“Õpetajakuuga liitudes näitavad koolid ja lasteaiad, et nad väärtustavad õpetajaid ning kutsuvad üles ka teisi üheskoos arutlema selle elukutse olulisuse üle," sõnas Hea õpetaja kuu projektijuht Siiri Evard pressiesindaja vahendusel. Tänavuse Hea õpetaja kuu märksõna on koostöö – seda õpetaja, õpilase, kooli, kogukonna ja ühiskonna vahel.
 
Hea õpetaja kuuga saab liituda veebilehel www.opetajakuu.ee, sisestades registreeruva asutuse kontaktandmed. Kõikidele liitunutele saadetakse Hea õpetaja kuu sümboolikaga meened ja kampaanias “Kiida õpetajat” osalemiseks vajalikud materjalid.
 
Õpetajakuu veebilehe vahendusel saab end kõigi Hea õpetaja kuu tegemistega kursis hoida ja registreerunutel on võimalik sündmuste kalendri kaudu teada anda, mis nende koolis põnevat toimub. Registreerunute vahel loositakse välja üllatusi ja iga kalendrisse kantud sündmus annab ühe loosipileti.
 
Traditsiooniliselt tähistatakse Hea õpetaja kuud oktoobris. Tänavune Hea õpetaja kuu on järjekorras juba neljas. 2011. aastal liitus õpetajakuuga 321 kooli ja lasteaeda üle Eesti.
 

Saar rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kui sulgemisteade kooli jõudis, oli see paljudele kohapeal elavatele ja õpetavatele inimestele emotsionaalselt väga raske, vahendab ERR Uudised.

"Mul on kahju, et me kaotame ja lõhume teadmise ja kogemuse, mis meil on kohapeal," nentis ta.

Saare sõnul on kooli õpilaste seas raskeid diabeedihaigeid, liigesehaiguste ja astma põdejaid ning ka psühhosomaatiliste häiretega lapsi, kellel on näiteks depressioon. Kui kool suletakse, lähevad lapsed tema sõnul kas tagasi kodukoha kooli, mõnda teise õpilaskoduga kooli või otsivad muid alternatiive - samas ei ole Eestis head õpilaskodude võrku ning Põhja-Eesti vanem oma last kergekäeliselt Lõuna-Eestisse kooli ei saada.

Samal teemal:

• Direktorid: internaatkoolide sulgemine ohustab laste haridusteed

„Tööriietes, kiivri ja hapnikumaskiga päästja võib väikelapses tõsist hirmu tekitada. Seetõttu on oluline, et laps teaks, et see „maskis olevus“ on talle appi tulnud ning et riiete ja varustuse all on tavaline inimene,“ vahendas päästeameti pressiesindaja Annika Koppel Pärnu Postimehele.

Päästjad selgitavad lastele ka seda, miks ei tohi end tulekahju korral peita, kuidas hoonest ohutult väljuda ning miks peab minema perega eelnevalt kokku lepitud kogunemiskohta ja kutsuma appi täiskasvanu.

Ministeeriumil on ülevaade valitud suundadest 80 gümnaasiumi põhjal, keda kevadel küsitleti. Kõige levinum oli reaalsuund, mida pakub 70 kooli, populaarsed olid veel loodus (36 kooli), humanitaarsuund (28), ettevõtlus ja majandus (17), sport 16 ja keeled 12 koolis, kirjutab leht.

"Lisaks sai ära nimetatud viipekeel, riigikaitse, ökoloogia, kartograafia ja kinnisvara planeerimine, keskkonnakaitse, Põhjamaade kultuurilugu, rõivadisain," sõnas minsiteeriumi pressiesindaja.

"Teadaolevalt pakutakse 10. klassidele enamasti ikka juba praegu võimalust õppida uue õppekava järgi," sõnas haridusministeeriumi üldhariduse osakonna asejuhataja Ain Tõnisson. Ta ütles, et ülevaade vastustest jättis mulje, et nagu ikka, on koolide jaoks klassikalised valikud reaal-, humanitaar-, sotsiaal- ja loodussuund, sinna juurde ka ettevõtlus ja majandus.

