks, kirjutab Saarte Hääl.

“Näiteks klassiõpetaja võib erinevaid aineid õpetada teises kooliastmes ehk kuuenda klassini, aga kolmandas kooliastmes ehk 7.–9. klassi jaoks peab tal olema ainealane ettevalmistus,” ütles Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Meelis Kaubi.

Omandavad eriala
Kaubi andmeil omandavad kolm Kaali kooli õpetajat, nende seas üks lasteaia õpetaja, praegu eriala õpetatavas ainevaldkonnas.

Samuti selgus järelevalve käigus, et kahele õpetajale on määratud pedagoogi ametijärk, kuid õpetatavates ainetes ei vasta nad pedagoogide atesteerimise tingimustes ja korras kehtestatud nõuetele. Ühel õpetajal aga on läbimata viimase viie aasta jooksul ettenähtud mahus (vähemalt 160 tunni ulatuses) täienduskoolitus.

“Mõnel pool maakoolis võib küll juhtuda, et mitte kõik pedagoogid ei vasta praegustele kvalifikatsiooninõuetele,” ütles Kaubi. “Seda aga, et selliseid õpetajaid on ühes koolis üle poole, meie maakonna puhul tavaliseks küll pidada ei saa.”

Kaali kooli direktorile tehtud ettekirjutuste kohaselt peavad 15. augustiks olema ametikohad täidetud pedagoogidega, kelle ettevalmistus vastaks kvalifikatsiooninõuetele.

Samaks tähtajaks tuleb õpetajail läbida ka täiendkoolitus.

15. märtsiks peab aga pedagoogide atesteerimise viima kooskõlla kehtivate tingimuste ja korraga.

Kui kool etteantud tärminiks ettekirjutusi täies mahus täita ei suuda, tuleb direktoril sellest teada anda ning võib saada pikendust, rääkis Kaubi. “Sel juhul antakse koolitusluba aga tähtaegselt, mitte tähtajatult,” täpsusta ta.

Foto: Stockvault
Spetsialisti leida raske
Kui õpetajate asemel, kel erialane haridus oma valdkonnas üldse puudub, spetsialisti ei leita, on selle õpetajaga võimalik sõlmida leping aasta kaupa.

“Parem on, kui vähemalt keegi ainet õpetab kui et tunnid üldse ära jääksid,” põhjendas Kaubi.

Meelis Kaubi tõdes, et kohe kõigile nõuetele vastavat spetsialisti väikesesse maakooli leida võib osutuda keeruliseks.

“Meie ülikoolides koolitatakse õpetajaid küllaltki palju, aga lõpetamise järel ei sunni neid miski just õpetajana tööle minema,” põhjendas ta. “Pealegi pole maakooli õpetajail sageli täiskoormust ning võib tekkida probleeme ka eluaseme saamisel.”

Samas leiab Meelis Kaubi, et olukord hullemaks enam minna ei saa. “Kui õpetajaamet saab ühiskonnas väärtustatud, leiab ka see [kvalifitseeritud personali] probleem lahenduse,” avaldas Kaubi lootust.

25. septembri seisuga õppis Kaali lasteaed-põhikoolis 49 õpilast ja 15 lasteaialast.

 
Kaali kooli direktor Marjana Prii:
Olukord on meil sama juba viimased mitu aastat, aga meie õpetajad täiendavad ja koolitavad ennast, et nõuetele vastavaks saada.

Meie õpetajad on aastate pikku väga tublit tööd teinud – viinud õpilasi olümpiaadidele, osalenud maakondlikel võistlustel, valmistanud lapsi edukalt ette eksameiks, aga saanud pedagoogideks siis, kui nõuded olid natuke teised. Pedagoogilisest ettevalmistusest ja erialastest kursustest praeguste nõuete puhul enam ei piisa, kuigi õpetajad tegelikult oma ainet oskavad.

Ise töötan käsitööõpetajana, kuna sügiseks selgus, et endine käsitööõpetaja loobub ning ma tema asemele nelja tunni jaoks kedagi ei leidnud. Mul on seadusega ette nähtud tähtajaline leping kevadeni, kui ma ei vasta nõuetele.

Samas on seda nõuetelevastavust raske juurde saada, sest esiteks on see kallis, teiseks töö kõrvalt õppivat õpetajat peab keegi koolis asendama. Võimalust kasvõi käsitööõpetaja lisaeriala õppida Saaremaal töötaval õpetajal ei ole. Neid erialasid, kus töötava õpetajana on raske lisaeriala kõrvale saada, on teisigi.

