Urve Jõgi magistritöö teemaks oli “Digitaalsete bioloogia õppematerjalide analüüs lähtuvalt riiklikest õppekavadest ja õpetajate vajadustest”, kirjutatakse haridustehnoloogia magistriõppe blogis. Töö raames analüüsiti üle 1100 bioloogia digitaalse õppematerjali ning viidi läbi küsitlus Eesti bioloogiaõpetajate seas.

Töö tulemused olid huvitavad ja mõtlemapanevad — olgugi, et õpetajad loovad digitaalseid õppematerjale üha enam, toimub see tavaliselt siiski mõne välise motivaatori toel. Õpetajate tehnilised teadmised digitaalsete õppematerjalide loomiseks on sageli üsna piiratud, mistõttu luuakse kõige enam esitlusi. Loodusainetes on samas suurem vajadus katsete, simulatsioonide ja teiste interaktiivsete õppematerjalide järele. Kolmandaks on oluline teadvustada, et haridustehnoloogi roll õpetajate aitamisel ja suunamisel peab muutuma koolides tähtsamaks.

Haridustehnoloogia magistriõpe avati Tallinna Ülikoolis 2010. aastal. Õppekava on suunatud spetsialistide koolitamiseks üldhariduskoolidele, kõrgkoolidele, kutseõppeasutustele, koolitusfirmadele ning teistele e-õppega tegelevatele organisatsioonidele. Hetkel õpib õppekaval 36 magistranti, kellest suur osa on üldhariduskoolides töötavad staažikad tegevõpetajad ja haridustehnoloogid. Uus rühm haridustehnoloogia magistrante võetakse vastu käesoleval suvel.

Urve Jõgi oma tööd kaitsmas. Foto: TLÜ Informaatika Instituut

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul nõustus Rakvere linnavolikogu oma eilsel istungil linnavalitsuse ettepanekuga, mille kohaselt on alates alanud aastast Rakvere kõrgharidusega lasteaiaõpetajate ning linna muusikakooli ja spordikooli pedagoogide-treenerite töötasu alammääraks 715 eurot nagu ka riigieelarvest oma palgaraha saavatel üldhariduskoolide õpetajatel.

“Erinevalt kooliõpetajatest ei laiene lasteaednikele ja huvikoolidele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärad, vaid neile maksab töötasu kohalik omavalitsus vastavalt võimalustele. See on kaasa toonud väga suured, enam kui paarisaja euro suurused palgaerinevused Eesti erinevate omavalitsuste võrdluses.”

Eelarvesse on täiendavalt vaja ligikaudu 215 tuhat eurot, mis loodetakse katta maksude, täiendavate laekumiste ja eelarve kokkuhoiu kaudu.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Tartus tõuseb kõigi õpetajate palk
• Õpetajate palga alammäärad tõusevad
• Maagümnaasiumi pidamine läheb üha kallimaks
• Õpetajate palgatõus tekitab koolijuhtide seas endiselt küsimusi

Pühapäeva tasub tulla juba hommikul koos väiksemate pereliikmetega vastlaliugu laskma. Kuie koolis saab mängida vanu laulumänge ja meisterdada tuulejänest; taludes näeb linatöid ja vastlamaiustuste valmistamist, Lau külapoes meisterdatakse karnevalimaske. Teisipäeval saab taludes meisterdada ja kelgumäel lustida alates kella 15:00, kell 18:00 algab Kolu kõrtsis 1930. a stiilis vastlakarneval ajastukohase eeskavaga.

2. veebruaril tähistame Eesti Vabaõhumuuseumis küünlapäeva.

Sepa talus õpetatakse lambarasvast küünalde valmistamist.

Kuie kooli klassitoas on üles seatud väljapanek erinevatest küünlahoidjatest. Pead saab murda valguse ja valgusallikatega seotud vanu mõistatusi lahendades. Köögipoolel võib näha, kuidas töötab petrooliumilamp ja kuidas põletada peergu.

Härjapea talus tehakse tavanditoitu ja antakse maitsta punast jooki.

Lau külapoes on müügil 1930. aastate küünlajalgade koopiad, mõnusad maiustused, naistepuna ja paljud muudki põnevat.

