Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti ning on suunatud täiskasvanutele, kelle konkurentsivõimet ja toimetulekut tööturul aitab kursusel õpitav oluliselt parandada.

Täienduskoolituse riiklik koolitustellimus on suunatud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist. Tasuta kursused tagavad ligipääsu koolitusele olenemata inimese majanduslikust olukorrast või haridustasemest. Kursused on valitud koostöös koolidega lähtudes valdkondlikust ja piirkondlikust koolitusvajadusest.

Programmijuhi Kairi Solmanni sõnul pakutakse seekord kõige enam kursusi arvutikasutuse, majutamise ja toitlustamise ning ehitusega seotud teemadel.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ kaudu. Aastatel 2009-2015 on pakutud tasuta tööalaseid kursusi rohkem kui 42 000 inimesele.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta leiate koolide veebilehtedelt või aadressilt: www.hm.ee/tasuta-kursused.

Allikas: Haridus- ja Teadusminiteerium

Samal teemal:

• Ametikoolis saab õppida kuuel tasuta täienduskoolitusel
• HITSA sarja "Võrgustik võrgutab" seminar keskendus digitaalsete õppematerjalide kvaliteedile

Nii suurt noorte robootikaüritust pole Eestis varem toimunud ning sellega pannakse punkt hooajale, milleks koolinoored on valmistunud alates oktoobrist 2015.

Maailmas enam kui 290 000 last ühendava robootikavõistluse FIRST LEGO League'i selle hooaja poolfinaalides Tartus, Tallinnas ja Jõhvis võtsid osa 74 meeskonda ehk enam kui 500 õpilast, kes kõik püüdsid vastavalt võistluse teemale „Prügi rännak” leida innovaatilisi lahendusi prügiga seotud probleemidele.

Finaali jõudsid 37 meeskonda Eestist ning meeskonnad Lätist, Moldovast, Rootsist ja Ukrainast. Kahel päeval võistlevad meeskonnad kolmes robotimängu voorus, prügiteemalises teadusprojektis ning meeskonnatöös.

Võistluse projektijuhi, MTÜ Robootika esindaja Heilo Altini sõnul võtavad noored finaaliks valmistumist väga tõsiselt: „Olen kuulnud õpetajalt tagasisidet, et noored töötavad oma projektidega pärast koolipäeva õhtutundideni iseseisvalt ja suure õhinaga ning lahkuvad koolist alles siis, kui koristaja uksi hakkab lukustama.“

Altin kirjeldas, et FLL ei olegi ainult robootikavõistlus. „See on hoolikalt vormitud programm, mis arendab osalejates kõige väärtuslikumaid oskusi – loovust, huvi ja kujutlusvõimet.

Altin kirjeldas, et see programm on madala sisendi, aga kõrge laega. Tema sõnul on see maailmas kõige suurem kooliväline STEM programm (teaduse ja tehnoloogia mõistmine, insenerioskused ja matemaatiline mõtlemine), mis arendab lisaks esinemis- ja meeskonnatöö oskust.

Kahe päeva jooksul võistlevad meeskonnad kolmes robotimängu voorus, prügiteemalises teadusprojektis ning meeskonnatöös. Välja antakse 14 karikat ning kõige suurema saanud meister saab 5000 euro suuruse sõidustipendiumi, et minna Eestit esindama mai alguses Euroopa turneele Tenerifele. „Mina isiklikult pole näinud ühtegi teist üritust, kus laste saavutusi nii energiliselt esile tuuakse ja tähistatakse,“ tõdes Altin.

Eestis korraldab võistlust MTÜ Robootika koos Tartu ülikooliga.

Rohkem infot võistluste kohta leiab www.robootika.ee.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Toomas Huik

Samal teemal:

• Eesti noored lahendavad maailma suurimal robootikavõistlusel prügiga seotud probleeme
• Robotex 2015 võistlusel pälvis aktiivseima kooli tiitli Rakke Gümnaasium

Koolielu saksa keele ainemoderaator, Põlva Põhikooli õpetaja, Mammaste Lasteaed-Algkooli IT õpetaja ja haridustehnoloog Aimi Jõesalu tutvustab erinevaid keskkondi, kus saab luua e-õppemänge. Veebiseminar toimub Koolielu portaali keeltekuu raames.

Salvestus. 

Lisainfo: HITSA veebiseminarid; salvestatud veebiseminaride arhiiv.

