"Selle juures on probleemne just asjaolu, et siin poleks põhjus mitte õppurite laiskuses, vaid selles, et ei õpilased, õpetajad ega isegi ametnikud oska täna päris täpselt arvata, mida uus eksam endast kujutab," ütles Hirv ERR Uudistele.

Teisalt on Hirve sõnul küsimus ka selles, millist muudatust eksami muutmise ja künnise tõstmisega üleüldse taotletakse. "Kui muudatus kujutab lõpuks endast seda, et eksam muutub lihtsamaks ja seepärast ka künnis kõrgemaks, oleks tegemist mõttetusega," arvas Hirv.

Hirv lausus, et praegu on õpilasesinduste liit seisukohal, et 2014. aastal peaks kehtima jääma 20-punktiline künnis ning kui uus eksamisüsteem on juba rakendunud, selle tulemuslikkust, sooritatavust ja võimet mõõta soovitud pädevusi on analüüsitud, võib künnise tõstmise uuesti arutelu alla võtta.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Eksami ettevalmistamisel on oluline meeskonnatöö
• Õpetajate Leht: stopp 50 punkti künnisele riigieksamil!
• Tagasivaatavalt 2012. aasta riigieksamite tulemustest

Minecraft on oma välja laskmisest alates (2011 november) saanud väga populaarseks mänguks, millel on üle 40 miljoni registreeritud kasutaja ja mida on müüdud 17.5 miljonit eksemplari üle kogu maailma. Kolmemõõtmeline mäng nõuab mängijalt loovate lahenduste pakkumist keerulistes ehitustingimustes. Idee on väga lihtne - plokke ladudes saab ehitada kõike, mida suudad kujutleda.

“See on nende maailm ja nad naudivad seda,” ütleb Viktor Rydbergi kooli õpetaja Monica Ekman. “Nad õpivad linna planeerimist ja kujundamist, keskkonnaalaste tegurite mõjusid, ideede lõpuleviimist ja isegi oma tuleviku planeerimist.”  

Umbes 180 õpilast osalevad tundides, mis õpetavad virtuaalse maailma ehitamist koos elektriühenduse, veevõrgu ja kõige muu seonduvaga.

“Poisid teadsid mängust palju juba varem, tüdrukutele valmistas aga loomine ja ehitamine suurt rõõmu - see ei erinegi nii palju käsitööst või tööõpetusest,” ütles Ekman.

Õpilastele on ebatraditsiooniline õppemeetod meelt mööda, sest see võimaldab mõista asjade toimimist läbi reaalse ehitamise ja katsetamise.

Mõte ise sündis koolidele suunatud riiklikust võistlusest nimega “Tuleviku linn” ("Future City"), kuhu oodati ettepanekuid parema tuleviku loomiseks. Viktor Rydbergi kooli õpetajad viisid asja veidi kaugemale ja muutsid Minecrafti kohustuslikuks.

Kuigi Ekmani sõnul ei kiitnud kõik lapsevanemad ideed esialgu heaks, uskus ta, et kool jätkab mängu kasutamist õppevahendina. “See on olnud suur õnnestumine ja me plaanime seda kindlasti korrata,” ütles ta, lisades et see on tore õppimisviis ja hea võimalus õpilastele millegi saavutamiseks.

 Refereeritud: The Local

„Mehhatroonika ja robootika“ valikkursuse õpetajakoolituse I osa toimub 2.-3. veebruaril 2013.
Õpetajakoolituse eesmärgiks on tutvustada "Mehhatroonika ja robootika" gümnaasiumi valikkursust, mis avaneb 2013 aasta jaanuaris. Koolitus koosneb neljast eraldiseisvast moodulist kogumahuga 80 akadeemilist tundi.  I ja II mooduli eest väljastab tunnistuse Tartu Ülikool, III ja IV mooduli eest väljastab tunnistuse Tallinna Tehnikaülikool.