Teine asi on see, et väikesesse kooli väikese koormusega spetsialistide leidmine on ehk mitte lootusetu, aga keerukas. Ehk asjad paranevad, sest õpetajapalk tõusis. Hetkel omandab kolm meie kooli õpetajat neist kaheksast lisaeriala ja kevadeks vastavad kvalifikatsiooni poolest juba täielikult nõuetele. Ülejäänute puhul kuulutan jälle välja konkursi ametikohtade täitmiseks.

 

Tavapäraselt teevad Emakeele Selts ning haridus- ja teadusministeerium keeleteo teatavaks emakeelepäeval, 14. märtsil, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates. Välja antakse kaks auhinda, peaauhinna saaja otsustavad ühiselt kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid, rahvaauhinna saajat võivad valida kõik. Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehekülje, välkposti või kirja vahendusel.

Tänavused keeleteo kandidaadid on: sõnavaraloend „Põhikooli ainetundide sõnavara“; Eesti keele e-õppe kursus "Keeleklikk"; sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“; eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine; eestikeelne Anni lasteaed Helsingis; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; eesti murrete ja sugulaskeelte avalik digitaalarhiiv; eestikeelne laul Eurovisioni lauluvõistlusel; käsiraamat „Keelemeel“; metoodiline kogumik „Keelemängud“; „Võõrsõnade leksikon“; kaheosaline eesti keele riigieksam; eesti punktkirja käsiraamat; Vikerraadio „Kihnukielsed uudisõd“ ning kokkuvõttevõistlus „Tuum“.

Hääletamine lõpeb 6. märtsi südaööl ning oma häält saab edastada posti teel (haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Keeletegu“); välkpostiga (keeletegu@hm.ee) või haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
• 2010. aasta parim keeletegu abistab pimedaid
• Aasta keeleteo peaauhinna sai Kihnu aabits „Aabets“, rahvahääletuse auhind kuulub Sergei Metlevile

Registreerida saab end hiljemalt 1. märtsiks siit. Koolituspäeva tutvustus siit.

Valgetähe teenetemärgi pälvinud Enel Mägi on Tiigrihüppe Sihtasutust juhtinud selle loomisest, 1997. aastast, saadik ning olnud haridusuuenduste eestvedaja Eestis. "Eelkõige on  see tunnustus kõigile neile tublidele uuendusmeelsetele õpetajatele, kes Tiigrihüppe programmi on praktiliselt ellu viinud. Ja tunnustus kogu sihtasutuse väikse, aga tööka ja loomingulise meeskonna tööle," märkis Enel Mägi. "See tähendab, et meie kõigi tööd ja selle tulemusi on märgatud ja tunnustatud."

Küsimusele, mida peab Tiigrihüppe kauaaegne juht suurimaks saavutuseks ligi 16 aasta jooksul, lausus Mägi: "Vast seda, et me oleme kõigi nende aastate jooksul pidanud uuendusmeelsuse kõrval silmas  ka mõistlikkuse ja usaldusväärsuse põhimõtet. Ja et esikohal on haridus kui osa kultuurist, milles kaasaegsetel tehnoloogiatel on oluline roll."

Valgetähe teenetemärgi saavad veel mitmed haridustöötajad:

• Rapla Laulustuudio juhataja ja juhendaja, muusikaõpetaja Thea Paluoja;
• Narva Laste Loomemaja direktor Galina Moldon, kes Narva abilinnapeana korraldas eesti keele õpetamist sealsetes koolides, sõlmis esimese koostöölepingu Tartu Ülikooliga ja on rahvusvahelise Chopini konkursi korralduskomitee juhataja;
• Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteadur Jaan Kalda, kes on üle 15 aasta olnud riigisiseste füüsikaolümpiaadide korraldaja ja Eesti võistkondade mentor rahvusvahelistel olümpiaadidel;
• lasteaiaõpetaja Naima Mahon, kelle eestvedamisel sai 27 aastat tagasi Tallinna Rõõmutarekese lasteaiast alguse liitrühmade kasutamine ja kes aitas koostada erinevatest vanusegruppidest moodustatud liitrühmadele sobiva õppekava;
• 35 aastat Vastseliina koolis töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana töötanud Geenart Nagel, mitmete õpikute ja õppematerjalide autor.
• haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja Irene Käosaar