Samal teemal:

• Keeltekuu: HITSA veebiseminar “Õpilugu “Online-väitlus””
• Koolielus algas keeltekuu

15. märtsil lõppeb vastuvõtt loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele. Kõikidele teistele ingliskeelsetele õppekavadele saab kandideerida 15. aprillini 2016.

Seni on kohalikud ja välisüliõpilaskandidaadid näidanud üles suuremat huvi IT-valdkonna õpingute vastu: kõige enam on avaldusi esitatud informaatika ja tarkvaratehnika õppekavadele.

„Tartus ja Tartu ülikoolis on IT-valdkond kõrgel tasemel ning kasvõi uus avatud asjade interneti labor annab õpingutele uue praktilise mõõtme ja võimaluse tegeleda tulevikutehnoloogia arendamisega. See on kindlasti põhjus, mis kutsub enam kandideerima just IT-valdkonna õppekavadele,“ arutles Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma.

Kuigi varasemate aastate praktika näitab, et suur hulk avaldusi laekub vahetult enne tähtaega, julgustab Mart Noorma kõiki Eesti üliõpilasi mitte jätma kandideerimist viimasele minutile. „Kandideerimiseks ei pea olema gümnaasium või ülikool lõpetatud. Ingliskeelsetele õppekavadele saavad kandideerida ka sel aastal gümnaasiumi ja ülikooli bakalaureuseastet lõpetavad üliõpilaskandidaadid, kes soovivad oma järgmise taseme õpingutele anda rahvusvahelisema mõõtme.“

Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on ülikool loonud sihtstipendiumid, mille saajad on vabastatud õppetasu maksmisest. Tuleval õppeaastal võetakse rahvusvahelistele õppekavadele vastu 420 esmakursuslast, kellest 266 saab tänu sihtstipendiumile õppida tasuta.

Praktiline info

• Eestis gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad avalduse esitada loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele 15. märtsini SAIS-is. Teistele ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini 2016. Jätkub ka vastuvõtt kahele uuele õppekavale: loodusteaduste ja tehnoloogia bakalaureuseõppekavale ning rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriõppekavale.
• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks eeldatakse vähemalt B2-tasemel inglise keele oskust, mida tõestatakse enamasti riigieksamiga.
• Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on loodud sihtstipendiumid, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata.

Tutvu Tartu Ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning loe kandideerimise kohta Tartu Ülikooli kodulehelt.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu Ülikoolis avati asjade interneti ehk värkvõrgu labor
• Tartu Ülikool viis eesti keele masintõlke tehnoloogia ärimaailma

Tegemist on välismaal eesti keelt õpetavate õpetajate ja koolijuhtide oma initsiatiiviga.Juba kuuendat aastat järjest saadakse emakeelepäeva paiku kokku ühes Euroopa riigis, kus õpetatakse eesti keelt. Eelmisel aastal kohtuti Luksemburgis, sellel aastal Stockholmis.

Kokku saadakse selleks, et tutvuda eesti keele õpetamisega erinevates riikides, jagada omavahel kogemusi ning saada üksteiselt inspiratsiooni ja jõudu. Enamus õpetajatest tegelevad eesti keele ja kultuuri õpetamisega oma teise erialase töö kõrvalt vabaaja tegevusena. Sageli selleks, et nende omad lapsed saaksid esivanemate kultuurist osa ja suureneks tõenäosus, et lapsed Eestisse tagasi pöörduvad või seal end koduselt tunneksid.

Stockholm on selles kontekstis erand, kus tegutsevad alates 1945. aastast Stockholmi Eesti Kool ja 1969. aastast Stockholmi Eesti Lasteaed. Mõlemas õpetuskeskuses õpetatakse eesti keelt iga päev. Lisaks võimaldavad Rootsi kohalikud omavalitsused tavalistest koolides ja lasteaedades teatud tingimustel eesti keele õpet. Juba kümnendat aastat saab õppida eesti keelt ka Stockholmi Eesti Huvikoolis ning viis aastat on tegutsenud Eesti Keeleklubi Göteborgis.

Programm on tihe ja hõlmab loenguid, tööpadasid ja õhtusi arutelusid ööülikoolis. Esinejate hulgas on rida tuntud keeleinimesi ja kirjanikke. Kohtumise avab täna ööülikooli loenguga Valdur Mikita. Ettekannetega esinevad veel Martin Ehala, Kristiina Kass, Kätlin Kaldmaa, Mart Rannut ning mitmed teised. Laupäevaseks peaesinejaks on Daniel Tammet, Pariisis elav briti polüglott ja tõlkija, kellel on diagnoositud kõrgfunktsionaalse autistliku savanti sündroom.

