Seminaril jagati kogemusi, kuidas bioloogias, geograafias, füüsikas, keemias ja loodusõpetuses kasutada digivahendeid. Juttu tehti nii tuntud katsevahenditest nagu Vernier ja Pasco kui ka uutest lähenemistest õppimisele, et toetada õppijate sügavama huvi tekkimist teaduse vastu.

Tartu Ülikooli teadur Mart Noormaa jagas mõtteid, kuidas õpilastest ja tudengitest teadusmaailma võlureid kasvatada. Sellist pealkirja tema ettekanne kandiski: „Kuidas õpetada võlureid“. Mart Noormaa haaras kohe aktiivselt kaasa ka kuulajad, esitades küsimusi ja öeldes, et sama teevad õpetajad klassi ees – küsivad ja ergutavad vastama. See on üks õpilaste aktiviseerimise meetodeid, mis arendab noore esinemis- ja suhtlemisoskust. Mis on võlukunst, kes on võlur, kuidas võlukunsti õppida – ega neile küsimustele ühest vastust ei olnudki, kuulajad vastasid, nagu nemad asja nägid.

Mart Noormaa tõi oma ettekandesse näiteid võluritest ja võlumisest kirjandus- ja filmimaailmas, mis kõik on üle kantavad situatsiooni õpetaja-õpilane, õpetamine-õppimine. „Võime öelda võlukunst, aga võime öelda ka teadmised. Meil kõigil on teadmised ja oskused, mida suudame teatud elusituatsioonides rakendada, ehk me teeme võlukunsti. Mis on inimese mõjutamise põhialus? Sa pead teda mõistma. Kas sa saad tudengi õppima panna, rõhudes stipendiumile? Või mõjub talle teadmine, et me muudame maailma paremaks? Üheni jõuad nii, teiseni naa,“ filosofeeris Mart Noormaa.

„Võlukunsti õppimiseks on vaja motivaatoreid. Mida me lubame oma lastele? Et nad saavad häid hindeid, saavad diplomi, neid võetakse vastu ülikooli? Äkki on mingi seltskond noori, kellele saab öelda, et kui nii väga tahad olla võlur, siis tuleb õppida neid ja neid asju? See on teie, õpetajate, võlukunsti osa – kas leiate noore jaoks olulise elemendi,“ kutsus esineja saali kaasa mõtlema.

Koolielu ainemoderaatorid Siret Lahemaa Lauka Põhikoolist, Katrin Soika Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Urmas Tokko Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Tanel Liira Tartu Tamme Gümnaasiumist tõid kuulajateni õpiloo “Ex ovo omnia - kõik algab munast”. Oli nii vaatamist kui kuulamist, sest õpilugu tehti koos katsetega saali ees samm-sammult läbi.

Ainemoderaatorid tutvustasid loodusaineid lõimivat õpilugu, mille peategelaseks on muna. Räägiti ja esitleti erinevate IKT-vahendite abil, kuidas uurida muna bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi iseärasusi.

Kaido Reivelt Tartu Ülikoolist rääkis sellest, kuidas saavad õppematerjalid ja õppemeetodid nutiseadmesse. „Ma ei alusta IKT-st, alustan sisust,“ sõnas Kaido Reivelt. Kirjastused annavad välja õppematerjale, ja on ütlemine, et sisu on kuningas. „Mida rohkem õpetan, seda enam saan aru, et täpselt nii ongi. Võib olla ükskõik missugune vidin käes, aga kui teil puudub teadmine, mida sellega teha tahate (asi pole isegi oskustes), siis on see kasutu vidin. Ehk peab olema reaalne sisu,“ ütles esineja. Ta tõdes, et oleme praegu vahe-etapis, kus sisu kipub olema ühtede inimeste käes ja teine seltskond inimesi tegeleb IKT-vahendite arendamisega. „Kui mul on sisu ja tahan seda teistega jagada, siis on mul ees kümme rakendust, kümme võimalust. Küsimus – kas kallan sisu kümnesse kohta laiali, kas arendan ülesandeid ainult ühes vidinas?“ tõi esineja näiteks.

Kui rääkida õpiku viimisest veebi, siis eeldame, et lisanduvad videod, lingid, slaidiprogrammid jms. Kaido Reivelti arvates ei erine sellise veebiõpiku lehitsemine suurt paberõpiku lehitsemisest. Pilt on küll liikuv, aga see ei aita kaasa tõeliselt laheda tunni tegemisele. „Tähtis on mida sa teed, mitte millega sa teed. Praegu on saadaval palju vahvaid rakendusi, aga kui vaadata sisu, siis see on ikkagi valdavalt PDFi kujul, neid on aastakümneid tehtud, need on kogunenud. Kuidas saaks niimoodi, et mobiilitelefonist tuleb välja üks vahva asi, mis poeb otse õpilase ajju?“

Regina Soobard Tartu Ülikoolist tutvustas uuringu „Milliseid oskusi kujundatakse gümnaasiumi loodusteaduste tundides?“ tulemusi. Uuringus jälgiti, kas ja kuidas muutub õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase gümnaasiumi jooksul. Andmed koguti samadelt õpilastelt õpingute alguses 10. klassis ja 12. klassis enne kooli lõpetamist. Uuringus
osales üle 3000 õpilase 44 koolist. Uuringut rahastas EDUKO ja see viidi läbi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste koostöös.

„Kas õpilane oskab loodusainete tundides omandatud teadmisi ja oskusi rakendada loovalt igapäevaelus ettetulevate probleemide lahendamisel, põhjendatud otsuste tegemisel, sõnaga – saab aru, kus neid teadmisi elus kasutada,“ sõnas esineja sissejuhatuseks. Uuringu põhjal loodetakse teha ettepanekuid õpetajate täienduskoolituse arendusse, ka õppe- ja ainekava arendusse.

Seminari materjalid salvestati ja need on järelvaadatavad HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt märtsi lõpust.  

Lisainfo seminaride kohta

2014. a seminaride salvestused ja materjalid

Fotod: Triin Kaasik. 

Samal teemal:

• Uus võib olla meeldetuletatud vana
• Füüsika eile, täna ja homme Tartu Tamme gümnaasiumi näitel
• Ilmus viie kooli võistluse keemiaülesannete kogumik