Registreerimine ja lisainfo aadressil www.eformular.com/robootika/robmeh.html

Foto: Valga gümnaasium

Samal teemal:

• Terevisiooni stuudios peeti robootikatundi
• Robootikavaimustus on loomulik nähtus

Sellest sügisest ei avata Valga Vene gümnaasiumis enam kümnendaid klasse ja kolme aasta pärast jääb Valgas tegutsema ainult Vene põhikool - nii otsustas Valga linnavolikogu reedel vaid mõni tund enne haridusministeeriumis toimunud kohtumist, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Valgas on see koolireformi teine etapp - klassikaline gümnaasium tegutseb siin juba pool aastat. Valga Vene gümnaasiumi 400 õpilasest käib gümnaasiumiklassides vaid üle 60, lähiaastail väheneks nende arv veelgi.

"On väga raske pakkuda venekeelses gümnaasiumis kõiki neid valikuid, mis on Valga gümnaasiumis," ütles Valga linnapea Kalev Härk.

Samal teemal:

• Valgas avatakse riigigümnaasium hiljemalt 2015. aastal

Erilist lähenemist vajavate õpilaste hulk suureneb Eesti koolides pidevalt - Eestis pole ühtegi suurt ega väikest kooli, kus ei õpiks hariduslike erivajadustega lapsi, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Oru kooli õpetaja Karin Kaljuvere sõnul on põhiline on see, et mitte kellegil ei tohiks tunnis igav hakata ja kõik, mis õppekava ette näeb, peab saama õpetatud. Haapsalu linna algkoolis on erivajadustega lastele eraldi klassid, kooli 240-st õpilasest vajab õpiabi või tuge umbes kolmandik.
 
Haapsalu kolledži kursuse lõpetas ligi 40 õpetajat, ent kuna erivajadusega lapsi on palju, siis võib kursus olla ka edaspidi menukas.

Samal teemal:

• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi
• Riskilaste probleemide ennetamiseks käivitub rahvusvaheline toetuskava
• Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele

Mänguga saate tutvuda siin.

Mitmed uuringud on näidanud, et tarbijate teadmised on üsna kesised. Samuti on tavatarbijal seaduste rägastikust vajalikku infot  liialt keeruline ja aeganõudev leida. Sageli ei tea ostjad, millised on nende õigused näiteks juhul, kui on ostetud puudusega toode või kui kaupmees keeldub probleemi lahendamast. See tingis ka vajaduse mängu järele.

Mängu teemavaldkond on lai, hõlmates reisimist, rahaasju, märgistust, ohutust, reklaami, kindlustust ja muud. Küsimused on jaotatud kolme raskusastmesse: kerge, keskmine ja raske. Iga küsimuse juures on vastusevariandid, mille hulgast mängija teeb oma valiku. Õige vastuse korral on vastavalt valitud raskusastmele võimalik teenida kas 10, 20 või 30 punkti. Küsimuste vahel saab mängija lisaks kasulikke näpunäiteid.

Mitmetasemeline mäng peaks sobima nii põhikooli viimasele astmele kui ka täiskasvanutele. Mängida saab nii üksi kui ka mitmekesi ning õpetajatele annab see võimaluse tarbimisteemalisi tunde mitmekesistada.

Tarbimiskeskkond areneb kiiresti: turule tulevad uued tooted ja teenused. Seetõttu on mängu arendatud nii, et tarbijakaitseamet saab sinna lisada uusi küsimusi-vastuseid ja näpunäiteid, et anda operatiivset infot ja aidata mängust saadud teadmisi kasutades võtta vastu teadlikke tarbimisotsuseid.

Heal tasemel teadmiste ja hea õnne korral on võimalik võita ka meeneid.
Head mängimist!

Allikas: Tarbijakaitseameti pressiteade

"Praegu mõtlen, et miks seda ema ei aita keegi, kuigi keeruliste lastega tegelemiseks on tervishoiu-, sotsiaal-, politsei- ja haridussüsteem ning igasugused seadused," ütleb Kallavus Tartu Postimehele.

Psüühiliste erivajadustega lapsi, sealhulgas ka väga keerulise loomuga autiste ja Aspergeri sündroomiga lapsi, tavakooli programmi järgi õpetava ligi 260 õpilasega Masingu kooli juhil on ka vastus olemas. "Meie lastega tegeleb tohutult palju täiskasvanuid, nad kõik annavad endast parima, aga häda on selles, et puudub koostöö," vastab direktor. "See on meie põhjamaine individualism, igaüks nokitseb omaette, meid liidab vaid suur häda ja ühine vaenlane." Lugu Tiina Kallavusest loe edasi juba Tartu Postimehest.

