Stipendiumid jagati korraldajate teatel välja viies kategoorias. Igas kategoorias valis žürii välja viis laureaati, kellest parimaid premeeriti peaauhinna - tiitli ja 600 euroga. Lisaks peavõitudele jagati igas kategoorias välja ka neli 450-eurost stipendiumi. Tulevikutalent 2012 stipendiumifond on 12 000 eurot.

Kategoorias sport ja tervis võitis peastipendiumi rahvusvahelistel spordivõistlustel Eestit tublilt esindanud Jüri-Mikk Udam Tallinna Reaalkoolist. Teaduse kategoorias pälvis tulevikutalendi tiitli Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Gerda Nelis oma keskkonnaalaste uurimistööde eest. Muusika, kultuuri ja kunsti kategooria tulevikutalendi tiitel omistati Tallinna muusikakeskkooli õpilasele Heldur Harry Põldale.

Humanitaarainete valdkonnas sai peavõidu lootusandev kirjanik Mirjam Leesalu Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist. Ühiskondlike tegevuste kategoorias osutus žürii hinnangul parimaks Kauri-Romet Aadamsoo Pelgulinna gümnaasiumist, kelle algatusel on valminud noori kõnetav koolivägivalda lahkav film.

Žüriisse kuulusid esimees Ivo Linna, laulja ja näitleja Janika Sillamaa, kirjanik Margus Karu, Ahhaa keskuse juht Andres Juur, näitleja ja tervisespordientusiast Veikko Täär, Aasta Suurpere tiitliga pärjatud pereema ja ettevõtja Merle Laidro ning stipendiumi väljaandja Maxima Eesti esindaja Ty Lehtmäe.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Õpilased saavad taotleda tulevikutalendi stipendiumi

„Kontrollimisel selgus, et 59 pedagoogist kolmel puudus nõuetekohane kvalifikatsioon,” lausus haridusministeeriumi avalike suhete konsultant Asso Ladva. Seepärast tuligi koolitusloa taotlusele eitav vastus. Vastavalt erakooliseadusele peab kooli pidaja kinnitama, et kõik õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele.

Tallinna linnavolikogu asutatud Tallinna Vene Lütseumi SA esitas kevadel haridusministeeriumile koolitusloa taotluse sooviga sügisest senise linnakooli asemel anda tasuta venekeelset üldharidust erakoolis.

Praeguse Tallinna Linnamäe vene lütseumi asemel loodav erakool pääseks gümnaasiumiosas eestikeelsele õppele üleminekust.

Sihtasutusele jääb õigus esitada uus taotlus koolitusloa saamiseks või käskkiri kuu aja jooksul kohtus vaidlustada.

Sihtasutuse nõukogu liikme, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tuleb esmalt otsust analüüsida.

Allikas: BNS

Koolitused "Euroopa Liidu poliitiline ja finantstulevik" toimuvad nii Tallinnas kui Tartus. Mõlemal päeval astuvad üles oma ala tunnustatud eksperdid ja spetsialistid, kes jagavad uusimaid teadmisi nii Euroopa Liidu poliitiliste arengute kui ka finantsküsimuste kohta.

Tallinn: 21.november 2012, Tondi 55 – 212, kell 14.00 - 17.30.
Tartus: 23.november 2012, Lossi 36-306,  kell 14.00 - 17.30.
Euroopa Liidu poliitiliste teemade üle arutlevad:
Ahto Lobjakas (Eesti Välispooliitika instituut, analüütik)
Paavo Palk (Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, poliitikaosakonna juhataja)
Euroopa Liidu finantsteemadel jagavad oma mõtteid:
Prof. Raul Eamets (Tartu Ülikool, makroökonoomika professor)
Martin Põder (rahandusministeerium, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja) (Tallinnas) või Andres Kuningas (rahandusministeerium, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik) (Tartus).