Konverents toimub peamiselt Stockholmi Eesti majas, külastatakse ka Stockholmi Eesti kooli, lasteaeda ja saatkonda.

"Huvi on olnud oodatust suurem, kohale on oodata üle kaheksakümne õpetaja ja selle üle on meil väga hea meel," ütleb konverentsi peakorraldaja, Rootsi Eestlaste Liidu ja Stockholmi Eesti Huvikooli esimees Sirle Sööt.

Kohtumiste korraldamisele  paneb õla alla ka Eesti riik rahvuskaaslaste programmi kaudu. Sellel aastal on kohtumise peakorraldajaks Rootsi Eestlaste Liit koostöös Stockholmi Eesti Kooli, Stockholmi Eesti Huvikooli, Stockholmi Eesti Lasteaia ja Eesti Keeleklubiga Göteborgis.

Allikas: Rootsi Eestlaste Liidu info.

Samal teemal:

• TLÜ haridusteaduste instituut tähistab emakeelepäeva tsitaadikonkursiga
• Eesti keele e-kursus riigipiire ei tunne
• Soomes ilmub trükis eesti keele hoidmisest võõrsil

Asjade oskus omavahel suhelda on tehnoloogia tulevikusuund, mille arendamiseks avasid Tartu ülikool ja Telia Eesti värkvõrgu labori.

Tegemist on ainulaadse laboriga nii Eestis kui ka Baltimaades, mis on sisustatud kui nutikas kodu ja nutikas kontor, mida saab kontrollida keskselt üle võrgu.

Laboris on kasutatud seadmete võrku, mis sisaldavad elektroonikat, tarkvara, sensoreid ja võrgu ühendust. Seadmed koguvad ja vahetavad omavahel andmeid, mis võimaldab olukorra, kus seadmed oskavad ise teatud olukorras käituda ehk olla nutikad.

Labori tehnikaga hakkavad tööle Tartu Ülikooli mobiili- ja pilvearvutuste laboratooriumi teadlased. Lisaks avaneb arvutiteaduse instituudi tudengitele võimalus katsetada ja luua uusi lahendusi asjade interneti valdkonnas, et arendada tipptehnoloogia tulevikusuundi ja uusi äriideid. Värkvõrgu valdkond hõlmab mh targa keskkonnakaitse, targa tervishoiu ja targa põllumajanduse arendamist.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura sõnas, et Tartu Ülikooli jaoks on koostöö Teliaga väga tähtis ning avatav labor on parim viis selle hoogustamiseks. „Labor tugevdab ülikooli õppe- ja teadustööd, muudab õpet praktilisemaks ning võimaldab uute start-up-ettevõtete ideede testimist,“ rääkis Puura.

Telia Eesti tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste tõdes, et seni on Eestis asjade internetist ehk värkvõrgust vaid räägitud. „Nüüd aga teeme pika sammu tuleviku suunas, sest meil on olemas spetsiaalne keskkond, kus katsetada ja luua uusi asjade interneti valdkonna rakendusi. Loodetavasti on see labor kasvulavaks paljudele nutikatele ideedele ja lahendustele, mis muudavad meie elu mugavamaks, turvalisemaks ja põnevamaks.“

Pärast avamist toimus TÜ arvutiteaduse instituudis VUNK IoT (Internet of Things) Challenge, mille raames mõeldi uuenduslike värkvõrgu lahenduste peale, mida saaks tulevikus ellu rakendada. Edasi luuakse ideedest prototüübid ja katsetatakse neid TÜ värkvõrgu laboris.

Allikas: TÜ pressiteade. Fotod: Andres Tennus, TÜ.

Samal teemal:

• Tartus luuakse asjade interneti valdkonna uurimiseks labor
• Tartu Ülikool tutvustas pealinlastele täiendusõppe võimalusi
• Tänaseid õpilasi ümbritseb tulevikus asjade internet

Emakeelepäevale pühendatud veebiseminaril teevad Kristi Siirman ja Siret Piir Tabasalu Ühisgümnaasiumist ning Ülle Salumäe ja Ingrid Maadvere Gustav Adolfi Gümnaasiumist ülevaate õpiloost “Online-väitlus”. Juttu tuleb sellest, kuidas rakendada õpilugu eesti keele ja kirjanduse tundides. Veebiseminar toimub Koolielu portaali keeltekuu raames.