Samal teemal:

• Õpetajad õppisid taltsutamise nippe
• Emma Moat: laps tuleb õpetada oma viha turvaliselt väljendama
• Mänguteraapiaga viha vastu

Samaks ajaks peavad oma valiku tegema ka kutseõppeasutuste õpilased, kes soovivad riigieksameid sooritada, ning need gümnaasiumi lõpetanud, kes soovivad oma eksamitulemusi parandada, teatab Sihtasutus Innove. Varemlõpetanud saavad riigieksamitele registreeruda riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel või täites avalduse, mille vormi leiab SA Innove kodulehelt http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamile-varemlopetanuna.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid. Eesti õppekeelega koolides on kohustuslik eesti keele riigieksam (kirjand), vene või muu õppekeelega koolides eesti keele kui teise keele eksam. Ülejäänud riigieksamid saab õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel (vene õppekeelega koolis/klassis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena), bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.

Foto: Stockvault

Õpilane, kes sooritab sel aastal riigieksami mitterahuldavalt või puudub valitud eksamilt, saab korduseksami teha juba 2013. aasta suvel. Korduseksamid toimuvad 23. juulist 8. augustini. Täpsema korduseksamile registreerimise aja ja korra teavitame kevadel.

Võõrkeele riigieksami asemel aktsepteeritakse 2013. aastal ka mitut erinevat rahvusvahelist keeleeksamit, lisaks on abiturientidel võimalik sooritada SA Innove poolt korraldatavaid rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelte eksameid. Täpsem info  SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/riigieksamid/keeleeksam-2013-aastal.

2013. aasta riigieksamid algavad 22. aprillil eesti keele kui teise keele kirjaliku osaga ning lõpevad 14. juunil füüsika riigieksami lisaeksamiga. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad alates 20. juunist riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Samal teemal:

• Tagasivaatavalt 2012. aasta riigieksamite tulemustest
• Eksami ettevalmistamisel on oluline meeskonnatöö
• Riigieksamid - stabiilsus saabunud, muutused tulekul

Konkursi info:
Organisaatorid: Tallinna Linnamäe vene lütseum (ajalooõpetaja Margarita Rimša), Kohtla-Järve ühisgümnaasium (ajalooõpetaja Julia Smirnova)
Projekti toetajad: haridus-ja teadusministeerium, Eesti Ajaloomuuseum, kirjastus Avita, kirjastus Koolibri, Olde Hansa, Apollo  raamatukauplus, Eesti Ajalooõpetajate Selts.
Põhiõppeaine: ajalugu
Projekti teemaga seotud õppeained: arvutiõpetus, kunst, geograafia, kirjandus.
Õpilaste vanus: 5.-9. klass
Projekti tüüp: informatiivne, loominguline, praktiline
Projekti eesmärk: oma kodukoha tundma õppimine,  ajaloo vastu huvi arendamine
Projekti ülesanded:
   - tänapäeva Interneti võimaluste kasutamine ning uute mudelite loomine õpetaja ja õpilase suhetes
   - Informatsiooni vahetus erinevate Eesti maakondade õpilaste seas
   - aidata teistel  õpilastel teha virtuaalset reisi mööda Eestimaad
Projekti käik
1. etapp
Registreerimine elektroonilises vormis, rühmade tutvustus.
Enda tutvustamine (1 õpilane või meeskond kahest inimesest) blogis
2. etapp
Põhietapp. Ülesannete täitmine blogis “Ajalugu meie ümber”. Konkursi ülesanded  tuleb täita järgmises jarjekorras:
- Virtuaalne reisimine mööda Eesti ajaloolisi kohti
Tuleb teha slideshow, milles on esitatud teie asukoha ajaloolised kohad
- Ajalooline kartograaf
Kaardi koostamine (kus on näidatud ajaloolised paigad või vaatamisväärsused)
- Ajalooline foto
Osavõtjad pidid  kirjutama ühest  ajaloosündmusest, mis on ajaloolisel fotol.
- Intervjuu "Enne sinu sündimist"
Võistkonnad peavad esitama 10 küsimust kellelegi kohalikest elanikest, saamaks teada, missugune elu oli enne nende sündi.
- Ajalooline orienteerumine
Ekskursiooni marsruudi koostamine.
Iga ülesanne täitmiseks on antud 10-15 päeva (sõltub raskuse astmest)
3. etapp
Kahekümne parima osaleja (+õpetajad) kokkusaamine Tallinna ajaloomuuseumis. Auhindamine. Pidulik lõuna (Olde Hansas, tasuta) ja ajalooline mäng vanalinnas.
Vajalikud seadmed:
Arvutite ja internetiühenduse olemasolu
Projekti väljund:
Kollektiivse blogi tegemine    http://ajalugu2013.blogspot.com/
Registreerimine: 21.01.2013- 15.02.2013 siin
Projekti töögraafik: 15.02.2013- 15.05.2013
Tulemuste tabel: siin