Uus riiklik sätestab õppekava täpsemad kriteeriumid õppesuundadele. Selle järgi peab igas õppesuunas olema rohkem kursusi kahest ainevaldkonnast.

Samuti peab igas gümnaasiumis sisaldama üks õppesuund mahukamalt sotsiaalaineid ja teine loodusaineid.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

Loe lisaks:

• Lähte gümnaasium lükkas käima spordiklassi

Festivali eel toimuvad Anne Noortekeskuse Multimeedialaboris töötoad ning saab ajada juttu professionaalsete filmitegijatega, mägib noortekeskus oma pressiteates. NAFF toimub Tartu linnas juba üheksandat korda, see on Lõuna-Eesti suurim amatöörfilmide festival.

"Festival on eriline just selle poolest, et see on suunatud noortele (vanusele 7-27) ja amatööridele, kellel ei ole enamasti võimalust oma kätetööd kuhugi konkursile saata," räägib festivali peakorraldaja Elge Aas. "Kindlasti on suur pluss ka, et noor näeb oma loomingut suurel ekraanil ning saab oma filmile vahetut tagasisidet."

NAFFist saavad osa võtta kõik kuni 27-aastased noored. Filmid peavad olema läbiva ideega, vaadatava kvaliteedi ning algus- ja lõputiitritega. Teistes keeltes filmidel peavad olema ka eestikeelsed subtiitrid. Filmi pikkus peab jääma ajavahemikku 1-30 minutit.

NAFF 2012 võistlusprogramm linastub sel aastal Tartu Loomemajanduskeskuses 26.-27. oktoobril. Viimasel võistluspäeval valib žürii välja parimad filmid, mille autorid saavad väärilised auhinnad.

Festivalile filmide saatmise kohta leiab rohkem Multimeedialabori blogist.

Loe lisaks:

• Noorel animaatoril kulus võidutöö tegemiseks 5 kg plastiliini

Värskelt avaldatud uuringus vaadeldakse statistilisi andmeid arvestades 18-24-aastaseid noori.

Enamikes Euroopa riikides on noored kõige haavatavamaks riskirühmaks tööturul. Noortel on vähe seadustatud võimalusi oma hääle kuuldavaks tegemiseks;  paljude noorte sotsiaalmajanduslik positsioon ühiskonnas on madal. Noorte sotsiaalse haavatavuse vähendamise kaudu ning  noorte osaluse ja ühiskondliku seotuse suurendamise teel loodetakse tõsta ühiskonna jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Euroopa noorte olukord 2010. aastal

Sotsiaalne kaasatus tähendab kõikide inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne. Üks olulisem sotsiaalset kaasatust takistav tegur on madal sissetulek ja sellest tulenev kõrge vaesusrisk.

Euroopa Liidus keskmiselt elab umbes kuuendik rahvastikust suhtelises vaesuses; alla 18-aastastest lastest ja 18-24-aastatest noortest on vaesusris¬kis ligikaudu viiendik. Eestis jääb vaesusriski määr EL-i keskmisest õige pisut madalamaks. Noorte vaesusrisk on madalaim Sloveenias, Küprosel, Tšehhi Vabariigis ja Maltal. Mõnevõrra üllatuslikult on kõige kõrgem noorte vaesuse määr Skandinaavia heaoluriikides – Taanis, Rootsis ja Soomes. See on seotud sellega, et Põhjamaades toimub noorte iseseisvumine ja perekonnast eraldi elama asumine üsna varakult, samas on noored seotud peamiselt õppimisega ning äsja tööturule astununa on nende sissetulekud ka keskmisest tunduvalt madalamad.
Kuni 18-aastaste laste seas on suhtelise vaesuse määr kõrgeim Rumeenias ja Lätis.

Töötus ikka probleem 

Üheks peamiseks sotsiaalset tõrjutust põhjustavaks riskifaktoriks peetakse töötust.
„Tänases Euroopas on tööpuudus üks olulisemaid sotsiaalseid probleeme, mis eriti tugevasti puudutab noori, kelle võimalused tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks on tunduvalt väiksemad võrreldes teiste vanusrühmadega. 2010. aastal oli EL-is töötu keskmiselt iga viies 15-24-aastane noor, neist omakorda iga neljas oli töötu olnud kauem kui 12 kuud; samas üldine töötuse määr jäi alla 10%,“ saab lugeda poliitikakokkuvõttest „Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepoliitika ja Eesti olukord Euroopa taustal“.