President Toomas Hendrik Ilves ja Enel Mägi Tiigrihüppe Sihtasutuse 15. aastapäevale pühendatud konverentsil 21. veebruaril 2012. aastal. Foto: Terje Lepp

Eesti tänab ja tunnustab neid, kes on erinevatel elualadel ilmutanud suurt professionaalsust, leidlikkust, järjekindlust ja mitmel juhul ka vaprust, kirjutas riigipea Toomas Hendrik Ilves otsuse eessõnas, lisades: "Nad hoolivad Eestist ja väärtustest, millele meie riik tugineb."

"Teie pühendumus oma kutsetööle või tegevusele kodukoha hüvanguks on aidanud Eestit muuta suuremaks, paremaks, turvalisemaks. Te kõik olete teinud rohkem, kui töökohustused seda nõudnuks," rõhutas president Ilves. "Samuti tänab Eesti meie toetajaid välismaal, neid, kes mõistavad meie eesmärke ja püüdlusi ning tänu kellele oleme saanud kindlamaks ja tugevamaks." Vaata teenetemärgi saanute täielikku nimekirja Vabariigi Presidendi kodulehelt.

Osalemiseks tuleb teha üks (või mitu) kuni 15-minutilist filmi ükskõik mis žanrist, laadida see üles YouTube´i ning täida ära ankeet osalemiseks.

Filmide saatmise tähtaeg on 8. märts. Lisainfo Koolifilm 2013 lehelt.

Foto: Terje Lepp

Ühtlasi soovitakse panna inimesi arutlema, millised on eri turvariskid ning kuidas hätta sattudes abi kutsuda, kirjutab Valgamaalane.

Samas on häirekeskuse kommunikatsioonijuhi Meelika Hirmo sõnul neile esimesed fotod lumistest hädaabinumbritest juba pärale jõudnud - see oli Valga lasteaed Kaseke. "Laps õpib ju läbi tegevuse – jutust alati ei piisa ja kui ta on osalenud ise sellise hädaabinumbri valmistamises, jääb sellega seonduv kindlasti paremini meelde," märkis Kasekese õppealajuhataja Maila Rajamets.

Kõik enne 15. veebruari häirekeskusele saadetud pildid lumest või lumele tehtud hädaabinumbrist avaldatakse häirekeskuse Facebooki-lehel ning iga maakonna parimatele paneb häirekeskus välja auhinnad. Vaata lisainfot siit.

Ameerika Ühendriikide 6. klassi poiss, 12-aastane Thomas Suarez, on programmeerinud mänge tahvelarvutile ja nutitelefonile. Ta tundis huvi, kuidas ise mänge luua ning hakkas tasapisi erinevate programmeerimiskeeltega katsetama. Ta veab õpetaja abiga ka oma koolis rakenduste loomise ringi, milles loodud toodete tulu laekub tagasi kooli.

Ameerika statistika, mille järgi alla 5% lõpetanutest said oma magistrikraadi matemaatikas või infotehnoloogias, teeb murelikuks. Seda seetõttu, et just praegu on see ala kõige kiiremini kasvav turg ja vajab oskustöölisi. Nõudlus programmeerijate vastu kasvab igapäevaslet. Alljärgnevalt on toodud seitse võimalust lastele programmeerimise õpetamiseks, mis loodetavasti julgustavad ning annavad õpilastele jõudu süüdata endas kodeerimise säde. Keskkonnad on ingliskeelsed. 

1. Scratch

Scratch on suunatud 8-16-aastastele õpilastele. Scratch on hea vahend programmeerimisõppe alustamiseks. See on loodud MIT Media Lab’i poolt ja on visuaalne programmeerimiskeel. Scratch võimaldab luua õpilastel interaktiivseid lugusid, animatsioone, mänge, muusikat ja kunsti. Sedalaadi visuaalne lähenemine programmeerimisele on hea viis õpilastele programmeerimise alustõdede ja tarkvara loomise õpetamiseks. Scratch on tasuta allalaetav tarkvara, mis töötab nii Mac’i, Windows’i ja Linux’i peal.