Foto: Flickr
Võimalike sisuliste küsimuste korral võite julgelt pöörduda: Dr. Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Euroopa kolledži direktor, kristiina.tonnisson@ut.ee, tel: 7376372. Võimalike korralduslike küsimustega pöörduda: Oliivia Võrk, Tartu Ülikooli Euroopa kolledži assistent, oliivia@ut.ee

Teavet õppimisvõimaluste kohta jagasid Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Viljandimaa Rajaleidja Keskus, teatab Viljandi gümnaasium.

Nädal jätkub homme nn ülikoolide päevaga, mil Tallinna ja Tartu ülikoolid teevad seminare ning jagavad infotunnis teavet. Kolmapäeva teemaks on välismaised õppimisvõimalused, kusjuures oma kogemusi jagavad ka juba seal õppinud noored. Nädal lõppeb neljapäeval töövarjupäevaga, mil gümnaasiumiõpilased saavad võimaluse jälgida neid huvitava eriala inimesi nende igapäevatöö juures.

Viljandi gümnaasiumi õppenõustaja-karjäärikoordinaatori Raili Toikka-Tamme sõnul korraldati karjäärinädal koolis just praegu ja antud moel just seetõttu, et nüüd on õppeaasta hoo sisse saanud, samas pole veel jõulud ja riigieksamite valik käes, seega on noortel aega rohkem keskenduda sellele, mida nad teevad peale kooli lõpetamist. „Samuti on meie jaoks oluline, et noored saaksid teabe just siin, kohapeal kätte, kus neil on võimalus ka lisaks küsida ja erinevaid koole võrrelda,“ mainis karjäärikoordinaator.

Eeldame, et kool, kes ProgeTiigriga liitub, on valmis jagama oma kogemust programmeerimisõppest ka teiste koolide ning laiema avalikkusega. Täpse info pilootkooliks saamise kohta leiate siit.

Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehel on valminud ka ProgeTiigri pesa, kust leiate kogu info programmi kohta.

Kui teil on lisaküsimusi, siis saatke need Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse valdkonna juhi Ave Lauringsoni e-mailile ave.lauringson@tiigrihype.ee.

Samal teemal:

• ProgeTiiger valmistub hüppeks
• Tallinna koolis kasvavad noored Steve Jobsid
• ProgeTiigri toel saab targast kasutajast ka tark looja

Foto: Terje Lepp

„Õnnetus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt, kui kogemata mulgu leiab“.

Dmitri Harchenko humoorikas võtmes lahendatud tantsulavastus elustab vaataja silmis tuntuid ja vähemtuntuid lugusid folkloorist, aga ka õuduslugusid uudsemast rahvaloomingust. Kaasaegsele koreograafiale ja stseenidele 21. sajandi inimese igapäevasest elust lisanduvad semiootilised kujundid ja kergesti äratuntavad ebausu kujud, mis tihtipeale panevad inimest käituma mitteharjumuspäraselt. Visuaalset poolt toetavad videokujundus, elavas esituses löökpillimuusika ning keskaegse Hopneri maja ruumistik.  

„Kui proua silmapilk käsku ei täitnud, vedas ta tema karvupidi pakule, rõhus pahema käega pea maha ja võttis kirve paremasse kätte, tahtes naise elule otsa teha“.

„Pealt küll ilus ja sile, alt kore kui kärnkonn“ ehk meeskonda kuuluvad

Autor-lavastaja-koreograaf-kunstnik: Dmitri Harchenko

Videokujundaja: Einar Lints Valguskujundaja: Triin Hook

Muusik live-löökpillidel: Tõnu Tubli Tantsijad: Xenia Rudakova, Endro Roosimäe   

Etendused: 19., 21. detsember 19:00 Hopneri majas (Raekoja plats 18) ja 18.,19. jaanuar 19:00 Hopneri majas 

Pakume gruppidele võimaluse veeta üks ühine meeldiv aeg Tallinna Vanalinnas. Tallinna Tantsuteatri uuslavastus "Jõulud. Viimast korda" etendub ajaloohõngulises Hopneri majas. Grupi maksimaalne suurus 60 inimest ja grupisooduspilet 8 eurot/inimene vaid tellides.