Vaata venekeelseid tingimusi siit.
Lisainfo:
Margarita Rimša ritari68@gmail.com   55528149
Julia Smirnova - 227.julia@gmail.com  55561702

Kõik seminaril üles astunud esinejad tõdesid, et olgu e-raamatuga kuidas on, aga paberraamat ei kao kuskile. „Siin seminaril öeldi enne, et raamatut peab olema lihtne kasutada. Ma tahaksin näha inimest, kes ei oska kasutada paberraamatut. Paberraamat on nii lihtne, et kõik saavad sellest aru,“ märkis gümnaasiumiõpilane ja Eesti noor romaanikirjanik Airika Harrik, kes oma sõnul naudib raamatu lõhna ja raamatu füüsiliselt käes hoidmist.

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel rõhutas, et formaat formaadiks, aga kõige olulisem on see, et üldse loetakse. „Ei peaks arutama, mis kujul see raamat peab olema, vaid tekkima peab raamatu lugemise harjumus, lugemisest peab olema mõnu.“

Neljapäevane paneeldiskussioon e-raamatute teemal. Vasakult Mart Jagomägi, Indrek Hargla, Asta Trummel, Airika Harrik ja Yrjo Ojasaar. Foto: Merje Pors

E-raamatud ja lugemuse kasv
E-kirjastamise mudeleid tutvustanud publification.com kaasasutaja Yrjö Ojasaar rääkis e-raamatute võidukäigust Ameerika Ühendriikide näitel ning tõdes, et tänu e-raamatutele on tunduvalt kasvanud lugemus noorte seas. „Ega lastel ei ole ju midagi Tolstoi vastu, aga kui sa annad talle 400-leheküljelise telliskivi kätte, siis see ei tundu eriti sexy. E-raamatu puhul laps ei tea, mitu lehekülge see raamat on. Hakkab lugema ja võib-olla talle meeldibki?“ naljatas Ojasaar.

Tema andmetel müüakse Amazonis alates 2011. aasta keskpaigast rohkem e-raamatuid kui paberraamatuid ning kogu Ameerika Ühendriikide turust moodustavad e-raamatud juba 25%.

Eestis jagame kulusid

Eestis on e-raamatute osa kogu raamatuturust siiski veel kaduvväike. "Eestis pole e-raamatute puhul küsimus selles, kuidas tulusid jagada, vaid kuidas kulusid ära jagada," märkis kirjastuse Ilmamaa direktor Mart Jagomägi. Tema sõnul on paberraamatust e-raamatu tegemise kulud nii suured, et mingist kasumlikkusest e-raamatu puhul tänasel päeval rääkida ei saa.

Yrjo Ojasaar toonitas seminari lõpus, et me ei peakski valima e-raamatu ja paberraamatu vahel nagu me ei pea valima ka selle vahel, kas kasutame elektrit või küünlaid. Olenevalt vajadusest ja soovist saame teha mõlemat.

Neljapäeval peeti Tallinnas Rahvusraamatukogus seminari "Sõnakunst ja e-vabadus: autorikaitsest vabakasutuseni", kus kõneldi autoriõigusest ja teoste vabakasutusest digitaalses keskkonnas.

Samal teemal:

• E-raamatute laenutamisel astutakse esimesi samme