2. Alice

Alice on 3D programmeerimise keskkond, mis laseb õpilastel luua animatsioone, interaktiivseid mänge või videoid mida saab veebis jagada. Rakendus aitab õpilastel aru saada põhilistest printsiipidest nagu näiteks objektorienteeritud programmeerimine ja 3D-modelleerimine. Programmeerimine toimub graafilises keskkonnas kastikesi üksteise järgi lohistades. Iga korraldus vastab standardsele programmeerimislausele olemasolevates programmeerimiskeeltes nagu näiteks Java, C++ või C#. Alice on tasuta allalaetav tarkvara, mis töötab Mac’i ja Windowsi peal.

3. Hackety Hack

Viies programmeerimist laste jaoks järgmisele tasemele, õpetab Hackety Hack Ruby keele alustalasid. Ruby, millega on kirjutatud mitmed töölaua- ja veebirakendused nagu näiteks Twitter, Shopify ja Hulu, on hea lähtekoht põhiliste programmerimislausete õppimiseks. Alustades Ruby rakenduste loomisega kasutavad õpilased integreeritud tekstiredaktorit, mis aitab neil koheselt süntaksiga alustada. Hackety Hack on vabavaraline tarkvara, mis toimib Windows’i, Mac’i ja Linux’i op-süsteemis.

4. Codecademy

Codecademy kutsub sind koodi kirjutama kohe peale veebilehe avamist. See on tore ja lihtne sissejuhatus programmeerimise ja veebilehtede loomise õpetamiseks. Kursused, kus õpitakse üldist programmeerimisoskust ja JavaScripti keelt on suunatud edasijõudnutele. Codecademy erineb teistest oma interaktiivse lähenemise poolest. Õpilased töötavad läbi integreeritud terminali, mis annab kohest tagasisidet. Sotsiaalne element kasvab läbi tunnustusmärkide saamise ja oma edusammude jagamise sotsiaalvõrgustikes.

5. OpenClassroom

Stanfordi Ülikooli loodud OpenClassroom annab õpilastele vaba juurdepääsu arvutiteaduse loengutele. Loengud katavad laia osa programmeerimise õppekavast ja arvutialastest üldteadmistest. Videod on hästi struktureeritud ja hõlmavad nii alustõdesid kui ka detailsemat teaduslikku lähenemist. Loenguformaat on õpilaste jaoks hea võimalus visuaalseks kaasamiseks, mis tutvustab neile erinevaid võimalusi õpetamiseks ja õppimiseks.


6. Code School

Code School pakub valikut tasuta ja tasulistest kursustest huvilistele, kes tahavad oma programmeerimisalaseid teadmisi täiendada. Kursuste puhul nagu “Rails for Zombies” või “JQuery Air: Captain’s Log” on näha, et Code School proovib teha õppimise lõbusaks. Kursuste läbimine annab sulle tunnustuse märgi, mis näitavad sinu edasijõudmist ning annavad sulle ka raha edasistel kursustel osalemiseks. 


7. Codea

iPad’i rakendused on praegu väga suures hinnas. Codea teeb iPad’i arendusprotsessi ja programmeerimise laste jaoks palju lihtsamaks. See on hea lähtepunkt õpilastele, kes soovivad rakendusi luua. Kõik see toimub otse iPad’il. Õpilased saavad luua mänge, simulatsioone ja praktiliselt ükskõik millist visuaalset mõtet. Codea on tasuline tarkvara, mis on kättesaadav iTunes’ist.

Kas teie arvates on programmeerimine oskus, mida tuleks õpetada koolis? Või peaks see jääma entusiastide huvialaks? Jagage oma mõtteid kommentaariumis.

Refereeritud: Fractus Learning

Samal teemal:

• Crunchzilla koodikoll 
• Programmeerimisvahendid lastele
• Kolmeaastased programmeerima?
• Codeacademy - programmeerimise e-kursus
• ProgeTiigri toel saab targast kasutajast ka tark looja
• Programmeerimine jõuab iga koolilapseni

Taustast niipalju, et mitte igas riigis ei ole taoline suhtlemine lubatud, näiteks nii Ameerikas kui ka Inglismaal on see kohtusse kaebamise kartuses kooli juhtkonna poolt pigem ära keelatud, kirjutab projekti "Targalt internetis" koolitaja Birgy Lorenz.