Salvestus. 

Lisainfo: HITSA veebiseminarid; salvestatud veebiseminaride arhiiv.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Koolielus algas keeltekuu
• Õpilugude katsetamine veebruaris

Kõik toimub läbi IMAX 3D efektide kogemise ning haridusliku ja meelelahutusliku prisma.

Kosmos IMAX hariv-meelelahutuslike dokfilmide kogu koosneb hetkel seitsmest filmist, mis käsitlevad põnevaid teemasid ja paiku maal, vees ning avakosmoses. Filmikaadrid on tänu IMAX 3D efektidele ja regiooni suurimale ekraanile ääretult reaalsed ja viivad vaataja kinosaalist lahkumata paikadesse, kuhu üldjuhul ei sattuta. Reaalne on võimalus mängida palli elevandipoisiga, ujuda koos allveeasukatega ning tunda ennast kaaluta olekus kaugel avakosmoses. Filmide jutustajad on tuntud näitlejad, sh äsja Oscariga pärjatud Leonardo DiCaprio, Tom Cruise, Morgan Freeman ja Jim Carrey, kes annavad filmidele omapoolse humoorika tasandi. Filmid linastuvad inglise keeles, ilma subtiitriteta.     

Filmide kestvus on 45 minutit ning kooliõpetajatel ja huvilistel on soovi korral võimalik saada meilile IMAX haridusprogrammi soovituslikud töölehed, et filmis nähtu veel täpsemalt läbi käia ja filmis kogetut analüüsida. Programm on hariv ja lõbus vaatamine igas vanuses filmi-, loodus- ja teadushuvilistele.

Lisainfo IMAX dokfilmide kohta leiab kino kodulehelt.

Allikas: kino Kosmos IMAX pressiteade.

Samal teemal:

• Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased tegid ajaloofilme
• Filmitegu toetasid sõprus, töökus ja loovus
• Koolinoorte maaelufilmide konkursile esitati üle poolesaja filmi
   

Laagri jooksul külastatakse Hullu Teadlase maailma mõõtmise jaama, Tartu tähetorni ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumi.

Laagrilised saavad osaleda töötubades ja katsetes, kus uuritakse maadeavastajaid ja kirjutatakse pudelikirju, ehitatakse kõrtest sildasid ja testitakse füüsikaseadusi, räägitakse väega märkidest ja maalitakse need klaasile, mängitakse mõistatamise mänge ja kuulatakse iidseid lugusid, uuritakse lähemalt kolmandat kivi Päikesest ja seda, kas inimesed on Universumis üksi, meisterdatakse pilte kosmosevallutustest, pannakse vulkaan purskama.

Laagripäevad algavad iga päev kell 10.00 ja lõpevad kell 15.00 Tartu tähetornis (Lossi 40).

Laagrisse mahub 20 last.

Laagri osalustasu on 38 eurot ja see sisaldab sooja lõunasööki.

Registreerimine kuni 14.03.2016 või kuni kohti jätkub.

Kohtade arv on piiratud, vajalik eelnev registreerimine!

Allikas: TÜ muuseumi pressiteade.

Samal teemal:

• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis
• Hullu Teadlase juulikuu eksperimendid on pühendatud elektrile, mõõtmisele ja leiutistele

Seminaril „Kvaliteet pole veel muidugi mitte kõik, kuid ilma kvaliteedita poleks kõik midagi väärt” (kohandatud Walter Masingu tsitaat) tutvustati digitaalse õppematerjali loomise köögipoolt: juttu tehti õppimist toetavatest, vormistuslikest, kujunduslikest ja tehnilistest põhimõtetest, aga ka loodud materjali jagamisest ja taaskasutamisest. Teemat aitasid avada õpetajad ja eksperdid Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Tartu Kunstikoolist ja mujalt. Seminar on mõeldud õpetajatele, koolijuhtidele ja haridustehnoloogidele nii üld-, kutse- kui kõrgharidusest.

„Võrgustik võrgutab“ on seminaride sari, mida HITSA on läbi viinud alates 2008. aastast. Seminari eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt. Tutvu teiste eelolevate ja juba toimunud seminaride kava ja ettekannetega aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/vorgustik-vorgutab-seminarid.

Samal teemal:

• Hüpe hüperreaalsusesse
• Digivõimalustest loodusainetes