Kõrgeima noorte tööpuudusega riikideks on Hispaania, Läti, Leedu, Slovakkia, Kreeka ja Eesti, kus 15-24-aastastest on töötu enam kui iga kolmas ning kus enamvähem pooled töötutest noortest on pikaajalised töötud. Vaid ligikaudu kümnendik noortest on töötud Hollandis, Austrias ja Saksamaal. EL-i keskmisest madalam noorte töötuse määr on iseloomulik ka Maltale, Taanile, Sloveeniale, Luksemburgile, Küprosele, Tšehhi Vabariigile ja Suurbritanniale.

„Kui üldiselt leitakse, et haridus on parim kaitse töötuse vastu – mida kõrgem on inimese haridustase, seda väiksem on tema tõenäosus jääda töötuks, siis mitmed viimased Euroopa võrdlusuuringud on näidanud, et kõrghariduse kaitsev mõju on majanduskriisi ajal kõikides liikmesriikides vähenenud ning töötus võib tabada ka kõrgharidusega inimesi (nt Kreekas, Itaalias, Portugalis ja Hispaanias, aga ka Eestis, Leedus, Sloveenias ja Rumeenias) (Noored ja NEET-noored… 2012)“, kirjutatakse Praxise noorteseire uues poliitikaülevaates.

Poliitikaülevaade teeb kokkuvõtte, et Eesti noorte olukord Euroopa Liidu üldisel ja teiste liikmesriikide olukorra taustal sotsiaalse kaasatuse valdkonnas on suhteliselt keskpärane: „Eesti noorte vaesusrisk, materiaalse ilmajäetuse tase, tervishoiuteenustest loobuma pidanute osakaal ning tervikuna – summaarne sotsiaalse tõrjutuse risk on Euroopa Liidu keskmisest mõnevõrra väiksem. Siiski tuleb siinkohal silmas pidada, et nii noorte kui ka kuni 18-aastaste laste vaesuse ja tõrjutuse määr on üldisest tasemest kõrgemad, mis õigustab noorte käsitlemist omaette riskirühmana.“

Eesti noorte teravaimaks probleemiks on tööpuudus, mis majanduskriisi aastatel on veelgi süvenenud. Kasvavaks probleemiks nii Euroopas kui ka Eestis on mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arvukuse suurenemine.

Ülevaate täies mahus leiab Praxise noorteseire leheküljelt.

Vaata lisaks:

• Noorte põhilised huvialad on sport ja kaunid kunstid

Konkreetset teemat esitatavatele leiutistele sõnastatud ei ole – peaasi, et tegemist oleks ideega, mis mõne igapäevaelu probleemi lahendab, märgib teadusagentuur oma pressiteates.
 
Konkursi korraldaja Margit Lehis soovitab probleemi lahendamisel vaadata lahendusi otsides kindlasti ka looduse ja loodusainete tundides õpitu poole. „Näiteks suur osa meist kasutab igapäevaselt oma riiete ja jalanõude kinnitamiseks takjapaela, mille loomiseks saadi inspiratsiooni takjanupust. Iminappade kasutamise idee pärineb kaheksajala kombitsast. Jäälinnu noka kujust on inspireeritud Jaapanis toodetavad ülikiired rongid. Nn targad nanokangad, mida spordiriiete valmistamiseks kasutatakse, on mõtte saanud männikäbist - sooja ilmaga käbisoomused avanevad ja külma niiske ilmaga sulguvad.“

Konkursile tuleb esitada leiutise joonis  ja kirjeldus (nii elektrooniliselt kui paberil), võimalusel ka juhendaja arvamus. Konkurss toimub kolmes vanuseastmes (1.-4., 5.-9. 10.-12. klass), igas veidi erinevad nõudmised konkursitööle. Täpne teave töö esitamise kohta ja nõutavate dokumentide loetelu on toodud konkursi veebilehel http://www.etag.ee/teaduse-populariseerimine-2/opilasleiutajate-konkurss/
 
Konkursi auhinnafond on 25 950 eurot – preemiad ootavad parimaid leiutajaid, nende juhendajaid ja edukaimat kooli. Lisaks rahalistele preemiatele ootab parimaid  4.-9. klassi leiutajaid osavõtuvõimalus leiutajate talvekoolist, mis toimub 2013. aasta jaanuari alguses.
 