Eestis õnneks olukord veel nii hull ei ole, kuid siiski mitmed uuringus osalenud õpetajad tõid välja, et kindlasti tuleb mõned reeglid kohe alguses paika panna: näiteks kas klassijuhataja võiks võtta sõbraks ainult oma klassi õpilased, või võtta sõbraks kõik kes seda soovivad, või võtta ainult need, kellest on saanud vilistlased ja seda ka ainult siis, kui inimene tõesti on „sõbra“ tiitlit väärt. Õpilaste arvamustes selliseid iseärasusi ei täheldatud, kuna suhtlusportaali „sõbraks“ olemist nii tõsiselt ei võeta, pigem on see tuttavate kontaktide loend, mis on alati mugavalt kättesaadav. Samamoodi on lastel sõpru tunduvalt enam ja mõni üksik õpetaja seal hulgas erilist tähelepanu ei pälvinud.

Kui õpetaja ja õpilased siiski on internetis üksteist „sõbraks“ klikkinud, siis kaasneb sellega nii rõõmu kui ka väljakutseid. Positiivseks pooleks võib olla info kiirem levik nt. ürituste kohta või kui tund jääb ära, õpilased saavad õpetajalt lisakonsultatsiooni küsida ja õpetaja õpib oma vahvaid õpilasi paremini tundma. Probleemiks on aga liigne avatus, sest enamasti pole inimestel kombeks oma tegemisi filtreerida. Täiskasvanud võivad seega sattuda olukorda, kus saadakse tüütuid mängukutseid, õhtuste ürituste pilte või grammatiliselt ebakorrektseid ja koledaid sõnavõtte, mida võib-olla õpetaja silm ei peaks nägema. Teatud juhtudel näevad õpetajad ka kohustust reageerida, näiteks kui mõni tütarlaps on ennast esitlenud nappides rõivastes, mis pole tema eale sobilik. Lisaks võib apsakaid juhtuda ka õpetajate poolelt, kus välisreisil Egiptuses tehtud pildid on äkitselt saanud koolipeal üsna populaarseks. Teisalt jälle on õpetaja ka inimene ja ega temagi ei käi basseinis kott peas ning ürp üll. Samas ei ole sobilik ennast üle eksponeerida, sest meie digitaalne mina võiks ikkagi olla pigem positiivne ja siivas kui see, et avame ennast maailmale mõtlematult ja täielikult.

Foto: Flickr

Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitab koolidele õppimise eesmärgil suhtlusvõrgustikes sõbrustamiseks näiteks klassi konto avamist Edmondo nimelises keskkonnas, KidBlog-i kasutamist, pildigaleriide lukustamist parooliga, mis aitaks hoida klassis ja koolis toimuva näha ainult neile, kes on selles osalised — õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Samas ei pea erinevate võrgustike kontode omamine, kui see just ei ole kooli poolt antud ametlik e-posti konto, olema kohustuslik. Kindlasti ei tohiks aga öelda ei e-õppe uutele võimalustele, sest enamus vastajatest leidis need olevat kasulikud

Esimese sammuna soovitan õpilastel, vanematel ja õpetajal omavahel kokku leppida, milleks sellist keskkonda kasutatakse ja kas see peaks olema avalik. Kindlasti tuleks aga aru saada ka sellest, et iga asi nõuab aega ning pühendumist. Näiteks ei ole mõtet luua klassi-blogi, kuhu keegi midagi üles ei postita või mida keegi kunagi külastada ei planeeri.
Seega oleme inimesed nii internetis kui ka päriselus!

Autor: Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli doktorant, Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja õpetaja, projekti "Targalt internetis" koolitaja

Samal teemal:

• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva
• 10 soovitust vanemale, kuidas kaitsta oma last internetiohtude eest
• Kolmas veebikonstaabel hakkab nõu andma vene keeles
• Peep: digitaalajastu on inimkonna jaoks väga suur pööre
• Facebookis on enam kui 83 miljonit võltskontot
• Facebook kaalub praeguse vanusepiirangu kaotamist

Segaduste vältimiseks, kaebuste kontrollimiseks ja rahuliku tööõhkkonna taastamiseks viib lasteaias järelevalve läbi haridus- ja teadusministeerium, kaasates protsessi ministeeriumivälised alushariduse eksperdid ning Tallinna haridusameti kui lasteaia pidaja esindajad, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Äripäev kirjutas reedel, et Reformierakonda kuuluv Rajasalu korraldas oma võimu kasutades talle mitte meeldinud õpetajast lahtisaamiseks erakorralise riikliku järelevalve.