Kolu kõrts pakub head-paremat kehakinnituseks.

Sissepääs tavapiletiga.

Summa jagatakse projektikonkursi käigus laagrikorraldajate vahel vastavalt esitatud taotlustele. Projektlaagrite taotluste esitamise tähtaeg on 1. veebruar, teatab Eesti Noorsootöö Keskus.

2012. aastal toetati riiklikust programmist 24 püsilaagrit ja 62 projektlaagrit, mis võimaldas eelmisel aastal laagritegevustes osaleda rohkem kui 28 tuhandel noorel.  

Noorsootöö seaduse kohaselt tegutseb püsilaager haridus- ja teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusloa alusel ning projektlaager kohaliku omavalitsuse (mille territooriumil laager toimub) poolt väljastatud loa alusel. Mõlema laagri puhul peab vahetuse kestvuseks olema vähemalt kuus ööpäeva ning laagris peavad noortega töötama vastava kvalifikatsiooniga laagrijuhataja ja -kasvatajad. Püsilaager tegutseb kokku üle 60 päeva aastas ning projektlaager alla 60 päeva aastas.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2013“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.

Noortelaagrite kodulehekülg: www.noortelaagrid.edu.ee

Kaksteist aastat Harjumaal Viimsi kooli direktorina töötanud Leelo Tiisvelti sõnul ei tähenda kujundav hindamine siiski hinnete ajastu lõppu, kirjutab Tartu Postimees. "Mina pooldan sellist kujundavat hindamist, mis lõpeb hinde panemisega, ning õppekava järgi ei olegi muud võimalust. Aga küsimus on selles, kuidas selle hindeni jõutakse," selgitas Tiisvelt, kes on kujundava hindamise üks suuremaid spetsialiste Eestis.

Just täna alustavad Tiisvelt ja tema koolitusfirma Uus Kool Tartus suveni kestvat kujundava hindamise kursust, milles osaleb igast Tartu koolist kaks õpetajat. Koolitusel õpitakse strateegiaid, mida kohe ka koolitundides katsetatakse. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Samal teemal:

• Kujundavat hindamist õpitakse meeskonniti
• Õpilased tahavad loovainete hinded kaotada
• Kujundav hindamine kui võimalus

Kuritegudega jätkasid 15,5 protsenti valimis olnud neidudest. Vähemalt ühe varavastase õigusrikkumise panid pärast erikooli toime lausa 68 protsenti tüdrukutest.

Sisekaitseakadeemia korrakaitse õppetooli assistent Enn Kooskora jõudis magistritöös järeldusele, et Kaagvere erikoolis aastatel 1995–2004 õppinud tütarlapsed saavad pärast erikooli resotsialiseerumisega hakkama rahuldaval määral. Hinnangu andmisel lähtus magistritöö autor neidude resotsialiseerumise lähtepositsioonist ehk teisisõnu nende lapsepõlvest .

Algab hulkumisega
„Kui hinnata täiskasvanueas tütarlapsi skaalas “võitjad-kaotajad“, on kindlasti tegemist valdavalt „kaotajatega“. Võib välja tuua väite, et kui lapsepõlves jäetakse laps ilma kasvatusest, hoolitsusest, armastusest, tähelepanust, sotsiaalsetest oskustest, siis hilisemal eluperioodil on neid väga raske, kui mitte võimatu omandada ja teistega võrdväärselt ühiskonnas eksisteerida,“ võttis Kooskora kokku uurimuse põhijäreldused.

Foto: Stockvault
Hulkumine ja sellega kaasnev koolikohustuse mittetäitmine on enamikel juhtudel kriminaalse käitumise ja kriminaalse karjääri alguseks. Hulkumist ja pisivarguseid võimendavad mitteterviklik perekond ja seal valitsevad keerulised suhted ning perevägivald. Samuti võib olla kriminaalse karjääri tekkepõhjuseks vanemliku armastuse ja hoolitsuse puudumine. Kuritegelikule käitumisele avaldab veel olulist mõju haridus, kutseoskused ja majanduslik toimetulek. Samas ei avalda tütarlaste halvale teele sattumisele mingit mõju nende perekonnaseis.