Lisainfo lavastusest: www.tantsuteater.blogspot.com

heili/at/tantsuteater.ee

Eesti lapsed on interneti liigkasutamise osas Euroopas esikohal – 49% on enda puhul täheldanud vähemalt üht ülemäärasele kasutusele viitavat tunnust, selgub Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uuringust. Itaalias on see näitaja 17%, Euroopa keskmine on 28%. Samas ei leidu Eestis lapsi, kel esineks korraga kõik viis liigkasutusele osutavat märki.

Alternatiivsete huvide puudumine
“Eesti laste esikoht tuleneb eelkõige sellest, et 30% väidab end olevat netis surfanud ka siis, kui nad polegi sellest huvitatud,"  selgitas Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus.  "See võib viidata alternatiivsete tegevuste või huvide puudumisele. Samas on meie lastest iga viies püüdnud tagajärjetult piirata internetis veedetavat aega.”

Üldiselt saavad lapsed internetis hästi hakkama.  Ülemäärase netikasutuse ja selle negatiivsete tagajärgede risk on kõrgem hilisemas teismeeas ja psühholoogiliste probleemidega laste hulgas.

Projekt EU Kids Online uuris, kui tihti on 11-16-aastased enda puhul märganud interneti liigkasutamise märke, näiteks interneti pärast koolitööde tegematajätmist, vähest pere ja sõpradega suhtlemist või edutuid katseid oma internetikasutust vähendada. Kõige sagedamini tunnistavad lapsed, et nad on leidnud end internetis surfamas ka siis, kui nad tegelikult ei ole sellest huvitatud – seda väitis 42% Euroopa lastest.

Oluliselt vähem – 17% – on olnud interneti pärast söömata või magamata. Patoloogilise liigkasutamise risk ähvardab 1% Euroopa lastest. EU Kids Online’i andmetel esinevad ühel lapsel sajast kõik viis küsitluses mõõdetud interneti liigkasutuse tunnust. Lapsed, kes on enda puhul täheldanud mitut ülemäärase netikasutuse märki, kalduvad vastama, et neil on ka mitmeid psühholoogilisi ja emotsionaalseid probleeme.

Ole kursis
Interneti liigkasutamise vältimiseks soovitab EU Kids Online lastevanematel olla rohkem kursis laste internetitegevustega ja nendega sel teemal arutleda. Lapsevanemate toetusest liigkasutuse vähendamisel on eriti palju abi juhtudel, kui laps on kogenud internetis midagi ebameeldivat.
Rohkem infot: http://eukidsonline.ut.ee või www.eukidsonline.net.

Aruande „Excessive Internet Use among European Children“ (autorid David Smahel, Ellen Helsper, Lelia Green, Veronika Kalmus, Lukas Blinka ja Kjartan Ólafsson) täistekstiga saab tutvuda projekti EU Kids Online kodulehel.

Samal teemal:

• Internetiseadused- ja probleemid ning nende üle arutlemine koolitunnis
• Vestlusring: Internetiturvalisus
• Koolielu küsimustele vastas veebikonstaabel Andero Sepp

Tallinnas toimunud konverentsi korraldas Eesti Rahvusringhääling koos Eesti Teadusagentuuriga TeaMe programmi raames.

Hästikajastatud teadusuudised on hinnas kogu maailmas ning populaarsust koguvad kvaliteetsed teadussarjad, lapsi ja noori kaasavad tele- ja internetimängud. Konverents keskenduski headele teaduskajastustele, teaduse populariseerimise õnnestunud näidetele.

Ajakirjanik Priit Hõbemägi kõneles teemal „Ajaleht iPadis ehk PDF-ist multimeediani“. Hõbemägi arvates on iPad ideaalne vahend meediatarbijale. „Meediatarbimise all ei mõtle ma üksnes ajalehti, vaid ka e-õpikuid, millede valik ühel hetkel kindlasti suureneb,“ lausus ettekandja. Seni on siiski probleemne, kuidas e-õpikut koostada ja missugust platvormi koostamisel kasutada; kuidas teha nii, et platvormidest hoolimata õpikut  igas tahvelarvutis ka kasutada saaks. E-õpiku tegemine on väga töömahukas ja kui puudub kindlus selles suhtes, kas e-õpik läheb kaubaks või mitte (näiteks kasvõi segadus tavaraamatute ja e-raamatute käibemaksuga), siis pigem jäetakse praegu e-õpik kirjastuse poolt tegemata.