Äripäev kirjutas, et Harju maavanem Ülle Rajasalu nõudis 2011. aasta sügisel Tallinnas Pirital asuva Padriku lasteaia direktorilt Monika Kerselt rühma õpetaja Heli Enoki väljavahetamist, kuna Rajasalu polnud temaga rahul. Lasteaia direktor toetas õpetajat ja Rajasalu korraldas ajalehe väitel oma võimu kasutades samast õpetajast lahtisaamiseks erakorralise riikliku järelevalve. Erakorralised riiklikud järelevalved on üliharvad, näiteks möödunud kahe aasta jooksul toimus Eesti lasteaedades ainult üks selline. Rajasalu saatis Padriku lasteaeda oma lapselapse rühma inspekteerima enda erakonnakaaslase inspektor Piret Hiisjärve, kes on ametijuhendi järgi koolide, mitte lasteaedade inspektor, kirjutas Äripäev.

Foto: Stockvault

Haridus- ja teadusministeerium saatis reedel Harju reformierakondlasest maavanemale Ülle Rajasalule kirja, et küsida selgitusi Äripäevas ilmunud süüdistuse kohta seoses Tallinna Padriku lasteaias toimunud järelevalvega.

Rajasalu lükkas esmaspäeval haridus- ja teadusministeeriumile saadetud selgituses tagasi kõik ajakirjanduses tema vastu esitatud süüdistused seoses Padriku lasteaia järelevalvega. Rajasalu teatas ministeeriumile saadetud selgituses, et Äripäev on edastanud Padriku lasteaia järelevalve kohta avalikkusele ebatäpset ja ühekülgset informatsiooni.

Allikas: BNS

Veebikonstaabel Oksana Luik hakkab tööle venekeelsetes suhtlusvõrgustikes, et tõsta vene keelt emakeelena rääkivate inimeste teadlikkust internetiturvalisuse teemadel ning nõustada neid erinevates turvalisust puudutavates küsimustes, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Esmalt alustab kolmas veebikonstaabel tegevust sotsiaalmeedia keskkondades nagu Facebook ja VKontakte.

Veebikonstaabli kohale korraldatud konkursi võitnud ja esmaspäevast ametisse asunud vanemkonstaabel Oksana Luik on lõpetanud politsei ja piirivalvekolledži Paikuse kooli ja sisekaitseakadeemia ning on töötanud neli aastat Põhja prefektuuri noorsoopolitseinikuna. Tema töökoht asub nüüdsest korrakaitsepolitseiosakonnas.

„Ma mõistan inimesi, kes soovivad oma muredest rääkida oma emakeeles, nii osatakse kasutada just neid sõnu ja väljendada ennast just niimoodi, et inimest õigesti mõistetaks,“ sõnas Luik.

„Vene keelt kõneleva kogukonna puhul on oht, et eesti keele mittepiisav oskus või kartus keeleliselt eksida, võib jätta inimese olulise informatsioonita või koguni abita. Interneti ajastul, mil väga suur osa suhtlusest toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes ja foorumites, on tähtis, et vene kogukonna liikmetel oleks võimalik politseilt abi ja nõu küsida ka oma emakeeles, seda eriti noorte puhul," ütles korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits.

Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp alustas tööd 1. juunil 2011, teine veebikonstaabel Maarja Punak lisandus aasta hiljem.

Veebikonstaabli ülesandeks on vastata interneti suhtlusportaalides, foorumites ja e-kirja teel kõikvõimalikele küsimustele, mis võivad inimestel politseitööga seoses tekkida. Kõige rohkem pöördutakse veebikonstaabli poole liiklusseadust puudutavate küsimustega. Sageli teatatakse veebikonstaablile kelmustest ja vargustest ning raskematel juhtudel ka lapspornograafiast või alaealiste seksuaalsest ärakasutamisest.

2012. aastal teenindasid veebikonstaablid 5441 kirja või teadet.

Allikas: BNS

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Eesti veebikonstaabli projekt pälvis rahvusvahelise preemia
• Politsei: küberkiusamise teateid tuleb üle päeva, aga süüdlasi karistada ei saa
• Tööd alustab teine veebikonstaabel
• Koolielu küsimustele vastas veebikonstaabel Andero Sepp