6.-10. aprillini oli iga päev pühendatud eri sihtgrupile. Nädal algas ametnike päevaga „Eesti Euroopa Liidu eesistujana”. Ajalehe Postimees kolumnist Ahto Lobjakas kutsus kaasa mõtlema ja arutama, millised võimalused ja väljakutsed avanevad eesistujariigile.

Teisipäeval olid Tartu Ülikooli Tallinna esinduses gümnasistid. Matemaatika töötoas arutleti, mida matemaatikaga teha saab, kuhu lähevad tööle matemaatikud ja milles peitub matemaatika ilu ja võlu.

Kolmapäeval, personalijuhtide päeval räägiti põlvkondadest, kes muudavad tööturgu.

Neljapäeval toimus majandusseminar „Turunduse ja kommunikatsiooni väljakutsed muutuvas maailmas“ ning oli ka õpetajate päev, mille teemad seoti andekuse, liitreaalsuse ning uurimusliku õppega.

Reedel toimunud tervisepäeval arutleti 2014. aastal läbi viidud Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringu üle.

Andekas laps ja õpetaja

Õpetajate päeval andsid huvilistele miniloengud Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp; sotsiaal- ja haridusteaduskonna teadur, Tartu Hansa Kooli loodusainete õpetaja-metoodik Mario Mäeots ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna professor Alvo Aabloo.

Viire Sepp kõneles andekatest lastest ja sellest, kas andekus on erivajadus. Ta sõnas, et Eesti ühiskonna arusaam andekusest on seni veel üsna ühekülgne ja stampides kinni. Viieline õpilane, hea käitumisega tütarlaps – see ongi andekas õpilane. Arusaam andekusest kui erivajadusest (HEV-õpilane) ei ole meil juurdunud. „Andekat on lihtne jätta omaette pusima, ta on ju tubli, küll ta hakkama saab,“ sõnas Viire Sepp.

Õpetaja pöörab tunnis tähelepanu pigem õpilaste nõrkustele, viga ei nähta kui võimalust õppida, areneda, vaid viga tähendab läbikukkumist. Viire Sepp juhtis tähelepanu andekatele alasooritajatele – õpilased, kes ei realiseeri on tegelikku potentsiaali, kes jäävad koolis intellektuaalsesse nälga, sest ülesanded on kas liiga lihtsad, teemad ei köida, nõutakse faktide õppimist, ei soodustata loomingulisust jms. Andekate alasooritajate seas on 73% poisse, poisid lihtsalt vajavad teistsugust lähenemist ja teistsuguseid ülesandeid!

Vajame erinevaid andekusi

Loetelusid, missugused käitumis- ja iseloomujooned on andekal lapsel, on tänapäeval palju. Näiteks on neil tavapärasest suurem tundlikkus ja vaimsus, varane huvi eksistentsiaalsete probleemide vastu, soov jõuda asjade olemuseni, nad ei tunnista autoriteete tingimusteta, nende areng on hüppeline, neil on tugev õiglustunne ja sageli eriline huumorimeel.

Andekuse kontseptsioonid muutuvad, palju sõltub sellest, millal ja milleks andekust määratletakse. „Tänapäeval pööratakse tähelepanu sellele, kuidas keskkond toetab andekuse väljendumist ja arengut. IQ-test näitab küll vaimset võimekust, aga ei näita liidrivõimeid, loomingulist mõtlemist, musikaalsust, võimeid kujutavas kunstis. Erinevate ülesannete lahendamiseks vajame erinevaid intelligentsusi,“ kõneles Viire Sepp õpetajatele.

Rohkem materjale andekuse ja võimekuse kohta leiab TÜ teaduskooli kodulehelt http://www.teaduskool.ut.ee/et/andekus-voimekus

Uurimuslikuks õppeks virtuaalne keskkond

Mario Mäeots rääkis uurimuslikust õppest haridustehnoloogilises kontekstis. Ta rõhutas, et alati tuleb veenduda: kas tehnoloogia, mida tunnis kasutan, ikka tõhustab õppetööd? Ta tõi välja kolm juhtu, kus tehnoloogia kindlasti toetab õppetööd: tagasiside kogumine õpilastelt, interaktiivsed esitlused ja veebipõhised koostöökeskkonnad. Lisaks tutvustas Mario Mäeots uurimusliku õpet soodustavat Go-Labi portaal (http://www.golabz.eu/, mis koondab loodusainete õpetamist toetavaid internetilaboreid ja võimaldab õpilastel virtuaalsetes laborites läbi viia teaduslikke katseid ning õpetajatel oma tunde mitmekesisemaks muuta, veebikogukonnas kogemusi ning praktikaid jagada. Õpetajatele on kättesaadavad 65 internetilaborit. Nende kasutamiseks on loodud uurimusliku õppe pedagoogilised stsenaariumid ning veebirakendusi ühendavad uurimusliku õppe ruumid.

Liitreaalsus - moeröögatus?

Alvo Aabloo selgitas kuulajatele, mis on liitreaalsus ja milleks seda vaja on. „Liitreaalsus on nagu virtuaalne reaalsus, ainult et see edastab fantaasiaobjekte. Oluline on uudsus ja põnevus. Liitreaalsusele panustavad müük ja arvutimängud, ühiskondlikku nõudlust selle järele ei ole. Võimalik, et kunagi see muutub,“ rääkis Alvo Aabloo. Ta sõnas, et kõikmõeldavatesse rakendustesse ja äppidesse tuleb suhtuda kriitiliselt, ei ole vaja kohe uusimaid variante oma nutiseadmesse laadida: üks asi on rakenduse loomine, teine selle arendamine ja käigus hoidmine.

Tartu ülikooli Tallinna nädala üritused kutsusid kaasa mõtlema ja arutlema olulistel teemadel. Kes põhjalikumalt süveneda soovivad, neid ootab Tartu Ülikooli täiendusõppekursustele. Tartu Ülikool on Eesti suurim täiendusõppe pakkuja. Möödunud aastal täiendas oma teadmisi ja oskusi ligi 1600 kursusel üle 32 500 õppija.

Foto: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• Koolid õpivad üksteise parimatest praktikatest
• Internetipõhised kaug- ja virtuaallaborid tuuakse loodusainete õpetajateni
• PÜÜK 9: andekus vajab rohkem vabadust