Esimene meie oma kodune ajakirjandusväljaanne, kes viis lehe ka tahvelarvutisse, oli Eesti Ekspress. „Algus oli õhinapõhine,“ meenutas Priit Hõbemägi. „Tuli kokku grupp inimesi, osteti viis iPadi ja jaotati ära, kes mida tegema hakkab. Töö kestis umbes pool aastat. Veendusime, et kõrgtehnoloogiliste lahenduste puhul on julge pealehakkamine pool võitu, kui suur firma seal taga on, polegi tähtis.“ 

Ajakirjanik rõhutas, et Ekspress iPadis ei ole sama mis Ekspress arvutis. iPadis on lugejatele mitmeid lisavõimalusi: kiire otsimisega vaadata, mis lehes üldse on, panna järjekordi vahele, kasutada mitmeid võimalusi piltide liigutamiseks jms. Põhiline uuendus on siiski multimeedia kasutamine: loo juurest saab käivitada video, graafikute lisamine jne.

Algul kasutati ajalehtedes multimeedia võimalusi hoogsalt, kus vähegi andis videot või muud vidinat lisada, seda ka tehti. „Ajapikku saia selgeks, et mida rohkem kellasid ja vilesid iPadis ajalehele külge paned, seda kallimaks see läheb. Aga tellijate-lugejate arv on ju ikka sama,“ tõi Hõbemägi välja tehnoloogiliste lahenduste varjupoole. See on ka põhjus, miks veel kaks aastat tagasi olid Eesti meediaväljaannete iPadi versioonid palju innovatiivsemad ja põnevamad kui praegu. Teatud mõttes pärsib ajalehe kasutamist iPadis ka tehnoloogia ülikiire areng – tänane tarkvara eilsega ei ühildu ja näiteks kaks aastat tagasi tehtud Eesti Ekspressi iPadis vaadata ei saa. 

Konverents „Teadmishimuline meedia“ keskenduski rohkem näitavale ja rääkivale meediale ning uue meedia võimalustele teadusuudiste kajastamisel. Arutleti ka, kuivõrd teadusmeedia on või peaks olema uuriv ajakirjandus. Päeva lõpus anti üle 2012. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad, vt Auhinnati parimaid teaduse populariseerijaid.

“Teadushimuline meedia” oli järjekorras viies teadusmeedia konverents. Varasematel aastatel on toimunud: „Mida?!“ (2011), “Teadusrikkuse levialas” (2010), “Bermuda kolmnurk” (2009), „Teadus – tumm või tummine?“ (2008).

Auhindadega tunnustatakse igal aastal parimaid avalikkusele teaduse tutvustajaid. Auhinda annavad koostöös välja haridus- ja teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Tänavu toimus tunnustamine seitsmendat korda.

Tiiu Silla nimelise elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Tullio Ilomets. Kõige laialdasemat tuntust on tema teadust populariseeriv tegevus pälvinud seoses TÜ ajaloo muuseumi loomisega ja selle arenguga silmapaistvaks teadusajaloo muuseumiks. Tullio Ilomets on teadusajaloo tutvustamise algataja, tema tegevuseks on olnud keemiliste uurimismeetodite ja nende tulemuste levitamine kunstiajalooliste ja eriti arheoloogiliste mälestusmärkide restaureerimise vallas.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia saatesari „Rakett69“, mille tootja on Vesilind OÜ. „Rakett69“ on võistlussaadete sari, mille eesmärk on populariseerida loodusteadusi ning tõsta noorte teadlikkust ja huvi õppida füüsikat, keemiat, bioloogiat. Saade annab televaatajaile haaravas, meelelahutuslikus vormis võimaluse kaasa mõelda, õppida või värskendada oma seniseid teadmisi.