Noorte leiutajate konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab haridus- ja teadusministeerium, auhindu annavad lisaks Energia Avastuskeskus, AHHAA teaduskeskus ja Eesti Ameerika Suursaatkond. Konkursi tingimused ja muu info leiate konkursi kodulehelt.

Samal teemal

• LEDidega autonumber tõi tartlasele rahvusvahelisel konkursil hõbemedali
• Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil olid edukaimad saarlased

Tunnuskirja koos 1500 euro suuruse preemiaga pälvis Tallinna Tehnikaülikool innovaatilise automatiseerimise ja saksa keele online-kursuse „ADOK“ loomise eest.

Tunnuskirja koos 1000 euro suuruse preemiaga pälvis Hydraco OÜ eesti keele algtaseme (0-A2) kursuse „Keeleklikk“ loomise eest.

Euroopa keeleõppe tunnuskirja peaeesmärk on tunnustada ja populariseerida keeleuuenduslikke algatusi, nüüdisajastada keeleõpet ja tõsta õpetamise kvaliteeti. Esile tõstetakse algatusi, millega õpetatakse uuenduslikult võõrkeeli, väärtustatakse ja tutvustatakse teisi keeli ja kultuure. Programmi eestvedaja on Euroopa Komisjon, Eestis on koordineerijateks SA Archimedes ning haridus- ja teadusministeerium.

Samal teemal:

•  Kursus "Keeleklikk"

Trepi juurde seinale, umbes täiskasvanu põlvede kõrgusele on pandud uued käsipuud ja nüüd võtavad lapsed teisele korrusele minnes lausa rivvi, et kõik saaksid ikka sellest kinni hoida, kirjutab Tartu Postimees.

Kolme suvekuuga tehti Päkapiku lasteaias erandkorras selline remont, milleks direktori hinnangul muidu oleks läinud viis kuni seitse aastat. Kõik sai alguse kampaaniast "Lihtne värvida – lihtne aidata", mida korraldab ehituskeemia firma Caparol kolmandat aastat. Osaleda soovijate hulgast valiti välja kümme lasteaeda üle Eesti, mis saavad tasuta Alpina värvi just nii palju, kui vaja, töödel olid abiks lapsevanemad.

Kolmanda klassi lastele on õpetaja Kristi Sarapuu poolt antav ülesanne lihtne: Microsofti Kodu Game Labi programmis tuleb luua tegelane, kes peaks hakkama end arvutiekraanil liigutama, kirjutab Eesti Päevaleht. Kuidas tund läks, loe juba ajalehe veebiversioonist.

Tiigrihüppe Sihtasutus alustab septembrist koolidele suunatud programmiga ProgeTiiger, mille raames saavad õpilased 1.-12. klassini võimaluse teha tutvust programmeerimise ja veebirakenduste loomisega.

„ProgeTiigri programmiga loome eelduse selleks, et õpilased areneksid tarkvara tarbijatest tarkvara loojateks,“ selgitas Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse valdkonna juht Ave Lauringson. „Programmeerimine täiendab väga hästi ka meie toel juba mitmeid aastaid tegutsenud robootikavaldkonda.“

Esimestena alustavad programmeerimistundidega algklassid pärast seda, kui klassiõpetajad on käesoleva aasta septembris läbinud vastava koolituse. Uuel aastal lisanduvad programmeerimisringid keskastmele ja valikkursused gümnaasiumile. Õppematerjalid kõikidele tasemetele on juba loomisel ja koolitusele on lisaks õpetajatele oodatud ka kõik teemast huvitatud ringijuhid.

Samal teemal:

• ProgeTiigri toel saab targast kasutajast ka tark looja
• Programmeerimine jõuab iga koolilapseni

Foto: Dreamstime