Sekkumisprogramm ja tugiisikud
Uuringu tulemuste kohaselt tuleks erikooli lõpetanud tütarlaste paremaks resotsialiseerimiseks näiteks juba erikooli paigutamisel, koostada tütarlapsele laiaulatuslik sekkumisprogramm, leida neidudele vabatahtlikke tugiisikuid, kaaluda tütarlastele kutseõppe omandamise võimalust juba erikoolis õppimise ajal, leida neile rohkem aktiivset tegevust ning samuti tuleks kooli tingimustes eraldi hoida pisirikkumisi ja juba kuriteo toime pannud tütarlapsi.

Sisekaitseakadeemia magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Kaagvere erikooli lõpetanud tütarlaste kriminaalne karjäär ja resotsialiseerumist mõjutavad tegurid ning teha ettepanekuid paremaks ühiskonda sulandumiseks. Uurimustöö valimiks olid kõik Kaagvere erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud 240 tütarlast.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Ilmub kogumik erivajadustega õpilaste toimetulekuoskuste arendamiseks
• Kaagvere koolil pole mitme agressiivse lapse rahustamiseks plaani
• Ele Mälk: ühe tööotsimise lugu: päev Kaagvere erikoolis

Koolidega ühinesid mõlemad toitlustajad OÜ ReMa Köök ja OÜ Triinu Äri ning alates tänasest on kõigil linna koolilastel võimalus alustada päeva sooja pudruportsjoniga.

"Valga linnavalitsusel on hea meel, et toitlustajad võtsid endale lisakohustuse, sest tänapäeva kiire elutempo juures on paljud pered unustanud hea hommikuse pudrusöömise kombe või sootuks hommikuse söömise," märkis Valga linna pressiesindaja.

Valga Vene gümnaasiumi lastele alustati hommikupudru pakkumist juba kolmapäeval. Putru sööma tuli ühtekokku 35 last.

Abilinnapea sõnul on õpetajate alampalgamäärad kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning mitte mingil juhul ei saa õpetajatele normkoormuse täitmisel maksta sellest madalamat töötasu. „See tähendab, et nooremõpetajate ja õpetajate palgad ei saa jääda alla 715 euro,“ märkis Kõlvart. „Tallinna linnavalitsus on alustanud õpetajate palgatõusu läbirääkimisi Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse, Tallinna Koolijuhtide Ühenduse ning Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liidu esindajatega. Varasematel aastatel toimunud läbirääkimiste tulemuseks on alati olnud Tallinna õpetajatele soodsamad palgatingimused ning sama eesmärk on läbirääkimistel ka sel aastal.“

17. jaanuaril toimus esimene läbirääkimiste voor, kus linnavalitsus kuulas ära ja võttis teadmiseks õpetajate esindusorganisatsioonide ettepanekud. Lepiti kokku, et läbirääkimised jätkuvad, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud määruse „2013. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord“, sest sellest oleneb, kui palju on üht või teist palgaastet võimalik tõsta.

Kõlvarti sõnul püüab Tallinn leida võimalusi ka riigi poolt palgatõusuta jäävate vanempedagoogide ja pedagoog-metoodikutele palgatõusu võimaldamiseks. "Selle ulatus selgub läbirääkimiste käigus,“ ütles ta.

Allikas: BNS
Samal teemal:

• Tartus tõuseb kõigi õpetajate palk
• Õpetajate palga alammäärad tõusevad
• Maagümnaasiumi pidamine läheb üha kallimaks
• Õpetajate palgatõus tekitab koolijuhtide seas endiselt küsimusi

“Oleme arvestanud, et ranitsatoetuse taastame sel aastal summas 100 eurot 1. klassi õpilase kohta. Selleks peab laps ja üks vanem olema kantud Kuressaare elanikeregistrisse jooksva aasta 1. jaanuarist,“ ütles abilinnapea Tiina Talvi.

Viimati maksti Kuressaares ranitsatoetust enne majanduslangust aastal 2008 ja see oli 3000 krooni ühe lapse kohta.

Allikas: BNS