Parima tegevuse või tegevuste sarjana teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel auhinnati TTÜ Virumaa kolledži tegevust, et näidata, et tehnika on lahe! Viimase viie aasta jooksul on kolledžist kujunenud teaduse ja tehnika populariseerimise keskus kooliõpilaste ja muu elanikkonna hulgas Ida-Virumaal. Ellu on viidud tehnikat ja teadust populariseerivaid projekte, töötavad huviklubid, koolivaheaegadel viiakse läbi ülipopulaarseid kevad- ja sügislaagreid 5.–9. klassi õpilastele.

Peapreemia teaduse ja tehnoloogia populariseerimise valdkonnas trükisõna abil sai Tuul Sepp lasteraamatu eest „Putukad õhus, maas ja vees“ ning lindude elu käsitleva artikliseeria eest ajakirjas Eesti Loodus. Lasteraamat putukatest on suunatud 8–12-aastastele lastele, kuid on kirjutatud piisavalt lihtsalt, et olla arusaadav ja põnev ka lasteaialastele, ning piisavalt huvitavalt ja sisukalt, et pakkuda uusi teadmisi ja avastusrõõmu täiskasvanulegi. Artikliseeriat lindude elust iseloomustab hea stiil, vaimukas sõnakasutus ning sisuline terviklikkus.

Parima teadust ja tehnoloogiat populariseeriva teadlase, ajakirjaniku või õpetajana auhinnati 2012. aastal Kaido Reiveltit töö eest üldhariduskoolide õpilaste ja üliõpilaste seas. Kaido Reivelt on Tartu ülikooli loodus-ja tehnoloogiateaduskonna füüsika instituudi õppedirektor, kelle eestvedamisel on käivitatud arvukalt projekte. Alates 2004. aastast on ta juhtinud teadusbussi tegevusi, tema eestvedamisel on toimunud Eesti Füüsika Seltsi täppisteaduste suve- ja sügiskoolid, teaduslaagrid, Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad, Tähe perepäevad TÄPE.

Parima uue algatuse peapreemia pälvis koolinoorte teaduspõhine suvemalev Teadusmalev, mille juhendaja on Mart Noorma. Teadusmalev on klassikalisel suvemaleva formaadil põhinev töölaager, kus andekad noored said suvevaheajal osaleda teaduslabori töös ning said selle eest ka taskuraha. Esimene malevasuvi tõi kokku viis andekat õpilast, kes töötasid Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 projektis koos tudengisatelliidi programmi üliõpilastega Tartu observatooriumi teadlaste ja Tartu Ülikooli õppejõudude juhendamisel.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse projekt „Kujundava hindamise mõju motivatsioonile“ teostus koostöös SA Innove ja Euroopa Sotsiaalfondiga meetme “Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine” alameetme “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus” raames 2011.a. novembrist kuni 2012.a.maini.

Võiks ju arvata, et kõik teavad, et hindamine ja motivatsioon on omavahel tihedalt seotud, kuid igapäevane koolielu näitab pigem, et õpimotivatsioon (mida on hakatud ka eestipäraselt õpiõhinaks nimetama) koolis pigem hääbub kui saab väge juurde.  Käesoleva riikliku õppekava alusel on hea hääbumist takistada, sest õppekava võime lugeda ühiseks kokkuleppeks sellest, kuidas me käsitame õppimise ja kasvamise aluseid, õppimist ennast ja selle tagajärjel toimunu hindamist ja väärtustamist. Ja võib öelda, et RÕK sisaldab väga palju võimalusi õpiõhina loomiseks ja säilitamiseks.

Eesti keeles on hindamisel mitmeid tähendusvälju ja see, milline neist sobib kokku uue õppekavaga ning selles väljatoodud õpikäsitlusega, oli 80- tunnise koolituse põhiteema ja -ülesanne. Kuigi RÕK-is on kõrvuti nii kujundav (formative) kui kokkuvõttev (summative) hindamine, võib öelda, et just kujundav hindamine toetab õpilase õppimist ja õpetaja õpetamispraktika täiustumist, säilitades nii õpilase kui õpetaja motivatsiooni.

Projektikoolitustel osales 50 õpetajat enamikust Eesti maakondadest, kes omakorda moodustasid kujundava hindamise õpigruppe oma koolides.

Iga õpetaja ootab aega, kus ta kogeb, et õpilane on õpihuviline, tema motivatsioon säilib kaua aega ning õpilane on kasvades järjest enam suuteline ise vastutust võtma enda tegevuse ja arengu eest.  Nüüd, kus aeg ja võimalused selleks on käes, selgub, et õpetajal on raske lahti lasta kõikehõlmavast kohusetundest ja ainuvastutaja rollist. Koolitusel tuli palju tegelda osalejate hoiakutega ja nende alusel olevate uskumustega õppimisest ja muutumisest, inimese käitumisest ja olemisest, suhtlemise mõjust õppeprotsessi terviklikule käivitumisele.

Küsimused ja müüdid

Koolitusel said õpetajad leida palju praktilisi vastuseid küsimustele:
Mis eesmärgil õpetaja hindab ja kuidas see mõjutab õpilase ja õpetaja motivatsiooni? Mis on kokkuvõttev hindamine ja kujundav hindamine? Kas ja kuidas nad omavahel seotud on? Kas hindamine on õppimise algus- või lõpptegevus? Kuidas tunni kavandamisest algab hindamine? Millistel viisidel tehakse kokkuvõtvat hindamist? Millistel viisidel  korraldatakse kujundavat hindamist? Kes ja kuidas loob ja püstitab esmärke? Kuidas muutuda teadlikult õpetavaks inimeseks? Kuidas aidata õpilasel muutuda teadlikuks ja ennastjuhtivaks õppijaks? Milliste tegevuste saab õpetaja vastutust kujundava hindamise abil õpilasele anda ja ennast säästa? Millise autoriteedi saab endale kujundavat hindamist viljelev õpetaja? Kuidas õpetaja enda eneseaustust ja õpetajapädevust vääristab igapäevatööga õpilase õpimotivatsiooniga tegeldes.

Puutusime kokku ka juba tekkinud müütidega kujundavast hindamisest (n. et kujundav hindamine on see, kui ma kirjutan tunnistusele hinde asemel poolemeetriseid tagasisidesid; et õpitulemuste teatamine ongi kujundav hindamine; et peamine kujundava hindamise teostaja on õpetaja; et lapsevanem ei taha kujundavat hindamist ega saa sellest aru; et kujundav hindamine võtab palju lisaaega ja energiat). Kuid  mida enam kujunes osalejatel hindamise mõistele uus tähendusväli, seda selgemaks sai ka ettekujutus kujundava hindamise igapäevastest rakendusvõimalustest ja eelistest senise hindamispraktika ees.

Hoiakute muutmine

Koolitus oli üles ehitatud teo ja sõna kokkusobivuse printsiibil, ehk tegime seda, millest rääkisime ning osalejad said omal nahal kogeda kujundava hindamise võtteid, olemust ja mõju.

Osalejad said kujundavat hindamist ja motivatsiooni puudutavad materjalid ja kujundasid õpimapi oma enesearengu ja tegevuse toetuseks. Paljud käivitasid oma koolis õpigrupi kujundava hindamisega seotud teemade ja meetodite edasiarendamiseks. Samas tõdesid nad raskusi nende gruppide tegevuses, sest puuduvad oskused kolleegide uskumuste ja hoiakutega tegelemiseks. Hoiakute muutumine on aga kujundava hindamise rakendamisel tehnilistest oskustest tunduvalt olulisem. Seepärast pidasid koolitusgruppide liikmed tähtsaks, et kõik õpetajad saaksid mõtestada ja luua tähendusvälju riiklikus õppekavas leiduvatele mõistele: õppimine, aineülesed eesmärgid, pädevus, hindamine, kokkuvõttev hindamine, kujundav hindamine, õpilase kaasamine, eluhõlmavus ja elukestvus, õpetaja kui võtmeisik jpm.

Projekti kohta saab lisainformatsiooni meie kodulehelt www.ami.ee ning paneme sinna ka jooksvalt üles materjale õpetajatele inspiratsiooniks.

Kohtumiseni järgmistel koolitustel!

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus

Avatud Meele Instituut